Eesti maksebilansi andmed näitavad, et rahvusvaheline kaubavahetus, mis on pikka aega kasvanud, eelmise aasta viimases kvartalis aasta arvestuses kahanes. Kõige rohkem mõjutas seda kaupade eksport, mis vähenes 2,7 protsenti. Maailmamajanduse üldise jahenemise ja koroonaviiruse leviku tõttu kahaneb väliskaubandus ka selle aasta esimesel poolel.
Eelmise aasta lõpus vähenes kaupade eksport peamiselt energeetikasektori mõjul: kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu pole põlevkivist toodetud elektrienergia turul konkurentsivõimeline. Varem müüs Eesti elektrienergiat teistele riikidele, kuid nüüd ostab seda ise sisse. Tööstussektori ekspordikasvu pidurdas välisnõudluse üldine nõrgenemine. Kõige rohkem puudutas see mööblitootjaid ning elektrimasinate ja seadmete tootjaid. Kaupade import kahanes 1,3 protsenti. Jooksevkontot toetas nüüdki teenuste positiivne saldo, kus neljandas kvartalis jätkus telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning hooldus- ja remonditeenuste ekspordi kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,6 protsenti ehk väiksem kui paaril varasemal aastal.
Eelhinnangutele tuginedes kahanes eksport möödunud aasta sama ajaga võrreldes ka 2020. aasta esimestel kuudel. Koroonaviiruse puhanguga kaasnenud segadus, mis on maailmamajandust ja ennekõike rahvusvahelist kaubandust tabanud, ei jäta puutumata ka Eesti ettevõtteid, kelle tegevus on rahvusvaheliste tarneahelatega tihedalt põimunud. Ida-Aasia piirkonna – kuhu kuuluvad Jaapan, Hiina, Hongkong ja Hiina Taipei – osakaal Eesti impordis on OECD hinnangul 12 protsenti. Kõige selle taustal võib oodata, et väliskaubanduse näitajad kahanevad edasi selle aasta esimesel poolelgi.
Kuigi eelmisel aastal jahenes Euroopa üldine investeerimiskliima nii poliitilise kui ka majandusliku olukorra riskisuse tõttu, on Eestisse suunatud investeeringute aktiivsus püsinud võrdlemisi hea. Möödunud aastal kasvasid Eestisse tehtud otseinvesteeringud 13 protsenti, tööstussektorisse sealhulgas 9 protsenti.
Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto olid 2019. aasta neljandas kvartalis kokku 118 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti oli netolaenuandja ehk Eesti investorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.
Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika infograafiku, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.
Foto: Eesti Pank