Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli Eesti rahvaarv 2025. aasta 1. jaanuaril 1 369 285 inimest, mis on 5402 võrra vähem kui aasta varem. Aastal 2024 sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände põhjal saabus Eestisse 13 826 ja lahkus 13 278 inimest. Nii sündide kui ka sisserändajate arv vähenes võrreldes 2023. aastaga.
Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg tõdes, et 2024. aasta oli oma rahvastikutrendide poolest sarnane 2023. aastale. „Möödunud aastal suri ligi 6000 inimest rohkem kui sündis. Kuigi sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra, ei suutnud positiivne rändesaldo sel korral rahvaarvu langust peatada. Aasta jooksul vähenes Eesti rahvaarv enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg.
Sündide arvu langus jätkub
Analüütiku sõnul süvenes sündide arvu langus 2024. aastal veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on üle 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. See on kolmas järjestikune aasta alates 1919. aastast, mil sündide arv on olnud rekordmadal,“ märkis Trasberg. Ta lisas, et sündimuse vähenemise peamisteks põhjusteks on elukalliduse tõus ja geopoliitilised pinged, mis on pannud peresid lapse saamist edasi lükkama.
Euroopa kontekstis sarnaneb Eesti sündimuse langustrend teiste riikidega. Esialgsed andmed näitavad, et sündide arv langes ka Lätis ja Leedus, kuid Soomes on langus peatunud.
Surmade arvu vähenemine
„Surmade arv kahanes aastaga 400 võrra. Pandeemiaeelse taseme, ehk 2010.–2019. aasta keskmise suremuse juurde, on nüüdseks tagasi jõutud, ning oodatav eluiga on taas tõusuteel,“ tõdes Trasberg. Siiski nentis ta, et rahvastiku vananemise tõttu ei ole surmade arvu edasist langust oodata. Vastupidi, järgmise kümnendi jooksul võib suremus tõenäoliselt tõusta.
Refereeritud allikas; loe edasi….