Eesti majanduse kasvuväljavaade paranes aasta alguses märgatavalt. Kuigi uue energiakriisi mõju ei ole veel jõudnud majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse, viitavad mitmed näitajad sellele, et enne Lähis-Ida konflikti puhkemist oli Eesti majandus juba selgelt taastumas. Kuni märtsi alguseni paranesid ehituse, teeninduse, jaekaubanduse ja töötleva tööstuse ettevõtete tootmis- ning hõiveootused, mis peegeldas ettevõtjate kasvavat kindlust edasise kasvu suhtes. Viimase kahe aasta jooksul on suurenenud kaupade müügimahud nii sise- kui ka välisturgudel ning eksportijate hinnang oma konkurentsivõimele tegi möödunud aasta lõpus märkimisväärse hüppe. Varasemast madalseisust väljumisel on olulist rolli mänginud just kaubaekspordi ja seda toetava töötleva tööstuse paranemine.
Samas sõltub maailma, Euroopa ja Eesti majanduse edasine käekäik suuresti sellest, kuidas kujuneb sõjategevus Lähis-Idas ja kui kiiresti laheneb sellest tingitud energiakriis. Pärast rünnakuid Iraani vastu kallinesid energiakandjad, mis tõstis ka teiste oluliste toorainete hindu ja nende hinnaprognoose. Inflatsiooni kiirenemise ootus on omakorda kergitanud rahaturu tulevikutehingutes intressimäärasid. Kui veel detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, siis nüüd on ootused energiakriisi tõttu nõrgemad. Kiirem hinnatõus, ostujõu aeglasem paranemine ja suurem ebakindlus on langetanud tänavuse kasvuprognoosi 2,8%ni. Kuna energiaturgude areng on tugevalt mõjutatud geopoliitikast ja raskesti ennustatav, võib tegelik majandusareng kujuneda prognoositust nii hinnakasvu kui ka SKP muutuse poolest erinevaks.
Tänavust majanduskasvu toetab eelkõige sisenõudlus, sest kasvavad nii tarbimine kui ka investeeringud. Suurima tõusu teevad riiklikud kaitseinvesteeringud, kuid kuna suur osa neist on seotud imporditava kaubaga, liigub osa selleks kuluvast rahast Eestist välja ega toeta otseselt siinse majanduse kasvu. Samal ajal avaldab inimeste ostujõule märkimisväärset mõju tulumaksuseaduse muudatus. Keskmine brutokuupalk peaks tänavu kasvama ligikaudu 6%, kuid netopalk suureneb efektiivse maksumäära languse tõttu hinnanguliselt umbes 10%. See tähendab, et ka hinnatõusu arvestades kasvab inimeste reaalne sissetulek tuntavalt, mis omakorda toetab tarbimist ja majandust laiemalt.
Lähis-Ida sõja mõjul kallinenud energia hoiab hinnatõusu kõrgemana, kui see muidu oleks olnud. Nafta hind on pärast konflikti puhkemist kõikunud järsult ning energiaturu ebakindlus on üks suuremaid prognoosiriski allikaid, sest nafta kallinemine kandub edasi ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Võrreldes 2022. aasta energiakriisiga on nafta hinnatõusu mõju gaasi- ja elektrihindadele Euroopas siiski tagasihoidlikum, kuna tarnijaid on vahepeal rohkem mitmekesistatud. See piirab kallinenud nafta mõju kogu tarbijakorvile. Prognoosi koostamise ajal viitasid naftaturu tulevikutehingud sellele, et hinnad võiksid aasta teises pooles alaneda. Kui see eeldus peab paika, ulatub hinnatõus Eestis 2026. aastal 3,8%ni ning kahel järgneval aastal jääb veidi üle 2%.
Samas suurenevad eelarvepuudujääk ja riigivõlg, mis tähendab riigile ka kasvavaid intressikulusid. Peamised põhjused on kaitsekulude tõus üle 5% SKPst ning tulumaksumuudatustega kaasnev maksutulude vähenemine. Nende tegurite mõjul suureneb valitsemissektori eelarvepuudujääk tänavu 4,4%ni SKPst. Kui senine poliitikasuund ei muutu, püsib puudujääk sarnases suurusjärgus ka lähiaastatel. Kuigi Eesti riigivõlg on rahvusvahelises võrdluses jätkuvalt madal, teeb muret selle kiire kasv. Arvestades julgeolekuolukorda, demograafilisi muutusi ja kasvavaid intressimakseid, tuleks tõsiselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi kestlikumale kursile. Püsiva suure eelarvepuudujäägi tingimustes peaksid uued poliitilised otsused aitama eelarvet tasakaalule lähemale, mitte sellest kaugemale. Maksupoliitika peaks seejuures olema läbimõeldud, aegsasti selgitatud, pika vaatega ja majanduskasvu toetav.
Kuva ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-taastumine-kujuneb-oodatust-vaoshoitumaks-31032026