Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

EHRA

Turundus. Müük 1.2

By


Müük? Vaatamata erinevatele lähtenurkadele peaks lugema müüki elemendiks kogu turunduslahenduses. Kogumis, mis koosneb mitmetest osistest, sh. hinnakujundus ja turunduskommunikatiivne instrumentaarium kogu oma spektris, so. alates reklaamist ja tarbijamängudest ning lõpetades suhtekorralduslike võtetega. Ehk siis, lisaks brändi tugevdavatele funktsioonidele, saab turunduse muudel vahenditel olla ainult üks eesmärk – toetada jõuliselt müügitegevust, väljendades selgemalt – tuua raha sisse. Siin peitub ka omalaadne ohukoht, vaadeldes turundust ja müüki eraldi protsessidena, peab märkima, et turundus on strateegilises plaanis pikaajalisem tegevus. Nimelt, turundustegevused, sh sihtrühma vajaduste kaardistamine ja monitooring on oma olemuselt ajamahukad. Müük kui selline tegeleb siiski tarbija/külastaja/kliendi hetkevajadustega, olles protsessina seeläbi arusaadavalt ka lühiajalisem.

Ostuotsus iseenesest kujuneb läbi viie astme:

• vajaduse või probleemi teadvustamine;
• teabe otsimine;
• alternatiivide hindamine;
• ostuotsuse vastuvõtmine;
• ostujärgne hindamine.

Lühidalt – kliendi silme läbi ei ole turundusel ja müügitööl sisulist vahet. Seevastu toote müüja juhib kahte erinevat protsessi: lühi- ja pikaajalist. Oskusliku tegutsemise seotakse mõlemal juhul kliendid ühtse infoväljaga. Nii tekib, täpsemalt tekitatakse, olukord kus klient infot otsides saab esimese teabe just sellest allikast.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: http://newstoneage.files.wordpress.com/2010/01/sale.jpg

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 5. osa

By

Valikuprotsessi esimene etapp saabki ümber vajaduste kaardistamise ja sellele järgneva andmebaasi läbitöötamise ning vastavasisulise kuulutuse avaldamisega. Tõsi, siin on alternatiive. Mõnel juhul võib ametliku töökuulutuse avaldamisele olla tunduvalt tõhusamaks alternatiiviks suust-suhu leviv teave. Seda küll pigem mõne erilise oskusega spetsialisti või juhi palkamisel. Samas, suurema hulga töötajate leidmiseks selline lähenemine ei sobi ja siis töökuulutusi võimendatakse. Näitena peaks heal lugejal värskelt meeles olema töökuulutustest kirendavad ühistranspordivahendid, rääkimata eraldi leherubriikidest. Buumijärgsel ajal peaks aga jälgima valikupartneri väljundvõimsust, mis terstisaalsektoris (majutus, toitlustus, teenindus) tegutseva EHRA puhul on 200 – 1000 kontakti ühe kuulutuse puhul.

Küllalt vähe leiab valikuprotsessi puhul kasutust sobiva karakteristikutega andmebaasi loomine. Tegemist on peventatiivse vahendiga, mis teatud ajaühiku jooksul koostab sobivatest CV-dest loendi. Ilmestamaks artiklit – EHRA kõikide iseteenindavate pakettide juurde kuulub „Automaatlähetus`e“ nimeline programm. Häälestada on võimalik kuue erineva kanalina, seda elukutsete haaval.

