Oleme varemgi portreteerinud erinevaid isikuid ja isiksusi. Sedakorda siira imestumise ajel. Isaac Asimov`i poolt kirjutet on maakeelde tõlgitud ajast mil robootika muutus laiema auditooriumi jaoks päevakajaliseks arutlusteemaks. Kokku 19 kirjutist. Otsija leiab ka eestikeelse ja tavapäraselt hõreda wikipedia artikli. Ja see ongi kõik. Püüame siinkohal tühikut täita. Arvestades aga kirjamehe monumentaalset jalajälge maailma ajaloos – on see pigem aupaklik kummardus, kui sügavam analüüs.
Algselt Isaak Yudovich Ozimov`i nime kandnud ilmakodanik sündis erinevatel andmetel 02.01.1920, vähemalt sellel kuupäeval tähistas viljakas kirjamees ise oma sünnipäeva. Sünnikohaks Venemaa, Petrovitši küla tänapäevases Smolenski oblastis. Vene keelt ta aga ära ei õppinudki. Vanemad kolisid New York`i, Brooklynisse siis kui Asimov oli kolme aastane. Sealtmaalt oli koduseks suhtlemiskeeleks jidiš ja inglise keel.
Koolitee algas New York City Boys High School`is, järgnes Seth Low Junior College ning seejärel Columbia College. Algselt zooloogiat õppinud, vahetas ta esimesel semestril suunitlust keemia kasuks. Aasta 1941 tõi PhD biokeemias. Sealtmaalt töötas Isaac Asimov tsiviilisikuna Navy Yard’s Naval Air Experimental Station`is. Järgnes lühialaine militaarkarjäär. Kuidas iganes, arvatavalt on antud artikli lugejad nõus – kõrgharidus tuleb ulmekirjanikule ainult kasuks. Võimalik, et ka klaustrofiilia – Asimov nautis väikseid ja suletud ruume.
Asimov`i kirjanduslik karjäär jaguneb kolmeks. Varasem neist, milles domineeris valdavalt ulme algas lühikeste lugudega 1939 ja jätkus novellide näol 1950. Aastat 1952 algas periood mil koostöös teiste autoritega koostati kolledži tasemel õpik teemal Biochemistry and Human Metabolism. Ning aastasse 1957 paigutub populaarteadusliku kirjanduse loomise alguspunkt.
Ateisti, humanisti ja ratsionalisti Isaac Asimov`i esimene kokkupuude ulmekirjandusega sai teoks küllaltki proosaliselt – vanematele kuulunud maiustuste poes. Esimese kirjatööga ei läinud edukalt, kuid ainult esmapilgul. Toonase tunnustatuima väljaande Astounding John W. Campbell lükkas algaja ulmefänni „Cosmic Corkscrew“ nimelise katsetuse tagasi – mis ei ole oluline. Oluline on hoopis muu: Campbell julgustas Asimov`i edasi katsetama, mida viimane ka tegigi. Edasine on juba aga sõna sõnalt klassika – 1941 aasta septembris avaldas Astounding Asimov`i 32-se, “Nightfall`i” nimelise kirjutise, mida peetakse tänini üheks kuulsaimaks ulmetekstiks üldse. Aasta hiljem ilmus esimene Foundation`i/Asumi lugu.
Siinkohal leiab auline lugeja rea asjakohaseid linke:
Isaac Asimov eesti keeles:
“Kadunud robot” (1965)
“Vaade kõrgelt” (1970)
“Igaviku lõpp” (1973)
“Autobiograafia” (1979)
“Seal, kus lõpeb Maa” (1982)
“Asum” (1985)
“Asum ja Impeerium” (1989)
“Huumori lõpp” (1992)
“Teine Asum” (1996)
“Millenniumid” (1999)
“Asumi äär” (2000)
“Asum ja Maa” (2001)
“Enne Asumit” (2004)
“Edasi Asum” (2006)
“Teraskoopad” (2008)
“Alasti päike” (2009)
“Koidu robotid” (2010)
“Robotid ja impeerium” (2010)
Foto: wikipedia.org