Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

majandus

Eesti Panga prognoos: Eesti majandus kaotab hoogu

By

  • Eesti majandus kasvab tänavu 3,4 ja 2020. aastal 2,3 protsenti.
  • Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine ning praeguseni jõuline tööhõivekasv hakkab raugema.
  • Lähiaastatel tööpuudus suureneb, kuna majandus hakkab jahtuma, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi.
  • Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb, kuid palgatõususurve jääb kestma.

Majanduskasv aeglustub. Ühest küljest ei anna ettevõtete ja majapidamiste vähenenud laenukoormus ning suurenenud säästud põhjust arvata, et Eesti erasektorist võiks alguse saada järsk majanduslangus. Teisest küljest ei saa majandus pikalt täistuuridel konkurentsivõimet kaotamata toimida, sest palgakulude kasv sunnib ettevõtjaid hindu tõstma. Märgiline on, et ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele on juba liikunud halvemuse suunas. Kolmanda kvartali 4,2% majanduskasv üllatas küll positiivselt, ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid.

Tööturg reageerib muutustele majanduses hilinemisega. Eelmise majandustsükli lõpp 2007. aastal näitas, et tööpuudus hakkas suurenema enam kui pool aastat peale majanduskasvu kängumist, palgakasv veelgi hiljem. Kuigi tööpuudus oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 3,9%, ehk kõigi aegade madalaim, näitavad nii registreeritud tööpuuduse suurenemine kui ka täitmata töökohtade vähenemine seda, et vajadus uue tööjõu järele on kahanemas. Sama kinnitavad ka ettevõtjad.

Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb järgmistel aastatel, kuid palgatõususurve jääb püsima. Neis oludes langeb aastane keskmise palga tõus vahemikku 5-6%. Tööpuudus suureneb lähiaastatel, sest majandus jahtub, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi, kes kõik ei leia rakendust. Tööturul osalemist suurendab pensioniea järkjärguline tõus, inimeste paranevad tervisenäitajad ja kerkiv üldine palgatase, mis motiveerib töötamist.

Hinnatõus jääb pigem vaoshoituks. Hinnakasvu tõukab peamiselt tagant tööjõukulude suurenemine, mis avaldub kõige vahetumalt teenuste kallinemises. Samas – ühes palgakasvu aeglustumisega vaibub ka teenuste hinnatõus ja kuna importtoodangu hinnakasv on lähiaastatel pigem vaoshoitud ning maksutõusude mõju varasemast väiksem, jääb tarbijahindade kasv alla 2%.

Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv.

Headel aegadel tekitatud eelarvepuudujäägist tuleks väljuda seniplaanitust kiiremini. Valitsus kavatseb parandada eelmistel aastatel süvenenud eelarve struktuurset puudujääki vaid minimaalse lubatava sammuga ehk 0,5 protsendipunkti võrra SKPst aastas. Seeläbi jätkatakse lähiaastatel liiga lõdva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga hinnangul tuleks valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal taastada võimalikult ruttu ajal, mil tulud on veel selges ülelaekumises.

Foto ja lisamaterjal: https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-prognoos-taistuuridel-tootanud-majandus-kaotab-hoogu-17122019

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

By

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb siiski tagasihoidlikuks. Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ning mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine. Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute leevenemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm.

Hoolimata olemasolevate ressursside intensiivsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele.

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, siis sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.

Allikas: Eesti Pank

Foto:

Majandus. Ligi kolmveerand Euroopa lastest elab koos abielus vanematega

By

Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%).

Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja Prantsusmaal. Vähim Küprosel (1%) ja Kreekas (2%).

Ka üksikvanematega elavate laste puhul torkab Eesti teiste riikide hulgas silma. 2008. aastal elas üle viiendiku alla 18-aastastest üksikvanemaga Lätis, Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias. Vähim oli selliseid lapsi Kreekas (5%) ja Rumeenias (6%). Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 14%.

