Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.
Harjumaa moodustas eelmisel aastal Eesti SKP-st 22 miljardit eurot, millest 17 miljardit eurot pärines Tallinnast. Järgmised maakonnad olid Tartumaa ja Ida-Virumaa, moodustades vastavalt 12% ja 7% SKP-st. Väikseima osakaaluga olid endiselt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, igaüks moodustades SKP-st alla ühe protsendi.
Enamus lisandväärtusest loodi teenindussektoris, moodustades eelmisel aastal 70%. Kuigi see näitaja on püsinud sarnasel tasemel alates 2019. aastast, on teeninduse osakaal enamikus maakondades vähenenud. Teenindus oli endiselt domineeriv Tallinnas ja Tartus (vastavalt 82% ja 79%). Harjumaa teenindussektori osakaalu mõjutasid enim kaubandus, info ja side, kinnisvara ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevusalad. Tartu panustas haridusse, kaubandusse, tervishoidu ja kinnisvarasse. Läänemaa eristus kõrge teenindussektori osakaaluga – 64%. Teenindus moodustas üle poole lisandväärtusest enamikus maakondades, madalaim oli see Järvamaal (47%) ja Ida-Virumaal (45%).
Tööstus- ja ehitustegevus andis 27% lisandväärtusest. Kuigi selle osakaal veidi kasvas 2022. aastal, on see aastate jooksul üldiselt vähenenud, peamiselt teeninduse osakaalu suurenemise tõttu. Ida-Virumaa jätkas suurima osakaaluga (54%) energeetika valdkonna tõttu, järgnesid Võrumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Harjumaa, Tartumaa ja Põlvamaa olid endiselt madalaimad, peamiselt teeninduse kõrge osakaalu tõttu.
Põllumajandus andis ligi 3% lisandväärtusest, kasvades enamikes maakondades 2022. aastal. Suurimad osakaalud olid Jõgeva, Põlva ja Järva maakondades (vastavalt 16%, 15% ja 15%), väikseimad olid Harjumaal (0,4%) ja Ida-Virumaal (1,4%).
Harjumaa oli suurima SKP-ga maakond elaniku kohta (26 698 eurot), moodustades 2022. aastal 130% Eesti keskmisest. Tartu maakond oli Eesti keskmisele kõige lähemal (98%), järgnesid Järva ja Ida-Viru maakond (vastavalt 76% ja 74%). Põlva maakond jäi endiselt madalaimaks (54%).
Inflatsiooni tingimustes langes 2022. aasta SKP elaniku kohta 1,4%. Positiivselt mõjutasid SKP reaalväärtust Hiiumaa ja Lõuna-Eesti maakonnad ning negatiivselt Harjumaa ja Tartumaa, eriti Tallinna ja Tartu linna ümbritseva piirkonna tulemusi arvestades.
Foto ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/harjumaa-domineerimine-eesti-majanduses-vaheneb