Üldiselt peetakse eelvalikut rutiinseks ja küllalti tüütuks ettevõtmiseks, ning märgatava ajaressursi kokkuhoiu annab teenuse sisseostmine. Tavaliselt sisaldab eelvalikuteenus:
• asjakohase profiili alusel töökuulutuse koostamist ja levitamist;
• kuulutusele laekunud elulookirjelduste hindamist ja kandidaatidega elektroonilise intervjuu läbiviimist;
• tagasiside andmist ametikohale kandideerinutele;
• tulemusteabe edastamine teenuse tellijale.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 4. osa

By

Esimene valik töösoovijate hulgast tehaksegi kasutades passiivset CV-de andmebaasi või siis selekteerides kuulutustele vastuseks laekunud elulookirjeldusi. Kummalgi võttel on omad plussid ja miinused, peamine neist asjaolu, et tööotsijad kipuvad oma andmeid ilustama. Sealhulgas peaks kogenud värbaja märkima mitte niivõrd enesehinnangut käsitlevaid karakteristikuid, vaid just varasemate töösuhete kestvust, elukutse vahetamisi ja tühikuid CV-s. Keerulisem on leida sobiv korrelatsioon makromajanduslike muutustega. Näiteks väikeses asulas, kus on üks – kaks arvestatavat tööandjat, peab tööotsija teinekord olude sunnil professiooni muutma, sest muid valikuid lihtsalt ei ole.

Pöördudes tagasi aga valikuprotsessi algetappide juurde tuleb tõdema, et enim ilustusi leiab kindlale tööpakkumisele laekunud CV-de hulgast. Levinud on lausa huupi kandideerimine, mis tähendab, et tööotsija saadab oma CV laiali umbropsu ja massiliselt, eeldades, et keegi ikka vastab. Sellisel juhul aitab kindlale segmendile, näiteks juhid ja spetsialistid; hotellid ja restoranid jne. suunatud teenusepakkuja kasutamine.

Eraldi lähenemist nõuab töökuulutuse koostamine. Nimelt ei tohi kuulutus olla sooliselt, vanuselist, rassiliselt jne. diskrimineeriv. Toitlustus-majutusäris võib ehk kõige rohkem segadusi põhjustada probleemistik, mis algab kandidaadi keeleoskusest. Erandi võib teha vaid siis, kui keeleoskus on pakutava töökoha oluline ja määrav kutsenõue. Nii nagu näiteks on vastuvõtuametniku töös. Igal juhul, kui tööandjal on erinõudeid keeleoskuse osas, siis peavad need kajastuma ka töökuulutuses. Vastasel juhul võivad tööta jäänud kandidaadid esitada tööandja vastu nõude ja väita, et neid koheldi keeleoskuse läbi ebavõrdselt.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 3 osa

By

Algus 10.12.09 veebikirjas…

Rääkides värbamiskuulutuse koostamisest, saabki sedastada, et kuulutuse koostamine ja ametikoha profiili määramine (haridus, kogemus, tasand organisatsioonis jne.) on ühe ja sellesama värbamisprotsessi osa. Tõsi, kuulutuse sisu võib varieeruda sõltuvalt kommunikatsioonikanali valikust. Nimelt soovitajate kaudu leviv info on reeglina vähemformaalsem. Kuulutuse ajalehes raamistab paberkandja piiratud formaat. Internetil kui kanalil on ridamisi eeliseid, seda just interaktiivsuse osas, kuid täheldama peab asjaolu, et teatud sihtrühm, eriti lihttöölised, otsivad informatsiooni mitte internetist vaid traditsiooniliselt paberist andmekandjatelt.

Lisaks kuulutustele kasutatakse sobivate kandidaatide leidmiseks ka elulookirjelduste andmebaase. Viimaseid harilikult küll renditakse, aga suuremal ettevõttel võib olla ka oma CV -de kogum. Viimase puhul tuleb rõhutada EV Isikuandmekaitse seaduse tundmist ja täitmist. Lisaks peab andmebaasi ülesehituse puhul järgima uuendamise põhimõtet, mis lõppkokkuvõtteks teeb äriettevõtte jaoks teenuse sisseostmise rahalisest vaatepunktist kordades kasulikumaks.

