• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

lapsed

Edukas mees ja lapsed

06/01/2020 By Veebikiri

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.

Foto: Statistikablogi

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, lapsed, mees

Intervjuu harrastusfotograafi, pr. Kadi Prants`iga

15/08/2016 By Veebikiri

Kadi Prants

Harrastusfotograaf, seda on raske defineerida. Me kõik oleme ju väikestviisi harrastusfotograafid, sest tänasel päeval pildistab praktiliselt iga teine tehnikavidin. Sestap küsiksime, kas enam kui 10 aastane kogemus ei paiguta Teid pigem professionaalide ritta?

Minu arvates tähendab enda professionaaliks pidamine piisavalt pikka, järjepidevat pingutust, millele järgneb selge tunnetus oma professionaalsusest. Ma tegelesin iluvõimlemise ja tantsimisega kokku 15 aastat, viis–kuus korda nädalas, vähemalt kaks tundi korraga. Sealjuures ei pidanud ma end veel professionaaliks vaid asjaarmastajaks. Tänapäeval antakse liiga lihtsalt endale ilus tiitel: tantsija, fotograaf, kvaliteedijuht.

Esimesed 10 aastat pidasin end fotograafia huviliseks pildistades loodust, tuttavate laste sünnipäevi, tüdrukute õhtuid jne kasutades tihtipeale kaamera etteantud seadistusi. Nii oskab meist tõesti igaüks pildistada. End seejuures fotograafiks pidada ei oleks minu arvates paslik.

Fotograafia huvilise ning tõsise fotograafi vahe on aga tihtipeale selles, et fotograaf pildistab ainult manuaal režiimis, kus nii ISO, valge balanss, säri kui ka ava tuleb ise määrata vastavalt valgusoludele. Samuti sellekohaselt, mida ja kuidas soovitakse jäädvustada, samuti paika sättida õige kompositsioon ehk nägemus fotost ning sellega loo jutustamine selle vaatajatele. Öeldakse, et pilt sünnib fotograafi peas juba enne selle tegemist. Seega täna ma tunnen, et olengi täpselt seal vahepeal: algajast väike samm edasi professionaali suunas – sealt ka nimetus harrastusfotograaf.

Miks fotograafia?

Ütlen ausalt – isegi peale 15 aastat lavakogemust iluvõimlejana ning edasi tantsijana Palestra tantsugrupis (Reet Kriegeri käe all) olen ma introvert. Fotograafia avab minus aga ekstraverdi omadused: tahan olla inimeste keskel, nendega suhelda. Leida viise nende enesekindlust tõsta, panna naeratama. Tahan kogeda uusi ja ootamatuid olukordi, ma tunnen kuidas pildistamine ja inimestega suhtlemine annab mulle energiat juurde. Usun, et on oluline end tunda. Aga ka teada, mis teeb mind õnnelikuks – fotograafia on kindlasti üks asi – ja mis parim, ma võtan selle kaasa nii reisile, lapse sünnipäevale, sõbranna tüdrukute õhtule kui ka teistele vahvatele üritustele. Meditatsiooni mõiste ei sisalda enam ammu endas vaikselt istumist ja hingamist – meditatsioon on see, mis sind rahustab ja laseb sul tunda end hästi, on see siis tantsimine, joonistamine või pildistamine.

Tuntud õpiku pealkirja kohaselt pidavat pildistamine olema imelihtne. Tegelikkuses – kui keeruline on momenti tabada ?

Oleneb kas oled algaja või professionaal.

Kui oled algaja: vajutad automaat-funktsioonis nuppu, siis on pildistamine imelihtne. Mida rohkem sa aga tead, seda rohkem tahad ennast ja kaamerat proovile panna, pildistad manuaalses režiimis, rasketes valgusoludes, otsid pidevalt uusi ja ootamatuid olukordi, kus vahest väga kiiresti vaja reageerida. Siis on pildistada juba raskem.

Mul on praegu fookuses üritusfotograafia, esmane huvigrupp on lapsed ning nende sünnipäevade pildistamine (pildistan ka nt tüdrukute õhtuid, täiskasvanute pidusid, väliüritusi, suvel üks pulmgi tulemas). Laste pildistamisel mängutoas, kus nad on väga aktiivsed on tihti olukord, kus vaevalt jõudsin ma kaamera silmale tõsta, kui laps on läinud. Laste pildistamisel peab kasutama erinevaid nippe ja olema väga loominguline. Mõni laps naudib kaamerat ning poseerib ilma palumata, teist peab aga meelitama. Lapsed on aga imelised modellid – nad kannavad endas loomulikku ilu: kui see hetk ära tabada, siis saab suurepäraseid pilte.

