September ehk mihklikuu. Päevad muutuvad külmemaks, lühemaks, vihmasemaks ja värvilisemaks… Sügis on algamas. Ka muutuvad päevad sügavamõttelisemaks, sest algas kooliaeg. Koolijütsid – veebikirja materjalid on vabaltkasutatavad, ärge ainult viitamist unustage: )
Aga muus osas, tuleb tõdeda, et Eesti mikro-ja makromajandus meenutab tõepoolest batuuti. Kui kaks aastat tagasi oli tööhõive praktiliselt täielik, siis tänaseks saab töötuid lugeda kokku enam kui 70 000. Samas puudub siinmail midagi, mis näiteks soomlastel olemas. Ühiskondlik mälu, talletamaks stsenaariumi juhuks, kui mõni suurem või väiksem kriis maad tabab. Loodame, et nüüd see tekib, sest kogemusi, millest kõigil õppida, on piisavalt. Kinnituseks kasvõi kõnekas fakt, et kui siinmail enne 2002. aasta Eurovisiooni leidus arvukalt skeptikuid siis 2009. a. „Eesti Inimarengu Aruanne“ kinnitab vastupidist. Napilt viis aastat hiljem, 2007. aasta sügisel oli Eesti elanikest
oma eluga rahul või väga rahul 78%, mis jääb vaid napilt alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale: 80%.
Loodetavasti loksub elukvaliteedi hüppelise tõusuga paika ka ettekujutus ümbritsevast keskkonnast. Mis praktikas tähendaks seda, et sigadused parkidesse ja mänguväljakutele kortermajade rajamisega peaksid lõppema. Lakmuspaberiks, selle okkalisel teel, on kõrghoonestus, mida arendaja üritab rajada Kakumäele. Aedlinna, kus kohati puudub isegi kanalisatsioon ja ainukeseks ühistranspordi liigiks kesk ühe- ja kahekordseid maju on autobuss, mis loksub Nikita Sergejevitši aegse marsruudi ja graafiku alusel mööda niitpeenikest teed.
Peatage Kakumäe!
Foto: Flickr.com