Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

fazer

Fazer lahendab keskkonnaprobleeme teadliku toidutootmisega

By Leave a Comment

Kliimasoojenemise vastu võitlev Fazer plaanib vähendada aastaks 2030 heitkoguseid ja toidujäätmeid poole võrra, hankida toorainet ainult säästvalt majandavatest varustajatelt ning suurendada taimse toidu osakaalu.

Fazer Grupi tegevjuhi ja presidendi Christoph Vitzthum sõnul on mitmed hiljutised raportid nagu näiteks Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) eriraport viidanud sellele, et globaalse soojenemise piiramiseks on vaja kasutusele võtta kiireid ning kaugeleulatuvad meetmed.

„EAT-Lancet Komisjoni uuringu kohaselt vähendaks taimse toidu eelistamine nii heitkoguseid kui parandaks inimeste tervist. Pakkudes inimestele nende heaolu toetavaid valikuid, kaasame neidki meid kõiki puudutavaid probleeme lahendama. Meie silmis ongi nende probleemide üheks lahenduseks teadlik toidutootmine ja -tarbimine,” kommenteeris Vitzthum.

Fazeri jätkusuutlikkuse strateegia keskmes on neli omavahel seotud eesmärki. Heitkoguste ja toidujäätmete vähendamine 50% võrra võimaldab pakkuda väiksema kliimamõjuga toitu. Fazer Grupi tegevjuhi sõnul on toiduainetööstus kliimamuutuste suurimaks mõjutajaks, mistõttu on need eesmärgid keskkonna seisukohalt äärmiselt märgilise tähtsusega.

„Jätkusuutliku tooraine hankimiseks oleme abiks kakaotootjatele, võimaldades neile koolitusi ja uusi istutusmaterjale, mille abil on neil toorainet võimalik säästlikumalt toota. Viimane suurtest eesmärkidest, mis keskendub taimsete toitude osakaalu suurendamisele, aitab aga parandada inimeste tervist ning vähendada toiduainete toomise mõju keskkonnale,“ sõnas Vitzthum.

Investeeringud ja innovatsioon

Aastate jooksul on Fazer läbi viinud mitmesuguseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid algatusi ning säästvad meetmed on igapäevaselt kasutusel kõikides ettevõtte tegvustes. Näiteks kasutab Fazer vaid sajaprotsendiliselt jätkusuutlikku kakaod, RSPO-sertifitseeritud palmiõli ning edendab jätkusuutlikku teraviljakasvatust. Rootsis ja Soomes kasutatakse vaid taastuvenergiat. Eelmisel aastal avas ettevõte koostöös Soome riikliku tehnikauurimiskeskuse (VTT) ja IBMiga Helsingis pilootrestorani TestEat, mille eesmärk on koguda andmeid inimeste toitumisharjumuste kohta ning luua tänapäevaste tehnoloogiate abil tulevikutoidu lahendusi.

„Rahvusvahelise toiduainetööstusena oleme võimelised vajalikke muudatusi keskkonnaprobleemide lahendamiseks ellu viima. Uus jätkusuutlik lähenemisviis on osa meie strateegilisest uuendamisprotsessist, mis aitab meil muutuda kaasaegseks jätkusuutlikuks toiduettevõtteks. Ka tarbijad eeldavad täna, et ettevõtted tegutseksid ausalt ja keskkonda säästvalt. Vastutustundlikult toimides tagame ka meie ettevõtte tegevuse järjepidevuse,“ tõdes Vitzthum.

Foto: fazer.ee

Fazer Eesti juht kiidab Prisma otsust loobuda hinnakampaaniatest

By

Fazeri juhi Meelis Tamme sõnul võib Prisma plaan kaotada kollased hinnasildid tunduda küll kliendivaenuliku sammuna, kuid tegelikult on tegu nii põllumeeste kui ka toidutootjate suhtes väga vastutustundliku initsiatiiviga.

„Pagaritooted on sageli vahend, mille kampaaniahindadega meelitatakse tarbijad kauplusesse. Nimelt tuleb tervelt kolmandik kogu pagaritoodete kategooria müügikäibest allahindlustest,“ ütles ta.

„Hinnakampaaniate asemel peaksime püüdlema selle poole, et tarbija hakkaks hindama leiva väärtust ja mõtleks rohkem sellele, et kõik leiva valmistamisse panustanud osapooled ka väärikalt ära elaksid,“ tõdes Tamm.