Eesti leibkonnas on keskmiselt 2,3 liiget ja ta on veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2,5 liiget). Kõige väiksemad on leibkonnad Taanis ja kõige suuremad Bulgaarias. Bulgaarias on ka kõige suurem alla 18-aastaste laste osatähtsus (42%), kes elavad leibkonnas, kus elab koos kolm põlvkonda. Seega ei sõltu leibkonna keskmine suurus alati ainult laste arvust, vaid ka sellest, millised on riigi põlvkondade kooselamise tavad.

Artikkel jätkub siin…

Foto: flickr.com

 

Majandus. Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest

By

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.

2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).

Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.

Allikas, foto ja lisainfo:

http://statistikaamet.wordpress.com/2011/09/30/leibkond-kulutab-kultuurile-3-oma-eelarvest/

Pluss ja Miinus

By


Pluss
Kodanike ühendused siiski on olemas ja arenevad. Näiteks Omanike Keskliit teeb väga head tööd. Kes siis veel peaks monopole ohjas hoidma? Filoloogia haridusega ajakirjanikud?

Miinus
Siit ei maksa otsida poliitilist tagapõhja. Nimelt leiame, et põlvekõrgused rööpad Tallinna äärelinnas, näiteks Mustamäe teel, peaksid rangelt võttes kuuluma keskaega. Varasesse keskaega.

Foto: flickr.com

Majandus. Euroopa Liidu rahvaarv saavutab maksimumi 30 aasta pärast

By


Eurostati prognoosi kohaselt saavutab Euroopa Liidu (EL 27) rahvaarv maksimumi 2040. aastal ning hakkab seejärel vähenema. Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kogu järgmise poole sajandi jooksul kahaneb.

2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt 12%-le.

Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv järgmise poole sajandi jooksul väheneb, erinevalt näiteks Iirimaast, Luksemburgist ja Küprosest, kus rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt üle 40%. Eesti rahvaarv ei kasva ühelgi aastal ning väheneb viiekümne aastaga 1,34 miljonilt 1,16 miljonile (13%). Suurim rahvaarvu vähenemine toimub Bulgaarias (27%), Lätis (26%) ja Leedus (20%). Eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab Eestis sarnaselt kogu Euroopa Liidule 30%-ni.

Euroopa riikide mediaanvanus tõuseb sajandiga (1960–2060)

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Mida kõrgem on riigi mediaanvanus, seda suurem on vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. Seda suurem on ka koormus riigi sotsiaalsüsteemile ja tööturule.

Aastatel 1960–2000 oli Euroopa kõrgeima mediaanvanusega riik Rootsi (1960. aastal 36,0 aastat). 21. sajandi algul hõivas esikoha Itaalia (2000. aastal 40,1 aastat) ja 2010. aastal Saksamaa (44,2 aastat). Sama positsiooni hoidmist prognoositakse Saksamaale järgnevaks 30 aastaks. Pärast 2040. aastat lähevad Saksamaast mööda Läti ja Rumeenia. Samas prognoositakse, et Rootsi on koos teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega selleks ajaks üks madalama mediaanvanusega riike. 2060. aastal on Rootsi mediaanvanus 43,5 aastat, samas kui kõige kõrgema mediaanvanusega Rumeenias 52,4 aastat.

Eesti rahvastiku mediaanvanus oli 1970. aastal 33,6 aastat ja see tõuseb 90 aastaga 47,3-ni. See on üsna sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanusega, mis on 2060. aastal 47,2 aastat.

Euroopas on 21. sajandi esimesel kümnendil esmakordselt olukord, kus rahvastikus on vanemaid inimesi rohkem kui noori. 1960. aastal oli keskmiselt iga eaka (65-aastane ja vanem) kohta kolm noort (0–14-aastast), kuid 100 aastat hiljem prognoositakse kaht eakat iga noore kohta, mis tähendab rohkem vanavanemaid ning vähem lapselapsi kui minevikus. Euroopas saabub vanavanemate buum.

Tulevikuprognoos jagab Euroopa riigid kuude gruppi 

Euroopa riigid on aastate 1990, 2010 ja 2060 sarnase rahvastikuarengu põhjal jagatud kuude gruppi.

