Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Alates tänasest on avatud vaid hädavajalikud poed ja teenused

By

Alates 11. märtsist kehtivad üle kogu Eesti ulatuslikud lisapiirangud kauplustes ja toitlustusasutustes viibimisele. Piirangud kehtivad vähemalt ühe kuu ehk 11. märtsist kuni 11. aprillini. Piirangute eesmärk on vähendada kontakte inimeste vahel, et saada koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Alates tänasest peavad olema suletud kõik muud kauplused, avatuks tohivad jääda ainult esmavajalikud kauplused, see tähendab:

  • Toidukauplused
  • Apteegid
  • Abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused
  • Telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad
  • Prillipoed
  • Lemmikloomapoed
  • Tanklad (tanklakohvikutes kohapeal toitlustuse pakkumine lubatud ei ole)

Nimetatud kauplused tohivad olla avatud ka kaubanduskeskustes ja shop-in-shop lahendusena.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõude, 2+2 liikumispiirangu ja maskikandmise kohustusega. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kõik ülejäänud kauplused peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes viisil, kus klient ei sisene kauba kättesaamiseks ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal luues sinna väljastuspunkti (nn drive-in). Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust.

Kaubanduskeskuse üldkasutatavad ruumid (koridorid jmt), mille kaudu on ligipääs näiteks toidupoodi, on jätkuvalt avatud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kaubanduskeskuse üldalal asuva teenusepakkuja juurde ja pakiautomaatideni.

Kaubanduskeskuses olevatesse piirangu tõttu suletud kauplustesse on ettevõtte omanikel, töötajatel, kulleritel ja teenusepakkujatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi, koristada jms.

Väliturgudele piirangud ei laiene. Väliturg on ka selline, kus on katus kohal. Siseruumides (nt väikesed suletud majakesed turul) on lubatud ainult toidumüük, apteek jt. Õues avatud lettides on lubatud ka muude asjade müük.

Toitlustusettevõtted

Alates 11. märtsist on keelatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis kohapeal söömine-joomine. Lubatuks jääb ainult toidu kaasamüük. Toidu kaasamüümisel tuleb jälgida, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti, kehtib maskikandmise kohustus ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Väliterrassidel teenuse osutamine ei ole lubatud.

Piirang kehtib ka toitlustusele hotellides ja muudes majutusettevõtetes. Klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.

Teenindusettevõtted

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid alates 11. märtsist muutub rangemaks ruumitäitumuse piirang. Ruumi täitumus ei tohi olla üle 25 protsendi. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Teenuse osutajatena tohivad tegevust jätkata näiteks postkontorid, pangakontorid, raamatukogud, ilu- ja juuksurisalongid, kingsepa- ja kellassepatöökojad, autoremonditöökojad, rehvivahetuspunktid jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Lisainfo:

  • Kõik valitsuse korraldused ja piirangute seletuskirjad leiad: www.kriis.ee
  • Alates 11.03 kehtivad piirangud: Vabariigi Valitsuse 9.03.2021 korraldus nr 111

Hea ettevõtja! Kui sa ei saanud oma küsimusele vastust või sul on tekkinud lisaküsimusi seoses kaubandust puudutavate piirangutega, saada see e-mailile covid19 [at] mkm.ee.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Mis nende piirangute mõte on? Kas inimesed haigestuvad poodides?

Kaubandusettevõtete sulgemise eesmärk on vähendada suurte inimhulkade kogunemist siseruumides, mis suurendab omakorda nakkuse leviku ohtu.

Kas poes käies tuleb kanda maski?

Jah, kõigis avatuks jäävates kauplustes tuleb kanda maski ning liikuda hoida teiste külastajatega vähemalt 2m vahet. Kaupluse turvameestel ja teenindajatel on õigus maskita külastajaid kauplusesse mitte lubada ja mitte teenindada.

Kui kaua poed suletud on?

Piirangud kehtivad vähemalt ühe kuu ehk 11. märtsist kuni 11. aprillini. Piiranguid leevendatakse siis kui koroonaviiruse levik Eestis on langenud tasemele, mis ei ohusta meditsiinisüsteemi toimepidevust.

Mis on toidukauplus? Kas spetsiaalseid toiduaineid nt vaid juustu või kohvi müüv kauplus läheb samuti erandi alla?

