Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Eesti

Liha, mida armastatakse ja tarbitakse eestis enim: sealiha

By

Aastal 2022 toodeti Eestis ligikaudu 80 000 tonni liha. Sellest moodustas sealiha 55%, linnuliha 29% ja veiseliha 15%. Inimese kohta tarbiti keskmiselt 60 kilogrammi liha aastas ning koos impordiga oli see kogus 78 kilogrammi inimese kohta.

Liha üldtoodang vähenes võrreldes eelneva aastaga 3%, kahanemine toimus kõikide lihatüüpide puhul. Viimase kümne aasta jooksul on lihatoodang kõikunud, kuid viimase 20 aasta jooksul on see oluliselt kasvanud. Näiteks 1990. aastal toodeti Eestis liha kaks korda rohkem kui praegu.

Liha ja lihatoodete import suurenes aastaga 5%. Enim imporditi värsket sealiha Saksamaalt, Taanist ja Soomest, linnuliha saabus peamiselt Poolast, Soomest ja Lätist ning veiseliha Lätist, Poolast ja Leedust. Lamba- ja kitseliha imporditi peamiselt Uus-Meremaalt, Hollandist ja Hispaaniast.

Kokkuvõttes tarbiti Eestis 2022. aastal 104 200 tonni liha, mis on ligikaudu 3% vähem kui eelneval aastal. Enim tarbiti sealiha, keskmiselt 39,9 kg inimese kohta, linnuliha 29,3 kg inimese kohta ning lamba- ja kitseliha alla 1 kg inimese kohta. Veiseliha tarbimine on viimastel aastatel küll vähenenud, kuid inimese kohta tarbitakse seda siiski 8,6 kilogrammi aastas.

Eesti lihaga isevarustatus on umbes 77%, kusjuures sea-, lamba- ja kitseliha puhul on see 83% ning linnulihal 59%. Veiseliha toodetakse Eestis hetkel veidi rohkem kui tarbitakse. Kui 2014. aastal toodeti Eestis veel 90% tarbitavast lihast, siis alates sellest on toodangu ja tarbimise suhe vähenenud.

Kuva allikas ja lisalugemine: https://www.stat.ee/et/uudised/eestis-toodetakse-ja-suuakse-enim-sealiha

Eesti projekteerimise tulevik: vabakutselisena edu saavutamine

By

Arvamuslugu

Eesti projekteerimise sektoris on märgata olulist trendi: üha enam projekteerijaid otsib paindlikumat ja rahuldust pakkuvamat tööviisi, pöördudes vabakutselise töö poole. Antud trendi peegeldab ka Iffent platvormi kasvav populaarsus, mis pakub projekteerijatele virtuaalse projekteerimisbüroo keskkonda ning annab spetsialistidele võimaluse ja vabaduse töötada iseseisvalt. Hetkel on ligi 22% kogu Eesti projekteerimise sektori spetsialistidest on juba liitunud Iffenti platvormiga, mis muudab Iffent suurimatest Eesti projekteerimisbüroodest üheksa korda suuremaks.

Miks aga eelistavad projekteerijad vabakutselist tööd traditsiooniliste büroode tööle? Nimelt on Eesti projekteerimise sektoris paljud projekteerijad alamakstud. Kui vaadata Eesti keskmist projekteerija palka, siis on netotasu, palgad.ee andmetel, 1854 eurot kuus, mis asetab projekteerijad poodiumil 198. kohale, edestades 199. kohal seisvaid ehitus- ja kinnisvara sektori töödejuhatajaid. Kuid projekteerijate ees, 197. kohal, seisavad autopesula töötajad, kelle keskmine palk on 1900 eurot. Projekteerijate palk on ebaproportsionaalselt madal arvestades projekteerija rolli ja vastutust ehitise ohutu kasutamise ja funktsionaalse toimimise tagamisel. Madal palk omakorda võtab motivatsiooni ja nii langeb ka töö kvaliteet ning tekib surnud ring, mida lõhkuda on keeruline.

