Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.
Õhtul (st kella 18 ja 22 vahel) töötas vähemalt pooltel tööpäevadel 21% ning öösel (st kella 22 ja 6 vahel) 9% töötajatest. Õhtuti ja öösiti töötamisel on mitu põhjust, näiteks töö õhtuses või öises vahetuses; mõnele ametile iseloomulik õhtune tööaeg (näiteks teatritöötajad, muusikud); pikale venivad tööpäevad, kus osa tööajast nihkub õhtusse ja öösse, aga paindliku tööaja puhul ka töötaja enda valik teha tööd just sellisel ajal. Ka nädalavahetustel töötamise põhjused on laias laastus samad. Vähemalt pooltel laupäevadel tegi tööd 23% ning vähemalt pooltel pühapäevadel 17% töötajatest.
Õhtul on ametis rohkem naised, öösel mehed
Õhtust ja öist tööaega vaadates selgub, et kui kella 18 ja 19 vahel on tööl võrdselt ligi viiendik nais- ja meestöötajatest (arvestatud ei ole nädalavahetusi), siis kella 19 ja 22 vahel on naisi tööl isegi pisut enam kui mehi ja seda suuresti teenindavate ametialade tõttu (näiteks supermarketites töötavad enamasti naised). Kell 22 on aga enamikul naistel tööpäev lõppenud ning sellest ajast kuni hommikul kella viieni domineerivad rohkem meestetööd. Kella 5 ja 6 vahel sooline tasakaal taastub, selles ajavahemikus on veel või juba ametis 4% nii nais- kui ka meestöötajatest ning tunni võrra hiljem juba iga kümnes töötegija.
Mittetavapärane tööaeg saab sagedamini osaks tööturu riskirühmadele
Kuigi osa inimesi eelistab ise töötada väljaspool tavapärast tööaega ehk õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel, töötavad nendel aegadel sagedamini siiski tööturul vähem hinnatud rühmadesse kuulujad (nt tööelu alles alustavad noored, madala haridusega või kehva eesti keele oskusega töötajad).
Õhtuti ja öösiti töötavad eestlastest mõnevõrra sagedamini mitte-eestlased (vähemalt pooltel tööpäevadel töötas õhtusel ajal viiendik eestlastest ja veerand mitte-eestlastest, öösiti töötas vaadeldud nelja nädala kestel vähemalt mõnikord 17% eesti ning veerand muust rahvusest töötajatest).
Mittetavapärasel ja enamiku poolt vähem hinnatud tööajal teevad sagedamini tööd madalama haridustasemega töötajad — nii õhtuti, öösiti, kui ka nädalavahetustel töötavad vähem haridust saanud tunduvalt sagedamini kui kõrgemalt haritud töötajad.
Mõnevõrra mõjutab seda pilti ka noorte, alles haridust omandavate töötajate töögraafik. Nemad töötavad sageli väljaspool tavapärast aega, et tööd õpingutega sobitada. Alla 25-aastastest töötajatest töötasid nelja nädala jooksul vähemalt mõnikord õhtusel ajal pooled ning ka öisel ajal tervelt veerand. Vähemalt pooltel laupäevadel töötas selle vanuserühma töötajatest ligi kolmandik ning vähemalt pooltel pühapäevadel ligi veerand. Mõlemad näitajad ületavad vanemate vanuserühmade omi.
Õhtused ja öised ametid
Õhtusel ja öisel ajal töötamine on selgelt seotud ka mitme kindla ametialaga. Vähemalt pooltel tööpäevadel töötab õhtusel ajal 45% teenindus- ja müügitöötajatest, 38% põllumajanduses ja metsanduses töötajatest ning 27% seadme- ja masinaoperaatoritest (siia rühma kuuluvad paljud tööstuse ametikohad, kuid ka sõidukijuhid) ning lihttöölistest (näiteks koristajad). Ka öine tööaeg on levinum samadel ametialadel (v.a põllumajandus ja metsandus) ning ka näiteks postitöötajate ja administraatorite hulgas.
Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/08/kolmandik-tootajatest-teeb-sageli-tood-ka-ohtuti-oositi-voi-nadalavahetusel/