Ajakasutuse uuringust selgub, et Eesti inimestel on päevas vaba aja tegevusteks aega keskmiselt 5 tundi ja 44 minutit. Võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tulnud päeva kolmveerand tundi vaba aega juurde. Meeste ja naiste tegemiste võrdlusest selgub, et naistel on mänguaega 23 minutit päevas vähem.
Arusaadavalt on nädalavahetustel inimestel rohkem mahti tegeleda oma hobidega, nautida kultuuri või lõõgastuda kodus diivanil televiisori ees. Ajakasutuse andmed näitavad, et vaba aja tegevustele pühendavad inimesed pühapäeviti üle poolteise tunni rohkem aega kui argipäeviti. Millega nad sel ajal kõige meelsamini tegelevad?
1. Ekraanide vaatamine
Televiisori ja videote vaatamine on absoluutselt kõige lemmikum vaba aja veetmise viis nii naiste kui ka meeste hulgas. Nii on see juba 20 aastat.
Mehed vaatavad naistest päevas keskmiselt 11 minutit telerit kauem ja vanuserühmadest on telekavaatamise liidrid 65+ vanuses mehed, kes veedavad päevas teleri ees 3 tundi ja 40 minutit. Kõige vähem vaatavad televiisorit 10–14aastased –1 tund ja 16 minutit päevas. Uuringust selgub veel, et pühapäeviti istuvad inimesed ekraani ees üle poole tunni kauem aega kui tööpäevadel.
2. Treeningud
Trennitegemine platseerub kõigist vaba aja tegevustest teisele kohale ning võrreldes 20 aasta taguse ajaga pühendavad Eesti inimesed sellele poole rohkem aega. Kõikide nädalapäevade peale jagatuna tehakse trenni päevas keskmiselt 40 minutit.
Kõige aktiivsemalt liigutavad end 10–14-aastased lapsed, kes treenivad päevas 61 minutit. Kui muudes eluetappides on treeningkoormus naistel ja meestel üsna samasugune, siis suuremad erisused tulevad sisse vanusegrupis 15–24, kus mehed pühendavad treeningutele keskmiselt 17 minutit päevas rohkem kui naised. Naiste kasuks pöördub kaalukauss aga vanemas eas, mil nad tegelevad kehakultuuriga päevas 12 minutit meestest kauem.
3. Suhtlemine
Naised on vabal ajal mõnevõrra suuremad suhtlejad kui mehed. Meestel kulub suhtlemisele keskmiselt 34 minutit päevas ja naistel 40 minutit. Selle sisse on arvestatud nii igapäevane suhtlus pere ja sõpradega, kui ka suhtlemine kirja ja telefoni teel ning sotsiaalmeedias veedetud aeg.
Kõige vähem suhtlevad 10–14-aastased (39 minutit päevas) – poisid 17 minutit ja tüdrukud 59 minutit. Aja möödudes see vahe tasandub, kuid küpsemas eas ehk vanuserühmas 65+ tekivad taas suuremad käärid naiste ja meeste suhtlemisaktiivsuses – mehed 24 minutit ja naised 41 minutit päevas.
4. Lugemine
Keskmiselt loevad Eesti inimesed päevas raamatuid ja ajalehti-ajakirju pisut üle poole tunni. Naised on mõnevõrra agaramad lugejad kui mehed ja pühendavad päeva jooksul sellele 11 minutit kauem. Naiste lugemisaeg on 20 aasta jooksul jäänud suuresti samaks, kuid meestel on see vähenenud keskmiselt 11 minuti võrra päevas. Mitmekordsed vahed naiste ja meeste lugemisharjumustes tulevad sisse nooremates vanuserühmades, näiteks vanuserühmas 10–14 loevad tüdrukud poistest 4,5 korda rohkem.
Hinda tõuseb lugemine vanemas eas, 65+ vanuserühmas loevad inimesed 54 minutit päevas. Kõige vähem loevad 15–24-aastased, kes pühendavad sellele 14 minutit päevas.
5. Tegevused arvutis
Noored armastavad rohkem oma vaba aega veeta arvutis, näiteks internetis surfata või muusikat ja filme alla laadida. Näiteks 15–24-aastased tegelevad sellega 52 minutit päevas, vanuseks 65+ on see aeg aga kahanenud 12 minutini päevas.
Märkimisväärset erinevust võib täheldada naiste ja meeste arvuti kasutamises vabal ajal. Mehed eelistavad veeta arvutis oma vaba aega kaks korda kauem kui naised. Ent mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem on nad oma vabal ajal arvuti taga.
6. Mängimine
Puhast mänguaega on inimesed hakanud üha rohkem väärtustama ning võrreldes 20 aasta taguse ajaga mängivad Eesti inimesed keskmiselt 15 minutit päevas kauem. Mängude arvestusse lähevad nii arvutimängud, seltskonna- ja lauamängud, aga ka ristsõnade lahendamine ja pusle kokkupanek. Mehed on naistest suurema mängurihingega kui naised ja nad kulutavad mängimisele üle kahe korra rohkem aega (mehed 29 minutit, naised 13 minutit päevas). Mängud on kõige sagedasem aja veetmise viis vanuserühmas 10–14, kus see võtab päevas 96 minutit.
7. Lebotamine
Isegi teadlased kinnitavad, et regulaarne laisklemine ja molutamine (nimetagem ametlikult seda passiivseks puhkuseks) on vägagi kasulik. Kui aju on nn vaikerežiimis, mil ta mõnd konkreetset ülesannet ei lahenda – ei loe ega pühi isegi mitte lillelehelt tolmu – on see väga soodne aeg loovate ja läbimurdeliste lahenduste ja ideede tekkimiseks.
Kuidas on Eestil inimestel lood niisama olemisega? Ajakasutuse uuringu andmed näitavad, et keskmiselt kulub nii meestel kui ka naistel passivseks puhkuseks päevas 20 minutit. Kõige vähem leiavad selleks aega 15–24-aastased (13 minutit päevas), kõige enam hindavad seda aega aga vanemaealised, vanuserühm 65+, kelle passiivse puhkuse aeg on 39 minutit päevas.Allikas: statistikaamet