Vabakutselise projekteerijana on spetsialistil võimalus valida, millise projektiga ta töötab ning kus ta tööd teeb. Kindlasti tähendab see projekteerijale endale suuremat vastutust, aga ka suuremat töötasu ja vabadust. Iffent loob projekteerijatele valikuvõimaluse ja kindlustunde, et töö on alati olemas ning taastab turu toimimise, kus töö eest vastutab spetsialist ise ja tema renomee on saadava tasu aluseks. Sektorist peab kaduma vale, kus ettevõtted presenteerivad referentse ja võidavad töid omamata reaalselt vastavat pädevust, et töö lõpuni viia. Kui taastub klientide sees usaldus ja võimalus rohkem makstes kinnihoidvale turule uut hingamist, öeldes, et projekteerija, nii nagu programmeerija või turundaja, võib ja saab töötada vabakutselisena ja saada oma tasemele ja pingutustele väärilist tasu. Iffent oleks juurdepääsu kanaliks ka riigihangetele. Täna saab spetsialist teha riigihanget juhul, kui on mõnes suuremas ettevõttes palgal.

Vabakutselise töö eeldab üldjuhul, et inimesel tuleb ise leida kliente, hallata oma aega ja finantse ning arvestada ebakindla sissetulekuga. Iffent lahendab spetsialistide jaoks selle tehnilise murekoha, jättes projekteerijale võimaluse tegeleda oma erialase tööga. Ühtlasi jätab see spetsialistile ka rohkem aega enesearengu võimalusteks.

Else Källo – Iffent asutaja

Foto: https://www.iffent.ee

Vaata kaardilt kui kaua Eesti lapsed kooli lähevad

By

Sellelt kaardilt saad lähemalt uurida, millistes Eesti omavalitsustes kulub 7–19aastastel noortel kõige rohkem aega kooli jõudmiseks. Arvutatud on igas õppeasutuses käivate õppurite elukoha ja õppeasutuse vahelise jalutuskäigu pikkus ajas. Kaardil on tumedamalt märgitud omavalitsused, kus on rohkem õpilasi, kelle koolitee on pikem kui 30 minutit, heledamalt need, kus selliseid õpilasi on vähem. Rohkem infot iga omavalitsuse kohta saab kaardil sellele klõpsates. Kaardil sisse kerides näed kooliteede pikkusi ajas koolide kaupa.

Join 880 other subscribers

Statistikaameti andmetel käivad 87% poistest ja 88,1% tüdrukutest koolis samas kohalikus omavalitsuses, kus nad elavad. Kõige harvemini käivad teiste omavalitsuste koolides Saaremaa ja Hiiumaa valla noored, samas kõige sagedamini käivad teistes omavalitustes koolis just Eesti väikesaarte noored.

Kõige suurem õppurite osakaal, kes elavad kuni 10 minuti kaugusel koolist, on Maardu linnas – 61,7%. Seevastu Kuusalu vallas on see näitaja vaid 0,8%.

Koolist üle 30 minuti kaugusel elavate õppurite osakaal on kõige suurem Muhu vallas – 83,6%, samas kui Narva linnas on selliseid õpilasi kõige vähem – 11,7%.

Tallinna linn paistab silma õppurite arvu poolest, kes peavad kooli jõudmiseks kulutama üle 30 minuti. Siiski moodustavad need 22 054 õpilast vaid 43,4% kogu Tallinna õpilaste arvust.

Suurim arv kaugemalt kui 30 minuti kauguselt kooli tulevaid õpilasi käib Rocca al Mare koolis – 889 õpilast.

Kaardi loomisel on kasutatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid. Ühegi inimese isikuandmeid avalikult ei kuvata ja kellegi isikut ei ole võimalik nende andmete põhjal tuvastada.

Foto ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/Kui-kaua-Eesti-lapsed-kooli-lahevad

Mine metsa, lingvistisse metsa!

By

Mis keel see on, mille lauseliikmed pole kuigi jäigalt määratud? Ja mis omakorda tähendab, et suhteliselt keeruline on ette aimata, millega alustatud lause lõpeb. Ning mis jällegi tähendab, et mõtlemine – ja eriti kõnelemine, võtab nii palju aega. Andes kokkuvõtteks olukorra, kus asjasse pühendamatud peavad kõnelejat aegalseks-aeglaseks. Seda enam, et vaikus ja mõttepaus on keelde justkui sisse progetud.

