Esimeseks ja oluliseks põhimõtteks on isikute vaba liikumine, mis pikemas plaanis peaks ühtlustama nii EL`i töö- kui ka (sise)turismi turgu. Nimelt toimub piirikontroll vaid ühise viisaruumi välispiiridel. Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile tõestama reisi eesmärgi, samuti tarvidusel kinnitama rahaliste vahendite olemasolu. Mis omakorda ei tähenda, nagu võiksid liikmesriikide kodanikud passist loobuda. Passi või ID kaarti tuleb reisides siiski kaasa kanda, sest ametivõimudel on õigus isikut tõendavaid dokumente kontrollida. Nimelt elab EL`s ligi 500 miljonit elanikku ja välisriikide kodanikele võidakse viisa väljastamisest keelduda, juhul kui viisataotleja on kantud sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle.
Huvitav on teada: Prantsusmaa ja Hollandi ülemereterritooriumidel Schengeni viisa ei kehti, kuid küll avab tee Monaco Vürstiriiki.
Mida toob Scengeni viisaruumiga liitumine kaasa Eesti turismiärile? Loodetavasti käibe kasvu ja uusi koostööpartnereid.