Statistikaameti 2014. aasta sotsiaaluuringu andmetel on Eestis ligi 153 600 ema, kellel on kodus kasvamas vähemalt üks alla 18-aastane laps. Kõigist täisealistest naistest on alaealiste laste emasid 27%, kõigist 18–60-aastastest naistest 40%.
Eesti naine saab esimest korda emaks keskmiselt 26-aastaselt. Alaealiste laste ema on Eestis keskmiselt 37-aastane. Enamasti on emal üks või kaks last – 57% emadel on üks laps ja kolmandikul emadest kaks last. Iga üheteistkümnes ema on nii tubli, et kasvatab kolme või enamat alla 18-aastast last.
Kõikidest Eesti alla 18-aastaste laste emadest elavad peaaegu pooled Harjumaal (46%). Kolmandik emadest elab maal – kui ühe lapsega emadest elab maal 30% ja kahe lapsega emadest 36%, siis paljulapselistest emadest juba peaaegu pooled (47%).
Pooled emad on abielus ja nendest emadest, kes seaduslikus abielus ei ole, elavad ligi kaks kolmandikku vabaabielus. Iga üheksas ema on üksikema, kes on pere ainukene täiskasvanu ja kasvatab üksi vähemalt ühte alaealist last.
Eesti emad on haritud ja töökad
Peaaegu pooltel emadel on kõrgharidus ja 70% emadest töötab, neist enamik täisajaga. Iga viies ema on lapsehoolduspuhkusel või kodune. Mida vanemad on lapsed, seda väiksem on ema vajadus ja võimalus kodune olla. Kui emadest, kellel on vähemalt üks alla 7-aastane laps, on lapsehoolduspuhkusel või kodused 36%, siis vähemalt ühe teismelise lapse (11–17-aastased) emadest on kodused vaid 9%.
Kõrge haridustase, täisajaga töötamine ja elukaaslase olemasolu võimaldavad emadele küllaltki hea pere sissetuleku, mis aitab lapsi ülal pidada. Emad, kelle peres kasvab vähemalt üks alaealine laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1469 eurot, mida on üle saja euro rohkem kui 18–60-aastaste keskmine pere sissetulek. Samas on ka emasid, kelle pere sissetulek ei ole suur. Näiteks on majanduslikult raske toime tulla üksikemadel, kes saavad kuus kätte keskmiselt 755 eurot.
Lastehoid ja huviringid
Emade elu teevad lihtsamaks lastehoiuasutused ja huviringid, kus laps on hoitud ja saab eakohast haridust. Samal ajal on emal võimalik käia tööl või veidi puhata. 1–6-aastastest lastest käib sõimes, lasteaias või eelkoolis ligi 73%. Ligi kolmandikku 1–6-aastastest lastest, kes lastehoiuasutuses ei käi, hoiab vahel tasuta keegi sugulane, sõber või naaber. Tasulist lapsehoidjat ei saa enamik emasid oma lapsele võimaldada.
Veidi üle poole alla 15-aastastest lastest käib mõnes huviringis – alla 7-aastastest kolmandik, 7–14-aastastest 77%. Nendel eelkooliealistel lastel, kes huviringis ei käi, on hobi puudumise põhjus eelkõige vanemate arvamus, et laps on huviringis käimiseks veel liiga väike – kolm neljandikku alla 7-aastastest lastest ei osale huviringide töös just seetõttu. Kooliealised lapsed (7–14-aastased) ei osale huviringis peamiselt seetõttu, et nad ise seda ei soovi (41%), kuid oluline põhjus on ka pere rahanappus (19%) ja huviringide puudumine elukoha lähedal (16%).
Foto: statistika blogi