Toidukaupluseks loetakse kehtiva praktika kohaselt kauplust, kus toidukaubad moodustavad suurema osa müüdavast kaubast ja toidukaupade müük moodustab suurema osa käibest. Sealhulgas ka poed, mis on spetsialiseerunud ainult ühele toidugrupile, nt juustupoed, kommipoed, liha- ja kalapoed. Seega on lubatud klientidel viibida ja liikuda kauplustes, kus enamik kaubast moodustab toit ja kus inimesed käivad oma igapäevaeluks vajalikku toitu (piim, leib, sai, kuivained, juur- ja puuviljad, lihatooted jm) ostmas. Ka kohvi-ja teepoed võivad jääda avatuks.

Ilu- ja ehituspoed, realiseerimiskeskused jt, kus enamik kaupa on ilu- ja ehitustooted, aiakaubad, tööstuskaubad jm, kuid kus muuhulgas müüakse ka pika realiseerimisajaga toidukaupu nagu toidulisandid, vitamiinid, šokolaad, karastusjoogid, kuivained, ei kvalifitseeru toidukaupluse alla. Igapäevane toit on esmavajalik kaup. Toidukaupluse hindamisel peaks lähtuma eelkõige kauba sortimendist ehk millist toidukaupa konkreetne pood müüb ja kui lai on kaubavalik.

Kas alkoholipoed võivad lahti jääda?

Jah, alkoholimüügile spetsialiseerunud kauplused on käsiteltavad toidukauplusena. Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritusjook ja alkohoolsed joogid.

Kas turud jäävad lahti?

Jah, välitingimustes asuvad turud võivad olla avatud. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ning klientide hajutamine.

Kas kaubanduskeskuste üldpindadel asuvad toidu müügiletid võivad olla avatud, nt vorstilett või marjalett?

Kokkuleppel valdajaga (nt kaubanduskeskuse omanikuga) on sisetingimustes lubatud ka toidukaupa müüvad ajutised letid, kuid müügialal tuleb tagada inimeste hajutamine. Sellised on näiteks ajutised marjade müügiletid.

Toidukaupu võib piirangute ajal müüa ka statsionaarses müügiboksis, mis ei ole hooajaline ja mis on püsivalt ühendatud kaubanduskeskuse pinnaga (nt on olemas külmkapp, veevärk ja installeeritud sisseseaded). Nt mõned liha- või juustuletid jt. Ka sellisel juhul peab olema määratletud müügiala (nt märgistatud joontega), et see oleks eristatav kaubanduskeskuse üldkasutatavast alast ning seal oleks võimalik tagada 25% täituvuse reegel. Samuti peab olema jätkuvalt tagatud maski kandmise ja 2+2 reegli järgimine.

Kas kaubanduskeskustes asuvatele pakiautomaatidele pääseb ligi?

Jah, nii välitingimustes kui ka kaubanduskeskuste või toidupoodide üldpindadel asuvatele pakiautomaatidele tuleb tagada juurdepääs.

Korralduses on öeldud, et telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad võivad lahti jääda. Millised ettevõtted siia alla kuuluvad?

Telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad on nt Elisa, Telia, Tele2 jt esindused, vt ka https://www.itl.ee/liikmed/telekommunikatsiooni-teenuste-osutajad/.  Lisaks võivad lahti olla ka muud mobiiltelefonide ja tarvikute poed, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust. Nende kaupluste müügisaalide täituvus ei tohi olla rohkem kui 25% ning tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele.

Kas võin oma riidekaupluses korraldada aknamüüki?

Kaupa võib väljastada õues asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal. Seega on lubatud korraldada kaupade kättesaamine nt väljastuspunkti kaudu. Kliendid ei või kauba kättesaamiseks siseneda kaupluse siseruumidesse ja lähtutakse hoone välispiiridest ehk kaupa võib väljastada ka kaupluse akna või välisukse kaudu, kui need avanevad õue.

Miks ehitus- ja aianduspoed kinni peavad olema?

Piirangute eesmärk on vähendada inimeste kontakte. Ehituskaupluste puhul on lubatud välimüük, nn luugimüük või kaupade väljastamine õues asuva väljastuspunkti kaudu. Soovituslik on kasutada e-poe võimalusi, mis on täna kõigil suurematel ehitus- ja aianduspoodidel olemas.

Minu pood asub kaubanduskeskuses, kas võin kauba väljastuspunkti teha fuajeesse?

Ei, siseruumides ei ole kaupade väljastamine lubatud, seega ka kaubanduskeskuse fuajees seda teha ei tohi. Küll aga võib väljastuspunkti teha kokkuleppel rendileandjaga näiteks keskuse parkimisalale (ka katusealusesse). Oluline on kaupade väljastamisel tagada klientide hajutamine.