  • Esimesse gruppi kuuluvad kümme Kesk- ja Põhja-Euroopa riiki (Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Prantsusmaa, Soome, Austria, Šveits, Luksemburg, Holland). 1990. aastatel võis neid lugeda vana rahvastikuga riikideks, kuid 2060. aastaks on nad prognoosi kohaselt Euroopa noorima rahvastikuga riigid.
  • Teise gruppi kuulub Rootsi, kes oli 1960.–2000. aastal Euroopa vanima rahvastikuga riik, kuid tõenäoliselt saab 50 aasta pärast üheks noorima rahvastikuga riigiks.
  • Kolmandas grupis on Saksamaa ja Itaalia, kes on olnud 1990. ja 2010. aastal ühed vanima rahvastikuga riigid ning tõenäoliselt jäävad seda positsiooni hoidma ka 2060. aastal.
  • Neljandas grupis on seitse riiki üle kogu Euroopa (Bulgaaria, Ungari, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Portugal, Läti), kelle rahvastik praegu kergelt vananeb, kuid perioodi lõpuks on nad vana rahvastikuga riigid, kus tööturult lahkujaid on sisenejatest rohkem.
  • Eesti kuulub viiendasse gruppi, kus on kaheksa riiki (Leedu, Sloveenia, Malta, Lichtenstein, Poola, Rumeenia, Slovakkia). Tegemist on riikidega, kelle rahvastik on olnud üks nooremaid, kuid jõuab 2060. aastaks samale tasemele nagu eelnev grupp, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur.
  • Viimases grupis on kolm saart (Iirimaa, Küpros ja Island), kes on ja tõenäoliselt jäävad noorima rahvastikuga riikideks Euroopas.

Eurostati prognoos põhineb migratsioonivoogudel. Kui ränne peaks järsult lakkama, vananeks Euroopa rahvastik tunduvalt kiiremini. 

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus “The greying of the baby boomers: A century-long view of ageing in European populations“ (ilmus 08.06.2011).

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2011/06/09/euroopa-liidu-rahvaarv-saavutab-maksimumi-30-aasta-parast/
Foto: flickr.com

Majanduskasv Eestis võib tulla graafiliselt lauge

By

Majanduskasv on nii Eestis kui maailmas tervikuna peale kriisi taastunud. Eesti majandus on kasvanud kriisi järgselt peamiselt ekspordi toel. Ka tööturu olukord on paranenud, töökohti on viimasel ajal lisandunud peamiselt töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Seega nendes tegevusvaldkondades, kus kriisi ajal vähendati töökohti kõige rohkem.

Toodangumaht töötaja kohta on oluliselt Eestis kasvanud. Sellegi poolest jääb majandusemaht veel järgneval paaril aastal kriisieelsest tasemest allapoole, sest tööga hõivatute arvu kiiret vähenemist kriisiperioodil ei suuda tootlikuse kasv veel korvata. Eestis on samuti hulgaliselt kasutuseta seisvaid tootmisvahendeid ning kõrge tööpuudus, mille arvelt saab tootlikus tootmisressursiühiku kohta veel kasvada. Tootlikkuse tõusul põhinev majanduskasv võimaldab hinnasurvet ohjeldada, kui investeerimiskulude ja tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta jääb madalaks. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite hulk ja suur tööpuudus aitab hoida inflatsiooni lähiaastatel madala. Inflatsioon jääb seetõttu lähiaastatel vaoshoituks, kuigi maailmaturul kasvasid majandusaktiivsuse suurenedes kõikide peamiste toorainete hinnad. Nõudluse kasv mõjutas peamiselt toidutoorme, energiakandjate ja metallide hindu, ning turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Majandusekasv lähiaegadel küll kiireneb, kuid seejärel hakkab aeglustuma. Tootlikkuse kasv kasvuallikana ammendub peagi ja edaspidi toetub majanduskasv investeeringutele ja uutele töökohtadele.