Rääkides fotografeerimisest, kas teid aitab ka Teie rakenduspsühholoogia alane haridus?

Laste pildistamisel on psühholoogiast palju kasu. Ma pean ära tundma, kuidas lapsele läheneda, kuidas teda mõjutada, et ta sooviks kaadrisse jääda. Lapsed on erinevad, samuti ka nende iseloom, vajadused. Tegelikult sama kehtib ka täiskasvanute puhul aga nemad ei näita igat oma emotsiooni koheselt ja selgelt välja. Julgen öelda, et tunnetan väga hästi, kui inimesel on mure ning ta tahaks sellest rääkida. Fotosessioonil peab inimene end hästi ja vabalt tundma, kui aga miski kriibib sees, siis on ju väga hea teisele neutraalsele inimesele ära rääkida; inimene kohe avaneb.

Samuti mainin, et lihtsam on pildistada võõraid kui tuttavaid. Seda tunnetasin hästi, kui olin fotograafiks Tallinnas toimunud Maale Elama messil. Üks vahva meesterahvas ütles, et ma teda ei pildistaks kuna ta ei ole fotogeeniline. Ütlesin siis talle: „tead, mina ka ei ole ja sellepärast ma hakkasingi fotograafiks, et mitte ise pildile jääda!“ Mees naeris südamest ning ütles, et see väärt mõte. Võttis sisse poosi et ma temast siiski pildi teeks – muutus vabaks.

Igapäevaselt olete ametis kvaliteedijuhina?

Jah, olen ühes suuremas ehitusettevõttes kvaliteedijuht. Tegelen ISO juhtimissüsteemide loomise ja juurutamisega ning viin objektidel läbi töö- ja keskkonnaohutuse kontrolle. Kuna tegelen igapäevaselt seaduste, reeglite, standardite jms, siis loominguks seal palju ruumi ei jää. Seetõttu valik harrastusfotograafia, mis annab piiramatuid võimalusi oma loomingut valla lasta.

Vabavastus – kõik mis südamel:

Ütlen ausalt – muretsesin kaua, kas fotograafia maailmas on veel ruumi ühele fotograafile. Kuniks ma leidsin fotograaf Jenna Martini inspireeriva loo „Dear new photographer…“ Ta julgustab tegelema fotograafiaga, leidma oma nišši, küsima tagasisidet professionaalsetelt fotograafidelt (kes ei arva, et nõu andmine võiks tähendada neile klientide kaotust) ja edasi pingutama ka juhul, kui alati kõik välja ei tule. Nii nagu tantsijaks ei saa üleöö, ei saa ka fotograafiks. Usun, et lisaks heale portfooliole mängib fotograafi valikul suurt rolli ka fotograafi isiksus–seda koolis õppida ei saa. Sa kas oled meeldiv, tolerantne, sobid inimesele–või ei.

Lõpetuseks: mida sooviksite veebikirja lugejatele?

Soovin lugejatele korraks peatuda ja mõelda, mis teeb neid õnnelikuks ja siis teha otsus sellega tegeleda. Nii lihtne see ongi.

Minul võttis see otsus kaua: olen nö eneseleidmisega tegelenud juba aastaid. Mediteerisin, lugesin raamatuid, proovisin asju, mis teisi õnnelikuks teeb aga lõpuks tuli ikkagi enda sees jõuda otsuseni, kes ma olen ning mida ma teha tahan. Pean ütlema, et raskeks tegi selle asjaolu, et eluaeg võimlesin ja tantsisin oma vanemate rõõmuks. Kui lõpuks sellest lahti lasta, mida on peale surutud, võid jõuda uskumatute leidudeni.

Olen lõpetanud kõrgkoolis rakenduspsühholoogia ning lisaks käisin presidendi vastuvõtul, kuna kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal olin parim lõpetaja aga õnnelikuks ei tee see, kui palju koole olen läbinud või kui heal kohal töötan, vaid see, kas tegelen elus asjadega, mis mind päriselt elevile ajavad, õnnelikuks teevad või vajadusel maandavad – minule on need tants ja fotograafia (õnneks saan need peaaegu kõikjale kaasa võtta).

Olge rõõmsad, tegelege asjadega, mis silma särama panevad ja andke võimalus uutele tulijatele.

Olen leitav Facebookist: www.facebook.com/FotograafKadiPrants/

…ja oma tagasihoidlikult kodulehelt: http://prantskadi.wix.com/harrastusfotograaf

 

 

Rubriik:Persoon Sildid:fotograaf, Kadi Prants, laps, lapsed, sünnipäev

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023