Minu kingapood asub vanalinnas eraldiseisvas hoones ja sinna on eraldi sissepääs. Kas minu pood võib jääda avatuks?

Ei, kõik ülejäänud kauplused, välja arvatud esmavajalikud, peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes juhul, kui klient ei pea kauba kättesaamiseks sisenema ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal. Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust.

Kas lillepood võib jääda avatuks, kui pakume ka kingituste pakketeenust?

Siseruumides asuvad lillepoed tuleb sulgeda. Teenuse osutajana ei käsitleta kauplusi, kus on erinevad teenused integreeritud ja kus pakutav teenus üksi moodustab ebaolulise osa kaupluse käibest ja tegevusest. Ehk kui poe käibest moodustab enamuse ikkagi lillemüük, siis on tegu siiski lillepoega ja tuleb paraku sulgeda. Lillepoed võivad olla avatud välitingimustes või näiteks võib väljastada kaupa õues asuva väljastuspunkti kaudu või e-poe ja kulleri vahendusel.

Kas ma võin kliente lubada oma kauplusesse eelregistreerimise alusel ja ükshaaval?

Valitsuse otsuse alusel peavad olema suletud kõik muud kauplused, avatuks võivad jääda vaid esmavajalikud kauplused (toidupood, apteek jt). Kliendid kaupluse müügisaali siseneda ei tohi ja seega pole lubatud ja eelregistreerimisega kauplemine. Kaupa saab tellida e-kaubanduse korras või telefoni teel. Kaupa võib väljastada õues asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal. Seega on lubatud korraldada kaupade kättesaamine nt väljastuspunkti kaudu.  Kliendid ei või kauba kättesaamiseks siseneda kaupluse siseruumidesse ja lähtutakse hoone välispiiridest ehk kaupa võib väljastada ka kaupluse akna või välisukse kaudu, kui need avanevad õue. Kogu müügiga seotud tegevus (nt kauba eest tasumine, kaubaga tutvumine)  peab toimuma välitingimustes.

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või kokku panna e-tellimusi?

Jah, kaubanduskeskuses olevatesse kauplustesse on poe omanikel, töötajatel, kulleritel jm teenuspakkujatel (puhastus, tarne jm) lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

Kas töökohtades asuvad sööklad ja kohvikud tuleb samuti sulgeda?

Kehtivate piirangutega ei reguleerita toitlustuse korraldamist asutustest, töökohtades jmt, kuhu puudub ligipääs kõrvalistel isikutel.
Sulgemise piirang on kehtestatud toitlustusettevõtetele, mis pakuvad toitlustust avalikkusele. Nö kinnised toitlustuskohad, mis on mõeldud asutuste/ettevõtete töötajate toitlustamiseks (st ei toimu avalikkusele suunatud teenuse osutamist), on endiselt avatud ja neid toitlustusteenust pakkuvaid ettevõtjaid piirang ei puuduta.

Kas riik hüvitab mulle poe sulgemise tõttu saamata jäänud tulu?

Seoses täiendavate piirangutega jätkame ka majanduskahjude hüvitamist valdkondadele, mis on COVID-19 kriisis kõige enam kannatada saanud. Inimeste töökohtade säilimiseks pakume palgatoetust nii neile sektoritele, kus ettevõtetel on tulnud töö ajutiselt lõpetada kui ka neile, kelle tegevus on COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu oluliselt kannatanud.

  • Märtsikuu töötasu kompensatsioon on ette nähtud nendele töötajatele palga maksmiseks, kelle töömaht või töötasu on oluliselt vähenenud.
    • Toetust saavad taotleda ettevõtted, kelle käive või tulu on 2021. aasta märtsis langenud vähemalt 50 protsenti, võrreldes kuu keskmise käibega perioodil detsember 2019 kuni veebruar 2020. Töötukassa kompenseerib tööandjale 60 protsenti töölepinguga töötaja varasemast keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus (bruto).
    • Ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada.
    • Toetuse avalduste vastuvõtmine algab 1. aprillil.
    • Loe lähemalt siit

Kuidas peab olema hotellides toitlustus korraldatud?

Toitlustamine hotelli toitlustuskoha teenindussaalis ei ole lubatud. Lubatud on hotellide toateenindus ja klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.

Kas privaatsed catering teenusega üritused on lubatud?

Cateringi kaudu toitude tellimine on lubatud, kuid kohapealne teenindus mitte. St saab toimuda sarnastel alustel nagu kullerteenus. Kui tegemist on avaliku siseruumiga, siis ürituste korraldamine neis ei ole lubatud. Muud eraüritused on mittesoovitavad, et viia minimaalseks inimeste vahelised kontaktid.