Miks nii? Kas sellepärast, et metsa, mis katab Eesti pindalast umbes poole, takerdub võõras kultuur? Või on asi onomatopöas laiemalt? Mis värk on introvertidega? Kuidas on asjasse segatud Ereljukas? Ja pealgi, kes pagan küll on too Jämejalg Toomas (seto keeles: tuu Jämmejalg Tuumas)? Vastuse leiab siit.. sh julgustame kasutama Rahvusraamatukogu uut e-raamatukogu.

Lõpetuseks, loetakse ikka mitte lugemise pärast. Vaid põhjusel, et iseäranis talvine vaikelu annab võimaluse kaeda endasse ja enda ümber. Pealegi, head või siis väga head kirjandust nauditakse teadupäralt nagu espressot. Väikeste sõõmudena.

Ning miks mitte minna metsa? Kasvõi lingvistilisse metsa? Põhjusel, et nii on siinmail tavaks. Ega ilmaaegu käi seenel rohkem rahvast kui mõnel rokk-kontserdil.

Veebikiri külastab ja kiidab!

Foto: David Mark ja Pixabay

Statistikat: milline on keskmine Eesti isa?

By

Kui palju on Eestis isasid?

  • Eestis elab kokku 304 834 isa. Võrreldes 2021. aasta alguse seisuga on isade arv Eestis mõnevõrra suurenenud – 01.01.2021 elas Eestis 304 657 isa.
  • Alaealiste laste isasid on 144 061 ehk ca 47,3% isadest. 
  • Eestimaa isad kasvatavad 237 794 alaealist last. 
  • Enam kui pooled (57%) Eesti isadest on abielus, 20% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ja 4% lesestunud. 
  • Üksikisasid on 7656.

Kui palju on isadel lapsi?

  • Keskmiselt on Eestis ühel isal 2 last (täpne statistiline keskmine: 1,93 last). Piirkonniti on kõige rohkem lapsi Antsla valla isadel (2,3 last).
  • Eesti isadest 37%-l on üks laps, 42%-l kaks last ja 21%-l kolm või enam last.

Kui vanad on isad?

  • Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Isade keskmine vanus esimese lapse sünnil on 32 eluaastat (2021. aasta põhjal).
  • 01.01.2022 seisuga oli alaealisi isasid Eestis 10, kokku on alaealiselt isaks saanuid 1245.
  • Üle 100-aastaseid isasid on Eestis 14.

Mis iseloomustab Eesti isasid?

  • Eestimaa meestest 48,1% on isad: Rapla maakonnas lausa 59,5%, Tallinnas aga 44% meestest on isad.
  • Igal neljandal Eesti isal on kõrgharidus (26%).
  • Kui keskmiselt elab 70,3% Eesti rahvastikust linnalises või väikelinnalises piirkonnas, siis isade puhul on see näitaja 67,4%, ülejäänud elavad maal.
  • Kuna isadepäev on liikuv püha, siis tänavu saavad 736 isa olla topelt tähelepanu keskpunktis, sest neil on sel päeval ka sünnipäev.  

Allikas: Statistikablogi

Foto: Olya Adamovich ja Pixabay

Robin või Mia?

By

Aastal 2021 sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

Eelmisel aastal populaarsemateks osutunud nimedest kõik on värsketele vanematele meele järgi olnud juba pikemat aega. Oliver on tipus olnud 17 aastat, Robin viimased 11 aastat ja Mark kuus aastat. Sofia on olnud esikümnes 16 aastat, Mia 10 aastat ja Emily neljandat aastat. Üldiselt paistab silma, et tüdrukute nimed uuenevad kiiremini kui poiste nimed. Eelmise aasta esikümne nimedest oli 2011. aastal tüdrukute edetabelis vaid Sofia, poiste nimedest aga lausa neli (Robin, Oliver, Rasmus ja Martin), mis on olnud populaarsed üle 10 aasta.