Valides teenusepakkujat, peakski lähtuma mitte ainult andmepanga suurusest vaid üldisest kommunikatiivsest võimekusest. Näiteks tertsiaalsektorile suunatud Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) andmebaas on suhteliselt tagasihoidlik. Seevastu infovoog, mis organisatsioonist välja suunatakse, katab kalendrikuus enam kui 20 000 retsipienti. Asjaosalised ise põhjendavad taolist lahendust mitmeti. Nimetamist väärib kaks peamist asjaolu: toitlustus-majutuse valdkonna töötajad ei ole sageli väga kutsekindlad, st hirmsuure andmepanga loomine oleks enesepettus. Teise põhjusena märgitakse tõsiasja, et hea kokk või teenindaja ei ole sageli hea kirjamees. Küll tuleb värbamisprotseduuri läbiviimisel kasuks aga võimas infoväli, viimane katab EHRA puhul mitte ainult tertisaal- vaid osaliselt ka sekundaarsektorit.

Mis aga andmebaasi kui sellisesse puutub, siis nii ühel kui teisel juhul on tegemist piltlikult öeldes konserviga. Seda väidet saab kinnitada kaheti – isik reeglina areneb ajas, või vähemalt muutub, mis omakorda tähendab ka tema andmete muutumist. Teine nüanss seisneb aga kvalitatiivse küsitlusvormi läbi kogutud andmete õigsuses. Nimelt kipuvad tööotsijad pahatihti oma CV`d ilustama. Nimetatud fenomen ilmneb eriti selgesti mõne konkreetse ametikoha täitmisel, mil kuulutusele vastuseks laekuvad elulookirjeldused on tihtipeale koostatud nii, et sobida just selle konkreetse nõudmise täitmiseks.

Nii liigitataksegi kas laekunud või andmebaasist leitud CV-d mittesobivateks, vähesobivateks ja sobivateks.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: Flickr.com

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 2 osa

By

Miks personali üldse valitakse? Vastus sellele küsimusel peitub elu dünaamilisuses, organisatsioon ja inimesed muutuvad, mitte miski ei ole ajatu, konstantne. Lühidalt öeldes, personali valimise põhimõte on leida õige inimene õigele ametikohale. Mis on teoorias lihtne, praktikas aga ressursse ja vastavat kvalifikatsiooni nõudev protsess.

Järgnevad põhimõtted on spetsiifilisemad, näiteks juhul kui valikut teostab konsultatsiooniettevõte, peab alustama tutvumist organisatsiooni ja tööga, kuhu inimest vajatakse. Seda sammu ei saa vältida, sest pahatihti ei ole personali vaheldumises süüdi mitte halvasti valitud töötajad vaid segadus organisatsioonis ja sellest johtuv määratlematus, mis omakorda loovad õhkkonna kus mitte keegi tööd teha ei soovi.

Alles seejärel, pärast organisatsiooniga tutvumist töö analüüsi sooritamist järgneb värbamine, ehk sobiva profiiliga töötajate kohale meelitamine. Otsingufirmad kasutavad selleks erinevaid meediakanaleid. Harilikult küll internetti, kuid väga spetsiifilise profiili puhul ei ole välistatud ka televisiooni kui kõige võimsama ja kallima meediumi kasutamine. Tõsi, tänasel päeval elavad teabevahendid läbi kiiret konvergentsiperioodi ja kõrgema haridustasemega värvatavad eelistavad selgelt elektroonilisi teabekandjaid paberkandjal lahendustele.

Samas sõltub see siisk ivärvatavete profiilist, näiteks toitlustus-majutusvaldkonnale spetsialiseerunud Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) kasutab multifunktisionaalset väljundit. Viimast on võimalik ka rentida, luues kuulutusi ja hallates andmebaasi.

Allasuvas tabelis paikneb kuulutuste vaadatavus EHRA kuulutustelehel kordades (periood 30 päeva) keskmiselt:

Värbamise juures tulebki panna tähele, et kuulutus oleks sõnastatud õigesti. Näiteks ei tohi töökuulutus olla rassiliselt või sooliselt diskrimineeriv. Samuti tekitab väga üldises vormis, eufeismidele tuginev sõnastus tõenäoliselt kõige suurema kandidaatide valiku, kuid kui eesmärgiks on leida ühele kindale karakteristikule vastav kandidaat, tuleks sellisest lähenemisest hoiduda.