Kas kodurestoranid või toiduõpitoad võivad jääda avatuks? Kui kliendiks on nt 1 pere või privaatne seltskond.

Kodurestoranid ja toiduõpitoad ei ole lubatud.

Kui toidukohal ei ole istekohti ja on ainult väljastuslett, siis kas ta võib toitu väljastada oma ruumides?

Toitlustusettevõtte teenindussaalis võivad kliendid toidu kaasaostu eesmärgil viibida. Seejuures tuleb arvestada täituvuse nõuet max 25%, nn 2+2 reeglit ja kohustust kanda maski.

Täiendame küsimusi jooksvalt!

Hea ettevõtja! Kui sa ei saanud oma küsimusele vastust või sul on tekkinud lisaküsimusi seoses kaubandust puudutavate piirangutega, saada see e-mailile covid19 [at] mkm.ee.

Foto: mkm

Tulekul on toetus ettevõtete digitaliseerimiseks

By

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas  määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“. Määruse kohaselt avaneb Eesti ettevõtetel peagi võimalus saada toetust digitaliseerimise teekaardi koostamisele, millega antakse ettevõtetele hinnang ja soovitused erinevate digilahenduste kasutuselevõtmiseks tulevikus.

Minister Siem selgitas, et peagi avatava toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust ja valmisolekut uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks, olgu nendeks tehisintellekt, robootika, pilveandmetöötlus või suurandmete analüütika. Laiem siht on kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust ning kiirendada digipööret Eesti majanduses.

„Digipööre on enamat kui pelgalt uute IT-vahendite ja tarkvarasüsteemide kasutamine. Tahame, et ettevõtted mõtleksid üha enam sellele, kuidas uusi tehnoloogiad oma äritegevuse igas aspektis nutikamalt kasutada,“ ütles Siem. „Mida uuendusmeelsemad on meie ettevõtted, seda suurem on nende poolt pakutud toodete-teenuste lisandväärtus ning konkurentsivõimelisem meie majandus.“

„Toetusel on ka regionaalarengu mõõde, mis tähendab, et see on küll suunatud kõigi sektorite ettevõtetele üle Eesti, saavad väljaspool Tallinna ja Tartu linnasid registreeritud ettevõtted toetust kõrgema määraga,“ lisas Siem.

Ettevõtetele hakatakse toetust pakkuma digitaliseerimise teekaardi koostamiseks, mis annab neile võimaluse kaardistada äristrateegiaga seotult oma tootmis- või teenuse osutamise protsess ja hanke- ning tarneahel. Lisaks peab teekaart sisaldama ettevõtte hinnangut võimalike lahenduste mõjust ärimudelile ning majandustulemustele. Eesmärk on leida üles need lülid, milles digitaalsete tehnoloogiate abil on võimalik suurendada äristrateegia tulemuslikkust või muuta seda olulisel määral.

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta saab olema 15 000 eurot. EAS avab toetuste taotlusvooru 2021. aasta veebruarikuus.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium

PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles

By

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda.

Käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9%.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. Kui pandeemia allub peatsele vaktsineerimisele, ei kahjusta koroonakriis majandust püsivalt ja majandus jõuab kriisieelselt prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures, langedes 2023. aastaks 7% lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Kriisist väljumist saab toetada valitsuse ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega inimestele ja ettevõtetele. Juba kevadel käivitatud toetusmeetmeid võib olla sõltuvalt koroonaviiruse levikust ja ettevõtetele kehtestatud piirangutest vajalik piiratud ulatuses laiendada. Kuna pandeemiaga võitlemiseks kasutatakse esmajärgus erinevaid majandustegevust takistavaid piiranguid, siis on kohane abi suunata valdkondadesse, mille tegevust kõige otsesemalt piiratakse.

Põhiprognoosi kohaselt jääb eelarve puudujääki ka siis, kui majanduse maht on 2022. aastaks täielikult taastunud kriisieelselt prognoositud tasemele. Kõige tõenäolisema prognoosistsenaariumi järgi jõuab majandus enne kriisi prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Valitsus ei suuda aga eelarvet kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt selleks ajaks tasakaalu viia. Seega on Eesti senise eelarvepoliitika säilides sunnitud valitsuse püsivate kulutuste ja investeeringute katmiseks võlakoormat suurendama ka pärast kriisist taastumist.

Riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Valitsemissektori eelarve püsis struktuurses puudujäägis juba enne kriisi ja püsikulude tõus sotsiaaltoetuste näol hoiab eelarve struktuurses puudujäägis ka järgmistel aastatel. Selleks, et riigi võlakoorem kestvalt ei kasvaks, peaksid riigi kulud edaspidi kasvama majanduskasvust aeglasemalt või tuleb suurendada maksukoormust.

Täispikk ülevaade

Rahapoliitika ja Majandus 4/2020

 

Foto: Eesti Pank

 

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduse autor on Aidi Mesi

By

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võitis Aidi Mesi. Eesti Panga nõukogu otsustas, et konkursile esitatud töödest oli parim tema kavand, mis kannab nime „Kurss Pärnule“.

Võidutöö autori sõnul andis kavandi kujundamiseks idee Hansa Liit, mis oli eelkõige merekaubanduse ühendus Põhja- ja Läänemerel ning Pärnu / Uus-Pärnu oli ka üks tähtsaid meresadamaid Liivimaal.

„Merekaubanduse tähistamiseks on mündi kujunduses kasutatud Pärnu geograafilisi koordinaate ja kompassi, mille järgi on meremehed oma kursse seadnud nii keskajal kui ka tänapäeval. Usun, et mündi kujundus on ajakohane ka praegu, sest Pärnu on lisaks kuurortlinnale ka merendus- ja sadamalinn,“ märkis Aidi Mesi.

Võidutöö autor Aidi Mesi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal ja tegutseb vabakutselise disaineri ning graafilise disaini koolitajana.

Kaheksaeurose nimiväärtusega hansalinn Pärnule pühendatud hõbemündi laseb keskpank ringlusse eeldatavasti 2021. aasta kevadel.

Mündi kujunduskonkursile laekus kokku 66 tööd. Esimese koha saanud kujunduskavandi autor on Aidi Mesi, teise koha saanud töö autor Kristen Ukanis. Seekord anti välja ka kaks kolmandat kohta. Nende tööde autorid on Heino Prunsvelt ning Rainer Kasekivi.

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kavand

Taustainfo

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kavaga aastateks 2020 – 2022 saab tutvuda Eesti Panga veebilehel https://www.eestipank.ee/sularaha/kinnitatud-meene-ja-malestusmuntide-kava.

Ülevaate Eesti Panga seni emiteeritud meenemüntidest saab Eesti Panga veebilehelt https://www.eestipank.ee/sularaha/meenemundid.

Ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide emiteerimiseks saab Eesti Pangale teha igaüks, saates need meile veebilehe liidese kaudu (https://www.eestipank.ee/meene-ja-malestusmuntide-ideede-ettepanekud), e-posti või kirja teel. Kõik saabunud ettepanekud vaatab läbi Eesti Panga nõuandev kogu, kelle eksperdihinnangu ja ettepanekute alusel teeb Eesti Panga juhatus otsuse, millised mündid vermitakse.

Teatega on kaasas konkursi võidutöö kavandi „Kurss Pärnule“ foto. Ringlusesse lastav münt võib tehnoloogistel põhjustel erineda algsest kavandist.

Foto: Eesti Pank

Eesti ettevõtlusprojekt nimetati Euroopa parimaks

By

16.11.20 Berliinis toimunud Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnatseremoonial nimetati ettevõtlusoskustesse investeerimise kategoorias Euroopa parimaks projektiks Eesti ettevõtte Merkuur OÜ projekt „Mobiilsed töötoad“.  Peaauhind anti ettevõtluse edendamise eest Prantsusmaa projektile „Le Portail Du Rebond“, mis arendab veebikeskkonda raskustes ettevõtjatele.

Merkuuri meeskond on välja arendanud liikuvad tehnoloogia õppeklassid, milles korraldatakse noortele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria töötubasid. Liikuvates õppeklassides saab iga õpilane panna proovile oma insenerioskused, katsetada erinevaid töövõtteid ja -vahendeid ning valmistada erinevaid tooteid.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on tegemist väga olulise algatusega, et viia noorteni tehnoloogia ja ettevõtlusega seotud õpikogemus ja suurendada noorte karjääriteadlikkust tuleviku erialade valikul. „Merkuuri meeskonnal on väga oluline roll, et noored innustuksid teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkondade võimalustest ning looksid tulevikus selliseid tooteid ja teenuseid, millega saaks ka maailma vallutada,“ lisas Siem.

Mobiilsete töötubade projekti eestvedaja Lauri Soosaar rõõmustas tunnustuse üle ning ütles, et tal on hea meel, et algatust on ka Euroopas märgatud.  “Meil on olnud suur rõõm pakkuda noortele võimalust õppida liikuvas tehnoloogia õppeklassis ning innustada noori olema loovad ja ettevõtlikud. Oleme tänulikud, et meie tegevusi on märgatud ja tunnustatud,” ütles Soosaar.

Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnaga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis loovad uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Euroopa tasandil on Eesti projekt kategooria võidu saanud varasemalt kahel korral: 2017. aastal majandust ja rahatarkust õpetava rollimängu „Ettevõtlusküla“ eest ning 2015. aastal kiirendi „Gamefounders“ eest. Lisaks on Euroopa konkursil esile tõstetud e-residentsuse programmi, e-majandusaasta aruannet ja Äriregistri ettevõtjaportaali.

Foto: merkuur.eu

Siem: e-valimiste turvalisus on riikliku julgeoleku küsimus

By

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liigub koos Riigi valimisteenistusega edasi e-valimiste turvalisemaks muutmisega. Töös on sõltumatu auditi ja turbeanalüüsi läbiviimine ja mitmed turvalisust tõstvad uuendused hiljemalt 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste jaoks. Lisaks on algatamisel eelnõu valimisseaduste muutmiseks, et määratleda täpsemalt MKM-i valitsemisala kohustused seoses valimiste korraldamise ja küberturvalisuse tagamisega.

Minister Siem märkis, et kui 2005 aastal oli e-hääletajate osakaal kogu valijate hulgast alla 1,9 protsendi, siis viimastel valimistel kasutasid e-hääletamise võimalust pea pooled valijatest. See tähendab, et e-valimisrakendused, mis olid algselt marginaalse tähtsusega on aja jooksul muutunud oluliseks valimiste osaks. „Põhiseaduse kohaselt rahvas, kui demokraatliku riigi kõrgeim riigivõimu kandja, teostab oma võimu peaasjalikult läbi vabade, ausate, läbipaistvate, turvaliste valimiste. Sellest tulenevalt ei tohiks olla vaidlust ka selles, et valimised, kui demokraatliku riigi põhialused ja väärtused,  kuuluvad kõige olulisemate riiklike kaitseobjektide hulka. Valimiste näol sh e-valimiste näol ei ole minu hinnangul tegemist millegi vähemaga, kui riikliku julgeoleku küsimusega,“ rääkis Siem.

Ministri sõnul tuleb teadvustada, et elame üha digitaliseeritumas maailmas. „Kui me oleme läinud riigina seda teed, et kasutame niivõrd olulises riigi eksistentsi alusprotsessis nagu on valimised, e-rakendusi, siis peame suutma ka tagada, et nende rakenduste toimivust kaitstakse kõige kõrgemal võimalikul küberturvalisuse tasemel.“

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki sõnul on MKM-i, koostöös Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) ja riigi valimisteenistusega (RVT) üks fundamentaalsemaid eesmärke valimiste infosüsteemide küberturvalisuse tagamine terviklikumalt ja senisest oluliselt kõrgemal tasemel. „Arvestades, et valimistega seotud infosüsteemide turvalisus on riigi julgeoleku küsimus, ei ole nende küberturvalisus korraldatud parimal võimalikul viisil. Näiteks ei ole RVT-l piisavalt rahalisi vahendeid, et kõiki kõrgetasemelisi küberturbe funktsioone ellu viia. RVT-l puudub küberturbe juht ja vajalikud eksperdid, kelle põhiülesandeks oleks valimiste küberturvalisuse tagamise korraldamine. Seda funktsiooni on täidetud muude ülesannete seas olemasolevate ametikohtade baasil. Kuna RVT võimekus valimiste küberturvalisust tagada on väga väike, tellib RVT teatud küberturbe funktsioone lepingu alusel asutustelt (RIA) ja ettevõtetelt. See ei ole iseenesest halb, kuid antud juhul tekib küsimus, kes haldab küberturbe riske terviklikult ning hoolitseb selle eest, et kõik valimistega seotud küberturvalisuse meetmed oleksid adekvaatselt rakendatud,“ selgitas Rikk. Lisaks on tema sõnul küsimus küberturbe tagamise järelevalve teostamises, mille eest vastutab VVK. „See on koht, kus MKM riigi küberturvalisuse juhtministeeriumina saaks toetada VVK-d omapoolse hinnangu andmisega,“ ütles Rikk.