Mõned nimed populaarsemate eesotsas siiski ka vahetuvad. Täiesti uus nimi esikümnes oli 2021. aastal Miron, mille populaarsus hakkas järsult kasvama 10 aastat tagasi. Hanna, Nora, Henri, Kristofer ja Martin olid mõned aastad tagaplaanil, aga nüüd taas esikümnes. Sofia on olnud erakordselt populaarne nimi, olles viimased 13 aastat esimesel või teisel kohal. Viimasel paaril aastal on Sofia populaarsus aga pisut langenud. Varem sai Sofia nimeks üle 100 tüdruku aastas, mis oli mõnel aastal ligi kaks korda rohkem, kui populaarsuselt teise nime puhul. Viimastel aastatel on Sofia-nimelisi lisandunud aga 80 ringis.

Mõjutavad nii kuulsused kui ka trendid

Nimede populaarsuse tõusule aitavad kaasa tuntud inimesed, aga ka filmi- või seriaalitegelased. Kiirelt hakkas möödunud aastal levima nimi Stefan. Tuntud inimeste nimevalikud võivad samuti trende luua – preili Rubi Rahulal on tänaseks juba 24 nimekaimu. 2018. aastal linastunud toreda jõulufilmi järel on viimasel kolmel aastal saanud 22 tüdrukut nimeks Eia ja 43 nimeks Jete. Eelmisel aastal panid üheksa Kättemaksukontori fänni lapsele nimeks Lumilee, Lumi Lee või Lumi-Lee.

Eesti nimed on naaberrahvastega võrreldes lühemad. Eestimaalaste lemmikute nimede puhul paistab silma, et eriti tüdrukute vanemad eelistavad järjest lühemaid nimesid. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal ei olnud tüdrukute esikümnes ühtegi üle 5-tähelist nime. Poiste vanemad nii lühikeste nimedega alati ei lepi, aga ka nende popimate nimede hulgas on pooled kuni 5-tähelised.

Huvitav on vaadata, kuidas muutuvad nimede pikkused pikema aja vältel. See muutus toimub lainetena. Kõige lühemad nimed on üle 80-aastastel, kelle sünniaeg on kuni 1940-ndate algus. Siis olid kuni 5-tähelised nimed 60% meestel ja 70% naiste

Allikas ja huviväärt lisalugemine: https://www.stat.ee/et/uudised/eestis-sai-taas-enim-lapsi-nimeks-robin-voi-mia

Foto: Amanda McConnell ja Pixabay

Eesti ettevõtete e-müügi käive kasvas 2021. aastal 2 miljardi euro võrra

By

Enam kui viiendik Eesti ettevõtteist turustas oma kaupu või teenuseid 2021. aastal e-keskkonnas, veebilehe või EDI-kanalite (ingl electronic data interchange) kaudu.

E-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas ülemöödunud aastal 16%, kokku 8,9 miljardit eurot. Kuigi e-müügi osakaal on 2020. aastaga võrreldes samale tasemele jäänud, kasvas e-käibe summa kahe miljardi võrra.

Ettevõtete suurusgruppide lõikes on pilt erinev. Suurte – 250 ja enama hõivatuga ettevõtete e-kaubanduse käive moodustas müügitulust enam kui neljandiku, väikestel alla 20 hõivatuga ettevõtetel 8%. Uuringu metoodikast lähtuvalt ei ole e-kaubanduse andmestikku kaasatud kõik tegevusalad, samuti ei ole sees vähem kui kümne hõivatuga ettevõtted.

18% ettevõtteist müüs oma tooteid veebilehe või äpi kaudu. Veebimüügi alla loetakse ka Extranet, mida kasutavad broneeringuteks valdavalt majutusvaldkonna ettevõtted. Veebimüügi osakaal ettevõtte müügitulust oli 7%, kokku 4,1 miljardit eurot. Veebimüügist 2,5% moodustas müük eraisikutele, 4,7% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Ettevõtte enda veebilehe või äpi kaudu turustas kaupu või teenuseid pea viiendik ettevõtteist – 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 40%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 18%.

Veebilehe või äpi kaudu turustas oma tooteid Eestisse 18% ettevõtteist, Euroopa Liidu liikmesriikidesse 8% ja väljapoole Euroopa Liidu riike 4% ettevõtteist.

EDI-kanalite kaudu turustas tooteid 6% ettevõtteist. EDI-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas 9%, 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 16%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 2%.