Jätkub…

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Persoon. Intervjuu Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) tegevjuhi hr. Valdo Vokksepp`aga

By


Intervjuusid annad suhteliselt vähe?

Aus vastus oleks – nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik. Tegelikult olen Sulle seoses Liidu tegemistega kord juba vastanud…

Mis või kes on multifunktsionaalne personaliettevõte?

EHRA? EHRA on tõesti multifunktsionaalne ettevõte. Tööotsijale tähendab EHRA.ee tööotsingu- ja koolituskeskkonda. Lisaks erialast ajakirja. Töövõtjale – võimalust, et otsime professionaalse tööjõu ja oskame soovitada, millises koolis oleks hea töötajaid täiendada. Samavõrd on meie andmebaas avatud ka neile, kes omal riisikol töötajaid otsida soovivad. Lisaks kommunikatiivne moodul – me teame kus ja kuidas levitada teateid.

Milliseid teateid?

Olenevalt sihtrühmast – kas töökuulutusi, või siis vastupidi, oskame juhtida tähelepanu toodetele või teenustele.

Milliseid koolitusi?

Kuidas nüüd seletada, üheltpoolt teame organisatoorsed eripärasid. Teisalt, igasugune kool on õpetaja keskne. Me teame, kelle juures õpivad parimad pagarid ja kokad. Või teenindajad.

Eelistusi?

Kinnisilmi võin soovitada haridusasutust, mis paikneb Tallinnas Puuvilla tn. 19.

Miks Sa ise koolitad?

Päris mitmel põhjusel. Üheltpoolt, nagu ikka ja alati on süüdi suur juhus. Esiteks on mulle sattunud äärmiselt head juhendajad. Inimesed kes suudavad segaseid ja keerulisi lihtsalt ja huvitavalt lahti rääkida. Teiseks, sattusin töötama toonases Reval Olümpias perioodil, mil sellest kujundati rahvusvaheline neljatärnihotell.

Täna ei ütle taoline asjaolu palju aga küsin teisiti – milline kohalik hotellikett on arenenud edukalt Eestist väljapoole? Arusaadavalt ei toimu sellelaadsed protsessid lihtsalt Pühast Vaimust. Organisatsioonisisene tõuge tuleb tegevjuhtkonnalt ja võimendub vastavalt läbi turundus- ja personaliosakonna. Ühesõnaga, kui vaatan oma CV`d, siis summa mis on kulunud minu kui koolitaja koolitamisele, on ka tänasel päeval aukartustäratav. Eraldi põhjusena pean kindlasti nimetama neid vägagi karismaatilisi persoone, kes viivad oma loenguid läbi TÜ peahoone auditooriumis nr 128. Ühesõnaga – koolitamine on minu jaoks kirg!

Täiesti teiselaadne küsimus, mis Sa arvad, kas kapitalismi lõpp on käes?

Minu arvates äärmiselt rumal seisukohavõtt. Motiveerib inimest ikkagi soov olla parem ja siis selle nimel ka pingutada. Mitte vastupidi. Kui milleski tõsine probleem on, siis pigem kodanikuühiskonna tagasihoidlikus toimimises. Muide, väljendub ka kutsliitude nõrkuses. Tänasega on need protsessid pisitasa muutumas, kuid siiski on ju näiteid piisavalt palju: oli edukas taksojuht ja siis nagu võluväel, kehastus ümber ehitajaks. Tulemus on teadagi milline!

Tänan!

Intervjueeris,
Ton Karlos

Laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Automaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Veebikiri, kellele?

By

Hea  Külastaja!