Raul Siemi sõnul on praegu jäänud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohustuseks küll e-valimiste turvalisuse ja läbipaistvuse küsimustega tegelemine, kuid õiguslikult puudub selleks alusraamistik, kuna e-valimiste ettevalmistamise ja korraldamisega tegeleb seaduse järgi ainult RVT. „2021. aasta uuenduste ja auditi osas on meil põhimõtteline kokkulepe RVT-ga ja sõlmimisel on koostööleping, kuid alates 2022. aastast tahame määratleda seaduse tasemel täpsemalt ära MKM-i valitsemisala õigused ja kohustused seoses valimiste korraldamise ning küberturvalisuse tagamisega. Nii tekib ka vastutuse osas selgem jaotus ja edaspidi on IT-ministril võimalik e-valimiste küberturvalisust tugevamalt kindlustada,“ selgitas Siem.

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki täpsustuse kohaselt pannakse kavandatavate muudatustega RIA-le ülesanne korraldada valimiste küberturvet. „Turbe korraldus hakkab olema kaheastmeline – RIA korraldab küberturvet ning MKM kontrollib kogu protsessi küberturvalisust ja annab Vabariigi Valimiskomisjonile arvamuse, kas küberturvalisus on korraldatud piisaval tasemel elektrooniliste süsteemide kasutamiseks valimiste läbiviimiseks,“ ütles Rikk.

IKT asekantsler Siim Sikkuti sõnul on e-valimiste turvalisuse ja usalduse küsimus ministeeriumi töölaual prioriteetne. „Meie digiriigi toimimise ja kasu aluseks on inimeste usaldus digiteenuste ja -keskkonna vastu. Seni pole e-valimiste süsteemile tehtud ei terviklikku auditit ega ka süstemaatilist turvalisuse hindamist. Seetõttu on oluline tegeleda niivõrd oluliste rakenduste ja protsesside, kui seda on valimiste küberturvalisus, väga põhjalikult ja kõiki vajalikke turbemeetmeid rakendades,“ ütles Sikkut. Asekantsleri sõnul on audit ja riskianalüüs plaanis korraldada piisava ajavaruga enne järgmisi kohaliku omavalitsuse valimisi, et jõuaks ka vajalikud organisatoorsed, protseduurilised ja tehnoloogilised turbemeetmed rakendada.

MKM, RIA ja RVT koostöös on tegemisel erinevad arendused valimiste infosüsteemile ja elektroonilise hääletamise süsteemile (turvameetmete täiendamine, koodianalüüs), valimiste veebilehe ja riskianalüüside uuendamine, küberruumi seire, juhendite ja infomaterjalide värskendamine, valimiste vaadeldavuse parandamine jne.

Üks tähtsamaid tegevusi läbipaistvuse suurendamiseks on sõltumatu auditi ja riskihinnangu läbiviimine. „Me oleme harjunud, et meil on olemas e-hääletamise võimalus, kuid see süsteem peab olema turvaline ja läbipaistev. Peame mõistma, et e-valimiste puhul ei ole tegemist usuküsimuse vaid riikliku julgeoleku küsimusega. Tänases digimaailmas tuleb küberturbesse suhtuda äärmise tõsidusega. Kui me seda alatähtsustame ega suuna selle tagamisse oma parimaid kompetentse, riskime reaalse ja otsese ohu tekkimisega riigi julgeolekule,“ rõhutas minister Siem.

Fotod: Majandus ja Kommunikatsooniministeerium ning  VisualHunt.com

Lelle-Pärnu raudtee tehakse kaubaveoks korda

By

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmis Edelaraudtee AS-iga 5,8 miljoni eurose lepingu, millega remonditakse Lelle-Pärnu raudteelõiku, et kaubarongid saaksid vedada kuni 40 km/h Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale.

„Rail Balticu ehitus eeldab väga paljude ehitusmaterjalide vedu, hinnanguliselt isegi paarsada tuhat rekatäit. Et mitte üle koormata niigi tiheda liiklusega maanteed, teeme Lelle-Pärnu raudteelõigu piisavalt korda, millega pidurdame lisaveokite tulekut teedele,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Iga aasta kasvab maanteedel liiklussagedus 4% ning hetkel pole märke ka selle pidurdumisest. RB-ga saame tulevikus lisaks rohelisele, kiirele otseühendusele Euroopaga ka vähendada veokite arvu meie teedel, muutes maanteede kasutamist ohutumaks,“ lisas Aas.