Tema sõnul on leiva teekond põllult poeletile küllaltki pikk – see algab tera muldapanekust, jätkub jahu valmistamisega, koostisosade transpordiga tööstusesse, kus pagarid sellest lõpptoote valmistavad ja logistikud poodi transpordivad. Kui leib lõpuks letile jõuab, on selle eluiga kõigest viis päeva.

„Leiva-saia hinna ehk 1-2 euro sisse peab mahtuma lisaks tavapäratult kõrgele käibemaksule ka sadade inimeste töö ja pühendumine, mille osas ei tohiks nii kergekäeliselt allahindlusi teha. Paarkümmend senti hinnaalandust on tarbijale märkamatu summa, kuid tootjad, kes tahavad investeerida nii oma töötajatesse, masinaparki kui ka uute innovaatiliste toodete turule toomisesse, tunnevad neid kärpeid teravalt,“ kinnitas Tamm, kelle sõnul ei teinud erakordselt kuum ja kuiv suvi viljakasvatajate elu sugugi lihtsamaks.

Tema kinnitusel ei ole tarbija juhindumine odavamast hinnast sugugi paratamatus, mille tingib kõrge hinnatundlikkus – pigem tuleb tarbijakäitumist kujundada ja kollase sildi ihalus välja juurida.

„Viimaste Nielseni uuringute kohaselt oli kevadel Eesti tarbija suurim mure mitte majandus või toidu- ja kütusehinnad, vaid nende tervis. Me näeme, et tarbija on tegelikult valmis maksma kõrgema lisandväärtusega toodete eest ka kõrgemat hinda. Fazeri Finest sarja tooted, Seemneleivad, Juurikasari kui ka teised „erilisemad“ ja tervislikumate koostisosadega pagaritooted on võitnud paljude tarbijate südameid. Samas, kuna suur hulk ostlejatest juhinduvad instinktiivselt kollastest siltidest, ei anna nad võib-olla üldse võimalust tootele, millest võiks saada nende uus lemmik,“ sõnas Tamm.

Foto: Fazer

Kodumaine toidutööstus tervisekursil: lisandväärtusega pagarituru võidukäik

By

Pagaritoodete müügikäive langes Eestis võrreldes eelneva perioodiga 1,2%, näitab Nielseni värske turu-uuring (juuni 2016–mai 2017). Kui suurim langus oli traditsiooniliste pagaritoodete sektoris, siis kõrge lisandväärtustega pagaritoodete müük on kasvukursil.

Enim kahanes rukkileibade müügikäive (-12%) ja langust näitas ka peenleiva (-10%) ning traditsioonilise valge saia müük (-6%). Samal ajal oli aastakäik edukas kõrge lisandväärtusega pagaritoodetele, kus kasvas nii lisandväärtusega nisutoodete (+13%), valge saia (+8%) kui ka tumedate leibade müük (+4%).

„Tarbimistrendide uusi voole saab põhjendada mitmeti. Teatud turuosade mahu vähenemise taga on kindlasti elanikkonna pidev vähenemine, samal ajal on ka tarbimisharjumused väga dünaamilised – väikeste leibkondade ja üksi elavate inimeste hulk suureneb, tugev suunanäitaja on tervislik toitumine ja lisandväärtusega tooted. See on megatrend nii meie äris kui ka teistes toidutööstustes ning kajastub selgelt ka ostuvalikutes,“ lausus Fazer Eesti müügidirektor Rain Palmiste.

Eestimaalased on kogu Baltikumis tervisetoodete lembuses kindlalt juhtpositsioonil, kuivõrd lisandväärtustega pagaritooted moodustavad kogu pagarituru müügikäibest koguni 54%.

„Meie tarbija on nõudlik ja soovib näha ka kõige traditsioonilisemates tootekategooriates midagi enamat – põnevad lisandid, kõrgem tervislikkus, uudne valmistamismeetod. Nii ongi tervislikkus ja innovatsioon meie tootearenduse kesksed märksõnad ning kõrgema lisandväärtusega toodete valiku laiendamine üks põhieesmärk,“ sõnas Palmiste.

„See on omamoodi missioon ja meil on hea meel oma esimeste töövõitude üle – tõime hiljuti turule Fazeri Juurika sarja, mille müügitulemused ületasid tublisti meie ootusi. Sarja müük moodustas selle aasta jaanuarist maini 37% pagaritoodete uustulnukate müügist, mis on väga tugev tulemus. Müügiveduri rollis on jätkuvalt ka Fazeri Keefirisai ning Fazer Finest Maakodu saiad, mis on pälvinud tarbijatelt väga sooja vastuvõtu,“ lisas Fazer Eesti müügidirektor.

Foto: fazer.ee