Globaalse tehnoloogiasektori sees on hakanud ilmnema selge lõhe. Ühes äärmuses seisavad ettevõtted, kes suudavad tehisintellekti ja pilveteenuste najal kasvada, teises need, kelle tegevust piiravad uued poliitilised ja kaubanduslikud tõkked. Eriti jõuliselt joonistub see välja USA tollipoliitika karmistumise ja AI-teenuste plahvatusliku arengu taustal. Kuigi tehnoloogiaettevõtted kuuluvad justkui samasse ökosüsteemi, on nende majandustulemused ja tulevikuvaated drastiliselt erinevad.
Microsoft ja Alphabeti tütarettevõte Google on viimasel ajal näidanud, et tehisintellekt on rohkem kui trend – see on jõuallikas, mis võib muuta kogu ärimudelit. Microsofti pilveteenuste platvorm Azure kasvas viimases kvartalis 33%, mis annab märku ettevõtete suurenevast sõltuvusest AI-toega lahendustest. Sarnast suunda näitab ka Google, kelle reklaamitulud kasvasid märkimisväärselt, tuginedes osaliselt AI-tööriistade integreerimisele reklaamiplatvormidesse.
Samas ei jaga kõik sektorid seda kasvu. Tarbijale suunatud tehnoloogiafirmad – nagu Apple, Samsung ja Qualcomm – on hakanud tunnetama surve suurenemist. Esiteks on USA presidendi Donald Trumpi uued tollimaksud, mis kehtivad suurele osale Hiinast imporditavale tarbeelektroonikale, paisanud segi senise tarneahela loogika. Teiseks on tarbijad muutunud hinnatõusude ja majandusliku ebakindluse valguses ettevaatlikumaks, mis omakorda on vähendanud nõudlust elektroonikaseadmete, nagu nutitelefonide ja sülearvutite, järele.
Apple’i haavatavus tuleneb eeskätt selle tihedast seotusest Hiina tootmisega. Isegi kui ettevõte püüab tootmist Indiasse hajutada, ei toimu sellised ümberkorraldused üleöö. Lisaks on iPhone’i müüginumbrid viimastel kvartalitel langenud, sundides investoreid otsima selgust ettevõtte pikaajalises AI-strateegias.
Samsung, üks maailma suurimaid elektroonikatootjaid, teatas samuti, et nende lühiajaline väljavaade on ebakindel. Pooljuhtide ja nutitelefonide äri on USA tollimaksude ja ülemaailmse nõudluse jahenemise tõttu surve all. Ettevõte kaalub juba osade telerite ja kodumasinate tootmise viimist teistesse riikidesse, et vältida USA turule suunatud toodete kallinemist.
Ka Qualcomm – üks olulisemaid nutitelefonide kiibitootjaid – on andnud märku, et kolmanda kvartali prognoositavad tulud jäävad ootustest allapoole. USA kaubandustõkked ning nutiseadmete nõrgenenud globaalne müük muudavad kasvu saavutamise keeruliseks.
Amazon on selles olukorras kahe vahel. Kuigi ettevõtte äristruktuur võimaldab tal mõnes mõttes kasu lõigata – eriti seoses konkurentsieelisega Hiina odavbrändide Temu ja Sheini ees –, tuleb arvestada, et tollimaksud võivad tõsta Amazoni enda müüdavate kaupade hindu ja nõrgendada tarbijate ostujõudu. Nii ongi Amazonil lühiajaliselt surve all kasumlikkus, isegi kui pikaajalises perspektiivis võib see positsiooni tugevdada.
Tekkimas on olukord, kus ettevõtetele suunatud teenused, mis põhinevad AI-l ja pilvelahendustel, suudavad paremini maandada geopoliitilisi riske ja muutuvat majanduskliimat. Tarbijatele suunatud elektroonikatootjad aga peavad kiiresti kohanema uute tollimäärade, kõrgemate tootmiskulude ja muutuva tarbijakäitumisega.
Võib öelda, et 2025. aasta kevad toob tehnoloogiasektorisse uue reaalsuse – ühe, kus oskus investeerida õigesse innovatsiooni ja samal ajal kohaneda poliitiliste tõmbetuultega, määrab ettevõtte ellujäämise või edu. AI ei ole enam tulevik – see on käesolev. Ja need, kes selle jõu õigeaegselt rakendada suudavad, jäävad pinnale.
Kuva: ChatGPT