E-kaubanduse kohta kogutakse andmeid uuringuga „Infotehnoloogia ettevõttes“, mis viidi esmakordselt läbi 2010. aastal. Uuringusse kuuluvad kümne ja enama hõivatuga ettevõtted, mis on määratletud rahvusvaheline metoodikaga, et tagada andmete võrreldavus Euroopa Liidu liikmesriikide seas.

Vaata lähemalt ka andmebaasidest SIIT ja SIIT.

Foto: Gerd Altmann ja Pixabay

Eesti ettevõtted ja innovatsioon?

By

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.

Võrreldes eelmise uuringuperioodiga aastatel 2016–2018 on Eesti ettevõtete innovaatilisus siiski veidi vähenenud – siis tegeles innovatsiooniga 73,1% ettevõtetest ning Eesti oli EL-i riikide hulgas esikohal. Seekord olid riikide võrdluses kõige innovaatilisemad ettevõtted Kreekas, kus uuendustega tegeles 73% ettevõtetest. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 53%, Eesti ettevõtted ületavad seega EL keskmist enam kui 10%-ga. Lähinaabritega võrreldes jääb Eesti küll Soomele alla, kuid näiteks Lätiga võrreldes on innovaatilisi ettevõtteid lausa poole rohkem.

Ettevõtete innovaatilisuse saab jagada protsessiuuendusteks ja tooteuuendusteks. Suurim erinevus võrreldes eelmise uuringuga tuleb tooteuuendustest, mis on vähenenud pea poole võrra. Perioodil 2016 – 2018 tegeles tooteuuendusega 49% ettevõtetest, kuid aastatel  2018–2020 kõigest 28%. Langus olnud ühtlane nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Tooteuuendus Eesti ettevõtetes on Euroopa keskmisega samal tasemel, kuid protsesse uuendavaid ettevõtteid on Euroopa keskmisest enam. Protsessiuuendusega tegeles Eestis 53,6%, Euroopas keskmiselt 43,5% ettevõtetest.

Tooteuuenduse alla kuuluvad kaubad või teenused, mis erinevad oma omaduste või kasutusviisi poolest oluliselt ettevõtte senistest toodetest. Tooteuuendustest on langus olnud kõigis alamjaotustes. Suurimad erinevused on olnud kaupade ja teenuste täiustamisel ning konkureerivate tooteuuenduste loomisel. Konkureerivad tooteuuendused on sellised kaubad ja teenused, mida teised ettevõtted juba turul pakuvad, kuid mis on uued ettevõtte enda jaoks. Selliste tooteuuendustega tegeles eelmisel uuringuperioodil 41% ettevõtetest, sel korral vaid 20%.

Allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-innovaatilised-eesti-ettevotted

Foto: Michal Jarmoluk ja Pixabay

Eesti hakkab toetama mahetoitu pakkuvaid haridusasutusi

By

Maaeluministeerium plaanib tänavu käivitada pilootprojekti, millega toetatakse koole ja lasteaedu, kes pakuvad lastele mahetoitu. 7. juunil saatis maaeluminister Urmas Kruuse asjakohase määruse eelnõu kooskõlastusringile.

„Lastele pakutav toit peab olema tervist toetav ja värske – nii saavad lapsed juba noores eas kujundada häid toitumisharjumusi,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse projekti vajalikkust.

Praegu on Eestis ligikaudu 50 mahetoitu pakkuvat lasteasutust, kus vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatud toorainest pärineb mahepõllumajandusest. Eesmärk on aasta lõpuks kahekordistada mahetoitu pakkuvate koolide hulka.

Ministri sõnul on projekt kasulik mitmel põhjusel. „See on ühelt poolt investeering kasulike toitumisharjumuste kujunemisse. Teisalt toetatakse seeläbi kohalikke mahetootjaid, kes saavad enam võimalusi turustada oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal,” lisas Kruuse.

Ettevõtmise jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 673 500 eurot lasteasutustele mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot mahetoidust huvitatute (koolipidajate, koolide ja köögipersonali) koolitamiseks.

Toetust saavad kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud.

Määrus jõustub eeldatavalt tänavu juunis. Toetust makstakse koolidele tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Foto: klimkin ja Pixabay

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9%

By

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).

Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.

Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.

Allikas ja lugege edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/palgaralli-huvitav-kellel-kull

Foto: www.stat.ee/