Eelmisel aastal toodeti Eestis vastavalt Statistikaameti andmetele 178,7 miljonit muna, mis ületas eelmise aasta toodangut 6%. Ühe elaniku kohta tarbiti keskmiselt 238 muna, kokku 324,8 miljonit muna. See tähendab, et tarbimine ületas toodangu ligikaudu kahekordselt ja umbes iga teine muna, mida tarbiti, oli pärit kodumaistest allikatest.
- aasta lõpu seisuga elas Eestis 2,2 miljonit kodulindu, millest 96% olid kanad ja kuked ning ülejäänud muud linnud. Kokku andsid linnud 11 200 tonni mune.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel hakanud taas veidi kasvama, pärast viis aastat tagasi toimunud järsku vähenemist, mis oli tingitud salmonelloosipuhangutest. “Enamiku munatoodangust annavad suurettevõtted, kes mõjutavad oluliselt ka toodangu kasvu ja langust. Väiksemates majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes on munatoodang viimase kümnendi jooksul vähenenud,” lisas Kirs.
Möödunud aastal tarbiti 20 300 tonni mune, mis oli veidi rohkem kui eelneval aastal. Varasem tootmise järsu vähenemise tulemusena kasvas munade impordi maht, kuid eelmisel aastal see vähenes veidi. Eestisse imporditi mullu 10 900 tonni munatooteid, millest 70% olid terved munad. Koorega kanamunade impordist pärines ligi pool Lätist, lisaks tarbiti mune Leedust ja Poolast. Munade eksport oli 2023. aastal 1600 tonni. Arvestades toodangut, importi ja eksporti, on Eesti munadega isevarustatuse tase 55%, mis tähendab, et umbes iga teine tarbitud muna on pärit kodumaistest allikatest.
Foto ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-munatoodang-suureneb