See oli aastal 1910, mil Yale ülikoolis õppinud tehnik, William Boeing külastas Los Angeleses õhusõidukite näitust ja sellest hullupööra vaimustusse sattus. Läks veel viis aastat, mil ta kohtas Seattle ülikoolis klubis hingesugulast George C. Westervelti, kellega koos hakati lennukeid ehitama. Viiskümmend aastat hiljem tootis ettevõte maailma suurimaid lennukeid, olles samuti Ühendriikide suurimaks relvatootjaks. Muuhulgas valmis ka kuukulgur, kuna Boeing oli NASA tähtsaimaks partneriks Apollo projektis. Tänasel päeval kuuluvad toodangu hulka nii GPS satelliidid ja lennukisisese Interneti-teenuse kandjad.
Ettevõtte ülesehitusel oli abiks kapital, mille William Boeing oma saeveskiga ja metsamaade müügiga. See on omamoodi huvitav pretsedent, kuidas tavapärasest ärimudelist pärinev kapital investeeritakse uude ja tulusasse tehnoloogiasse.
Pärast seda kui , kui Beoeng ja Westervelt olid end tehnika seisuga põhjalikult kurssi viinud, olid nad veendunud, et võivad konstrueerida parema biplaani kui konkurendid. Koostöö ei sujunud väga hästi ja 1916. aasta lõpupoole registreeris Boeng oma ettevõtte Boeing Airplane Company. Iseloomulikult lennutööstusele tuli esimene suurem tellimus mereväelt. Kompanii arengut soodustas ka esimese maailmasõja puhkemine. Sõja lõppedes kuidas ettevõtte käive jällegi kokku, seda niivõrd, et ettevõte hoidis ennast kohati veepeal mööbli ja kaupluste ehitamisega. Sellegipoolest järgnes uus ja pöördumatu tõus. Viimase põhjuseks võiks lugeda varjatud subsiidiume, mis jõuavad firmasse läbi NASA, just seetõttu kutsutakse firmat ka hellitavalt Lazy – B`ks.
Kronoloogia:
1930 Ehitatakse esimene ühe kandepinnaga lennuk
1947 Valmib maailma esimene täielikult tuulekanalis konstrueeritud lennuk
1952 Kaugpommitaja B52 esimene lend
1957 Ajaloos esimest korda stardib Boeing 707
1962 Boeing 707 – 320 B-st saab John Kennedy „Air Force One“
2003 Esimest korda ajaloos toodetakse vähem lennukeid kui Airbus
Foto: flickr.com