Kui küsida, miks kirjastame veebiajakirja “Külaline”, siis pean tunnistama – vastus, ei ole ühene. Üheltpoolt, kindlasti sotsiaalsest vastutusest – me kõik soovime elada paremas maailmas. Teisalt, kaunikesti nüri oleks koostada ja saata välja korporatiivspämmi, mille ainukeseks sõnumiks on lõputu hosiaana oma toodetele ja juhtkonnale.

Nii ongi algsest  ettevõtteblogist kujunenud majandusliku suunitlusega veebis leviv ajakiri, mis muuhulgas võib osutuda hästi sihitud reklaamikanaliks. Kuidas iganes, proovime oma lugejateni iga kalendrikuu 10-nendal kuupäeval tuua huviväärset ja ärgast lugemisvara. Kas meil see ka õnnestub, saate teada kui avate veebikiri.ee statistika.

Mida annab aga veebikiri.ee EHRA era- ja äriklientidele? Vastates lühidalt: veebikiri.ee on stabiilselt kasvav turismi- ja majutusvaldkonnale suunatud teabekanal.  Me anname asjakohast informatsiooni. Aga anname soovijatele ka väljundi, näiteks EHRA Ülipakett sisaldab tõhusat turundusmoodulit.

Lugejaks, muide, võib hakata selle sama lehekülje paremas alaosas. Olete lahkesti oodatud : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA)

tegevjuht
üldtel./fax: + 372 65 61157
gsm: + 372 50 19179
skype: ehra.ee
e-post: valdo.vokksepp@ehra.ee
veeb: www.ehra.ee

Milline on hea pizza?

By

Toit. Pizza.

Nii mitmedki tippjuhid rõhutavad oma intervjuudes, et eduks äris ei piisa üksnes teadmistest ja pealhakkamisest. Pisut peab ka õnne olema. Omal tagasihoidlikul moel saab “Külaline” seda väidet kinnitada. Juhtus nii, et pizzat käsitleva artikli koostamise ajal küsisime lugejatelt hinnagut augustis ilmunud proovinumbri kohta ja loosisime muuhulgas välja EHRA.ee “Püsipaketi” hinnaga 2995 kr. Õnnelikuks, kellele fortuuna naeratas, osutus prl Sirli Sillaste, Viimsi Peetri Pizza juhataja. Niisiis, küsime pizza suhtes nüüd otse asjatundjalt.

“Külaline” küsib – miks kasutate EHRA.ee keskkonda?

EHRA keskkonda kasutan töötajate otsimiseks sellepärast, et siit leiab tõelisi kokandusega ja toitlustusega kokku puutuvaid inimesi. Väsinud olen pakkumast muudes keskkondades olevatele teenindajatele pitsakoka ametit. Nad lihtsalt pole toitlustusest huvitatud. EHRAs aga on inimene teadlik, et pakkumine tuleb enamuses toitlustusasutuselt ja vastab mulle meeleldi.

Milline on hea pizza?

Hea pizza on hingega tehtud. Nägus, maitsev ja värske- just ahjust tulnud. Toit on hea kui kõht saab mõnusasti täis. Seda ülesannet täidab pizza hästi. Maitseelamused on garanteeritud, sest alati saab inimene ise kombineerida endale meelepärastest komponentidest pizza. Eestis on, välisriikidest tulnud klientide jutu järgi, pizza natuke teistsugune kui Ameerikas või Itaalias ja Peetri Pizza on just eestlase maitsele kujundatud.
Pizzat võib teha kõigist külmkapis leiduvast, alustades heeringaga ja lõpetades rosinate ja moosiga. Meie menüüst pakutav üks populaarsemaid on Mafioso pizza. Koosneb pizzataignast, pizzakastmest, sibulast, peekonist, paprikast, šampinjonidest ja oliividest. Eriti hea pizza saab, kui valmistada see pannipizzana (paksupõhjaline) ning juustuäärega ( juust keeratakse pizza äärtesse taigna sisse ). Osa aega küpseb pizza vormi saamiseks pannil ja viimane lihv antakse ahjus kivipõhjaga pinnal. Viib tõesti keele alla!