Jep, tõsi ta on. Eestlased on uskmatuim rahvas Euroopa Liidus. Selline fakt ilmneb EU ametlikust statistikast. Kusjuures statistika näol on tegemist on ainult kirjeldusega. Keegi ei kipu lahti seletama, miks nii? Rääkimata prognoosidest, mis saab edasi?
Noh, samamoodi on ju ka nende uuringutega, mis räägivad, et naised saavad siinmail meestega võrreldes vähem palka. Sigadus, tegelikult, kui esimese hooga võtta. Pärast pisikest järelemõtlemist, tuleb meelde igivana aksioom: raamatupidamine, see on suur ja väike vale. Nimetet väärt postulaati võib minumeelest laiendada mistahes statistikale. Kuidas muidu oleks võimalik seletada näiteks parlamendiliikmete palgakasvu olukorras kus töötuid on varsti arvuliselt 50 000?
Minnes mõttekäiguga sammu võrra edasi – miks on reeglina kõrgepalgalisi naisjuhte tänaseks arvuliselt pea 2/3? Vastus äärmiselt lihtne, mehed ei ole viimased poolsajandit siinmail viitsinud ennast kõrgkooliga eriti vaevata. Keskkoolis, mis peaks andma tõuke edasiseks eluks, troonivad aga mingid mummulistes kampsunistes validoolilõhnalised tädikesed. Vägev eeskuju, ah?
Foto: DirtyButton.com
Samamoodi, ei viitsi tesosteroonist kantud kodanikud tungelda eriti perearsti ukse taga. Lihtsam on minna šamaani juurde kui tiirelda päevi kabinettide uste taga, reaalseks tulemiks ainult paber, mis kinnitab, et ja tervisega on jah, tõepoolest midagi viltu. Muide, kui ma ei eksi, siis meesteraste on Eestis jätkuvalt üks. Õhumüüjaid, sekka mõni tõsiseltvõetav sensitiiv, seevastu aga vähemalt paarsada.
Sestap pole ka ime kui ametlikke jumalusi keegi eriti ei usu. Lihtsam on minna oma kehaliste või hingeliste muredega nõia juurde ja võib-olla isegi abi saada. Kui täita miskeid rituaale mille tulemuseks on täidetud rituaal.