Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Ardo Hansson

Eesti Pank kuulutab välja kahe mündi kujunduskonkursi

By

Eesti Pank kuulutab välja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi ja Pyeongchangis toimuvatel taliolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi. Mündid emiteeritakse 2018. aasta alguses. Kujunduskonkursist oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

24. veebruaril 2018 tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva ja selle puhul laseb Eesti Pank ringlusse erikujundusega 2eurose käibemündi. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Mündid on mõeldud sümboolselt kõigi Eesti elanike jaoks ja seetõttu tuleb müntide tiraaž sama suur, nagu oli Eesti rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuaril: 1 317 800 (statistikaameti andmed).

„Eesti Vabariik asutati peaaegu sajand tagasi, kuid paraku jäi oma riigi aeg toona lühikeseks ja me ei ole tervet sajandit vabadust nautida saanud. Eesti taastas oma iseseisvuse pisut enam kui 25 aastat tagasi ja vaba riigi vaba rahvana oleme saanud elada sama kaua. See on lühike aeg, kuid näitab selgelt eestlaste kui väikerahva tugevust. Väikses riigis on oluline iga inimene ja seetõttu on vabariigi juubelisünnipäevale pühendatud 2eurone münt sümboolselt meie kõigi, iga Eesti inimese münt,“ rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson. „Mul on hea meel, et saame selle mündi kujunduskonkursi välja kuulutada meie vabariigi 99. aastapäeva eel,“ lisas Hansson.

Olümpiamängudele pühendatud meenemüntide emiteerimine on Eesti Panga pikaajaline traditsioon, mis sai alguse juba 1992. aastal. 2018. aastal toimuvad XXIII taliolümpiamängud Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Olümpiamängudel Eestit esindava delegatsiooni ja sportlaste auks emiteerib Eesti Pank hõbedast meenemündi nominaalväärtusega 10 eurot. Kujunduse kohustuslikud elemendid on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „Eesti Vabariik“ ja aastaarv 2018 mündi esiküljel ning nimiväärtus koos eurotähisega (10 €) ja Eesti Olümpiakomitee logo tagaküljel. Mündi kujunduses ei tohi kasutada Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja Pyeongchangi olümpiamängude korralduskomitee kaitse all olevaid sümboleid. Müntide tiraaž on 2000.

Lisainfo: https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-kuulutab-valja-kahe-mundi-kujunduskonkursi-03022017

Foto: Wikipedia

Augustist nõuab keskpank Swedbankilt ja SEB Pangalt täiendavat kapitalipuhvrit

By

Bank vault
  • Alates augustist peavad kommertspangad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit
  • Swedbankilt ja SEB Pangalt nõuab Eesti Pank lisaks veel 2% suuruse puhvri hoidmist, sest tegemist on süsteemselt oluliste pankadega

Alates 1. augustist hakkavad kommertspankadele kehtima muudatused kapitalipuhvri nõuetes. Varasema 2% asemel hakkab

nõudma kõikidelt Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt 1% suurust süsteemse riski puhvrit. Lisaks nõuab keskpank kahelt suuremalt pangalt – Swedbankilt ja SEB Pangalt – veel 2% suurust lisapuhvrit.

Eesti Pank kehtestas 2014. aastal kõikidele kommertspankadele süsteemse riski puhvri nõude. Puhvri eesmärk oli panna pangad hoidma suuremat kapitali ja  suurendada nõnda pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske.

„Siiani kaitses süsteemse riski puhver panganduses kahe riski vastu, kuid augustist lööme selle tööriista piltlikult öeldes pooleks. Hakkame kõikidelt pankadelt nõudma 1% suurust puhvrit, et maandada Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast tulenevat järsu majanduslanguse riski. Kahelt suuremalt pangalt nõuame aga lisaks 2% suurust puhvrit, sest Eesti pangandussektor on üks kontsentreeritumaid Euroopa Liidus.

„Lisaks on siinsed suured pangad haavatavad samade riskide suhtes, kuna nende varade ja rahastamise struktuur on väga sarnane” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Alates augustist kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale koguomavahendite nõue 13,5% tasemel ja kõikidele teistele pankadele 11,5% tasemel.

Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduse areng euroala võlakriisi taustal olnud tubli

By

Ardo Hansson

Reede õhtul Põlvas Eesti Majandusteaduse Seltsile esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduse areng euroala võlakriisi taustal olnud tubli ja tänu tugevale konkurentsipositsioonile on majandus tasakaalupunktis, kuid see tasakaal on habras.

„Väliskeskkond on endiselt keerulises olukorras, kuid viimastel kuudel on siiski märgata olnud positiivseid märke, mil turud on stabiilsemad ja inimeste kindlustunne tuleviku suhtes pisut parem. Siiski on euroala majandus alles astumas kindlamale pinnasele ja sellega tuleb arvestada ka Eesti majanduse väljavaateid hinnates,“ rääkis Ardo Hansson.

Põlvas Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil ettekande teinud Hanssoni sõnul on üheks riskiks võimalikud tagasilöögid väliskeskkonnast, kuid teisalt rõhutas ta majanduse positiivsema arenguga seotud riske. “Kui majandus hakkab oodatust kiiremini kasvama, siis võivad süveneda praegu tunnetatavad palgasurved. Kui palgakasv ületab tootlikkuse kasvu, siis tekitame endale täiendava hinnatõusu,“ märkis keskpanga president.