Uute töökohtade loomine põhineb kvalifitseeritud tööjõul, kus praegu valitseb töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste mittevastavuse probleem. Ka praegune väliskaubanduse kasv on ajutine, kuna pärast kriisijärgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub, sest kasvu mõjutavate lühiajaliste meetmete mõju jõuab lõpule. Ülemaailmse kriisi järelmõju mõjutab riikide kasvu väljavaadet, mis sõltub oluliselt paljudes riikides valitsussektori eelarve ja võlataseme kontrolli alla saamisest. Ka paljudes riikides eelarve poliitika karmistamine võib hoida lähiaastate kasvunäitajaid madalamal tasemel. Ka lähiaastate EURIBOR mis on Eesti jaoks laenuraha hind on kasvutrendis, mis aeglustab majanduskasvu. Uut negatiivset majanduskasvu võib pidada üldiselt ebatõenäoliseks, samuti ka uute mullide teket. Lähiaastate Eesti majanduskasv võib jääda vahemiku 3-5% aastas, mis on viimase kümnendi keskmisest oluliselt madalam.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Majandus. Jaemüük kasvab taas

By

2011. aasta veebruaris suurenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 2%, ulatudes 260 miljoni euroni. Eelmise kuuga võrreldes vähenes müük 2%, kuid sesoonselt korrigeerituna näidati ka selles arvestuses väikest kasvu. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 317 miljonit eurot, suurenedes aastaga 8%.

Veebruar näitas, et inimesed on uue rahaga hakanud harjuma ning tarbimisjulgus on taastumas. Eesti Panga andmetel on viimastel kuudel jätkunud eraisikutele antud laenujäägi pidev vähenemine ning eraisikute poolt hoiustele pandud summa ulatub juba 4,3 miljardi euroni. Kui enne kriisi oli eraisikutel hoiustega kaetud vähem kui 50% laenujäägist, siis praeguseks on see suhe jõudnud juba 60%ni. Inimeste finantsvõimekuse paranemine annab lootust, et majanduskasvu taastudes kiireneb jälle ka sisetarbimine.

Veebruaris kasvasid müügimahud enamike kauplusegruppide lõikes. Aastatagusele ajale jäi alla toidukaupade müük, mis vähenes püsivhindades 3% (müügitulu kasv samal perioodil 7%). Siin avaldab müügimahtudele mõju teistest kaubagruppidest kiirem inflatsioon, mis veebruaris ulatus 13,2%ni. Tarbijad eelistavad järjest odavamaid kaubagruppe, kuid niivõrd kiire hinnatõusu mõjusid ei ole võimalik täielikult vältida. Lisaks kahanesid müügimahud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvetes 11% ning tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodetes 9%. Müügitulu vähenes neis kauplusegruppides vastavalt 1% ja 9%.

Kiirem on olnud taastumine majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügis, kus aastaga kasvasid mahud 26%. Siin on hinnatõus oluliselt vähem mõju avaldanud ning ettevõtete müügitulu kasvas aastaga vaid 9%. Tihenenud konkurents ning sooduskampaaniad on tarbijale kasuks tulnud, mistõttu ettevõtete müügitulu kasvab aeglasemalt kui kaubamahud.

Sõidukikaubandus näitab endiselt tugevaid kasvunumbreid. Aastaga suurenesid müügimahud vastavas segmendis 58%. Kasv tuli peamiselt mootorsõidukite ja nende lisaseadmete müügist, remondi osas oli kasv tagasihoidlikum. Mootorikütuse müük spetsialiseeritud kauplustes jäi aastatagusega samale tasemele, hoolimata kiirelt kasvanud kütusehindadest. Sellest tulenevalt kasvas mootorikütuse müüjate müügitulu aastaga 12% võrra. Mahtude langust aitab vältida majanduskasvust tingitud autoliikluse tihenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt märtsis korraldatud küsitluse kohaselt tõusis kaubanduse kindlustunde indikaator 6 punkti võrra. Oluliselt on kasvanud kaupmeeste optimism tuleviku suhtes, samuti on viimaste aastate kõrgeimal tasemel hinnangud töötajate värbamise võimalikkuse suhtes järgmistel kuudel. Tarbijate kindlustunne kasvab mõnevõrra aeglasemalt, suurenedes märtsis 2 punkti võrra. Tarbijate hinnangul on paranenud nii olukord tööjõuturul kui ka pere rahanduslik olukord.