Keskpanga president rõhutas Eesti majanduspoliitika rolli riskidega toimetulemisel. „Range eelarvedistsipliin ja korras riigirahandus on oluline usaldusväärsuse allikas. Seetõttu on oluline, et valitsus peaks kinni eelarve ülejäägi saavutamise eesmärgist 2014. aastal. Samuti on pikaajalise majanduskasvu kindlustamiseks vaja rakendada aktiivseid tööturumeetmeid, mis vähendavad struktuurset tööpuudust,“ rääkis Ardo Hansson.

Foto: Eesti Pank

06.06.2012 asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson

By

Ardo Hansson

06.06.2012  asus keskpanga presidendina tööle Ardo Hansson. Tema ametiaeg on ühekordne ja kestab seitse aastat.

“Viimased seitse aastat on minu jaoks olnud väga huvitavad ja sisukad, sest keskpanga tegevusvaldkond on lai. Mitmed igapäevased teenused, mida kasutavad Eesti inimesed, eeldavad keskpanga laitmatut toimimist, näiteks arveldused ja sularaharinglus. Esmalt ütlen aitäh panga töötajatele, kes töötavad keskpanga ladusa toimimise ja samuti Eesti usaldusväärsuse  nimel rahvusvahelisel tasandil,” ütles Andres Lipstok.

“Ja minu teine suur aitäh on mõeldud kõigile neile Eesti Panga partnereile, kellega mul on au olnud koos töötada seitsme aasta vältel ja ajada üht Eesti asja. Näiteks kinnitas euro kasutuselevõtu suurprojekt, et eestlased suudavad panna avaliku ja erasektori tööle ühtse meeskonnana. Seda polegi nii vähe, meil tasub olla uhke oma riigi üle,” lausus Lipstok.

Kuigi võlakriis on Lipstoki sõnul pannud euroala keskpangad surve alla, on eurosüsteem ära hoidnud kommertspankadevahelise usaldamatuse mõju ülekandumise ettevõtete rahastamisele ja töökohtade loomisele. “Kasvab surve, et euroala riikide valitsused viiksid ellu vajalikud reformid ja taastaksid usalduse riigirahanduse vastu,” ütles Andres Lipstok.

“Eesti Panga presidendi ametikoht on praegu mõjukam kui kunagi varem. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osaleb Ardo otsustes, mis mõjutavad inflatsiooni euroalal, kus elab enam kui 330 miljonit inimest. On ju sümboolse tähendusega seegi, et minu viimane tööpäev on just Frankfurdis, kus langetan koos teiste keskpankade presidentidega euroala intressiotsuse. Usun, et Ardo haridus ja töökogemus on teda selleks nõudlikuks tööks väga hästi ette valmistanud,” märkis Andres Lipstok.

“Annan panga juhtimise Ardole üle rahuliku südamega. Eesti pangandussektor on tugev, me ei pea maksumaksjatena andma oma raha pankade päästmiseks, meie inimestel ja ettevõtjatel on olemas sularaha ja maksed liiguvad pankade vahel kiiremini kui mujal Euroopas. Eesti Pank täidab oma ülesandeid ladusalt ja soovin sama nõudliku joone jätkumist ka tulevikuks,” ütles Andres Lipstok.

Andres Lipstoki sõnul kasutab ta esimest korda mitme aasta jooksul suvekuid puhkamiseks ning langetab seejärel otsused selle kohta, milliste väljakutsetega ta tulevikus tegelema hakkab.

Andres Lipstok oli enne Eesti Panga presidendiks saamist Riigikogu liige (1995-2005) ja 2005. aastal Riigikogu esimene aseesimees. Ta oli Eesti rahandusminister aastail 1994-1996, rahandusministri asetäitja aastal 1989 ja majandusminister aastail 1995-1996. Aastail 1989-1994 oli Lipstok Lääne maavanem, aastail 1980-1989 töötas ta Haapsalu rajooni rahandusosakonnas ja plaanikomisjonis. Andres Lipstok on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.

Ardo Hanssoni eelmine töökoht oli Maailmapanga Hiina esinduses, kus ta juhtis majanduspoliitika osakonna tööd alates 2008. aastast. Lisaks Hiinale on Hansson töötanud ka Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid ja tal on Harvardi ülikooli doktorikraad majandusteaduses.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 21. veebruaril alla otsusele nimetada Ardo Hansson Eesti Panga presidendiks, lähtudes keskpanga nõukogu 1. veebruari ettepanekust.

Põhiseaduse kohaselt nimetab Eesti Panga presidendi ametisse Vabariigi President keskpanga nõukogu ettepanekul. Ettepaneku tegemiseks on vaja vähemalt viie nõukogu liikme poolthäält. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Foto ja allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_06/pt0606.html

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval teha president Toomas Hendrik Ilvesele ettepaneku nimetada Ardo Hansson keskpanga järgmiseks presidendiks

By

Teisipäeval korralisele istungile kogunenud keskpanga nõukogu tutvus enne otsuse tegemist kaitsepolitsei julgeolekukontrolli käigus Ardo Hanssoni kohta kogutud andmetega. Eelmise aasta oktoobris kaheksaliikmelises nõukogus toimunud salajastel valimistel sai Hansson viis poolthäält.
Eesti Panga president Andres Lipstok on ametis selle aasta 6. juunini, keskpanga järgmise presidendi esimene tööpäev on 7. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993-1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992-1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991-1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varem on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Taustinfo
Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise kord on järgmine:
1) nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;
2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mida on aega teha kuni kolm kuud;
3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus. Vabariigi President teeb oma otsuse 30 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest;
4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.

Allikas: http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2012/_01/pt0131a.html
Foto: flickr.com