Üha enam on näha, et majanduse kasvule pöördumine hakkab lõpuks ka sisetarbimisse jõudma. Kuigi tööpuudus on vähenenud juba enam kui pool aastat, on inflatsioon pärssinud tarbija ostuvõimet ja kindlustunde kasvu. Sellegi poolest on järgnevatel kuudel oodata pigem müügimahtude kasvu.

Allikas: http://www.mkm.ee/jaemuuk-kasvab-taas/
Foto: flickr.com

Majandus. Majanduskasv soodustab tööhõivet

By

Eesti majandus kasvab juba viiendat kvartalit järjest. Majanduse elavnemine kajastus ka hõive 2,2% aastakasvus 2010. aasta IV kvartalis.

Pea kaks aastat kestnud tööhõive vähenemine lõppes 2010. aasta II kvartalis, kui hõive suurenes I kvartali suhtes 0,9%. Toona ei saanud veel kindel olla, kas tegu on hõive taastumise alguse või pelgalt hooajalisusest tingitud muutusega. Tööturg stabiliseerus siiski ka järgnevates kvartalites ning hõive taastumine jätkus.

Töötuse määr alanes järk-järgult kogu 2010. aasta jooksul, saavutades IV kvartalis 13,6% taseme ehk sama palju kui poolteist aasta varem. Suur osa töötuse vähenemisest peegeldus ka hõive kasvus. Positiivsena tuleb märkida, et tööotsingutest loobujate arv seejuures ei suurenenud, vaid hoopis vähenes aastatagusega võrreldes 300 võrra.


Kuigi ekspordi ja töötleva tööstuse kasvumäärad püstitasid aasta lõpus seninägematuid rekordeid, ei hakanud hõive kohe plahvatuslikult kasvama, suurenedes töötlevas tööstuses aastaga 14 600 võrra. Sellisel tasemel oli tööstuses hõivatute arv kolm aastat tagasi. Uusi tellimusi täidetakse praegu veel töötundide arvu suurendamise ning tootlikkuse kasvu abil, kuid majanduskasvu jätkudes peaks ka hõive järjest rohkem tõusma.

Allikas:
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_02/pt0214a

Majandus. Toiduainete mõju hinnatõusule leeveneb

By

Statistikaameti andmetel tõusis ostukorvi maksumus novembris tarbijahinnaindeksi järgi 0,3 protsenti, olles 5,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.

Tänavu on hinnatõusu põhjustanud eelkõige administratiivsed maksumuudatused ja toiduained. Toidutoorme hindade heitlikkus maailmaturul jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Seega võib toiduainete hinnatõususurve Eestis leeveneda.

Koos hindade tõusuga maailmaturul ning ekspordimahu suurenemisega kasvas sisekaubanduse majandusnäitajate andmetel 2010. aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes ka kaubanduslik marginaal. See võimendas toidutoorme kallinemise ülekandumist tarbijahindadesse. Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14 protsenti, siis nüüd oli see 2 protsendipunkti võrra kõrgem. Kõrgem juurdehindlus aitas tõsta kasumit, mis kujunes kolmandas kvartalis hulgimüüjate jaoks üheks suuremaks läbi aegade. Toiduainete kiirem inflatsioon on ajutine. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et toidutoorme hinnatõusust ajendatud Eesti tarbijahindade väga järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine.

Jättes toiduained ja energia kõrvale, on inflatsioon ülejäänud osas ostukorvist vaoshoitud, aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööturg on aasta alguse madalseisust küll pisut kosunud ning üldine majandusaktiivsus tõusnud, kuid see ei võimalda hindade kergekäelist tõstmist.

Foto:Wikpedia