Peamised ehitusmaterjalid, mida hakatakse mööda Lelle-Pärnu raudteed vedama on rööpad, liiprid, aga ka liiv, kruus jms. Rail Balticu rööpad on kuni 50 meetrit pikad ning ainuüksi Tootsi-Ikla RB lõigule on arvestatud neid ligi 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua ka 600 000 tonni ballastkillustikku, mida saab samuti vedada mööda Lelle-Pärnu raudteed. Ühtlasi on Rail Balticu muldkeha ehituseks kavas mööda raudteed vedada põlevkivi aherainest valmistatud killustikku Ida-Virumaalt. Lisaks RB ehitusmaterjalidele on võimalik mööda raudteed vedada ehitusmaterjale ka muudele objektidele või nende lähedusse, näiteks maanteede ehituseks.

Edelaraudtee remondib raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani. Riigihanked korraldab Edelaraudtee AS ning hankelepingud sõlmitakse eeldatavalt selle aasta lõpuks. Remonditöid tehakse 2021. aasta ehitusperioodi jooksul.

MKM rahastab Lelle-Pärnu remonti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) 81% ning riigi omafinantseering on 19%. CEF-ist saadud Rail Balticu rahasid võib Eesti kasutada RB ehitamiseks ning ehituse korraldamiseks.

Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Eesti Panga president Madis Müller: ebakindel tulevik nõuab plaane A, B ja C

By

Eesti Panga president Madis Müller esines teisipäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2021“, kus ta ütles, et ehkki Eesti majanduse senine käekäik on ületanud ootusi, peaks nii ettevõtjatel kui ka valitsusel koroonaviiruse põhjustatud ebakindlust arvestades olema tegevusplaanid nii mustema kui ka helgema stsenaariumi puhuks.

„Meil on olnud õnne, et Eesti peamised ekspordipartnerid on majanduslikus mõttes saanud teistest vähem pihta. Soome, Rootsi, Balti riikide ja Saksamaa kevadised prognoosid olid süngemad kui tegelikkus. See on üks kaalukamaid põhjuseid, miks Eesti majandus on saanud vähem kannatada, kui kevadel erinevates prognoosides kardeti,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Teise olulise põhjusena nimetas Müller riiklikku palgatoetust, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. „Kolmas põhjus, miks Eestil on praegu hästi läinud, olid siinsed pangad. Pankade antud maksepuhkused on laenuvõtjatele jätnud kätte umbes 150 miljonit eurot, võimaldanud ettevõtjatele kriisis vajalikku hingamisruumi ning lasknud neil keskenduda rohkem põhitegevustele,“ sõnas Müller.

Ettevaates oleks Mülleri hinnangul nii ettevõtetel kui ka valitsusel mõistlik valmistada ette plaanid A, B ja C, et olla valmis majanduse nii mustemaks kui ka helgemaks arenguks. „Valitsusel tasub varakult läbi mõelda majanduse toetamise abisammud juhuks, kui kriis süveneb ja riigil tuleb erasektorit edasi toetada. Ka sügava kriisi puhul saab riigi tugi ettevõtlusele olla ajutine ja hoolikalt sihitud rohkem kannatada saanud sektoritesse.“

Mülleri sõnul on sama tähtis olla valmis riigi kulutusi piirama, kui majandus peaks taastuma oodatust kiiremini. „Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks, mistõttu oleks pikemaid plaane koostades mõistlik võtta eesmärgiks, et selleks ajaks oleks ka riigi kulutused taas riigi tuludega kooskõlla viidud.“

Madis Mülleri konverentsiettekande slaidid

Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud andmetega värske majandusprognoosi.

Foto: Eesti Pank

Maksekeskkonna Foorumil keskenduti digilahenduste edendamisele

By

Sel nädalal Eesti Pangas toimunud Maksekeskkonna Foorumil tõdeti, et kuigi Eesti digiriigikuvand on hea, võiksid ettevõtjad ja kaupmehed maksekeskkonnas digilahendusi senisest veelgi rohkem kasutada.

Foorumi päevakorras oli kesksel kohal küsimus, kuidas edendada uuenduslikumat, kontaktivaba ja konkurentsivõimelist maksekeskkonda Eestis. Aruteludel keskenduti lahendustele, mis seda toetaks ja oleks eeskujuks Euroopa arengusuundade seadmisel.

Eesti Panga asepresident Maive Rute tõi välja, et nüüd, kui sekundite jooksul liikuvad välkmaksed on saanud uueks normaalsuseks, on võimalik sellele rajada uusi lahendusi, mis aitavad maksmisprotsessi veelgi kiiremaks ja mugavamaks teha. „Hiljuti andis meile õppetunni pandeemia, mille mõjust pole me siiani vabanenud. Äritegevuse sujuvaks ning kontaktivabaks jätkamiseks on elektroonilised müügikeskkonnad koos mugavate, kiirete ja laialdaselt kasutatavate digitaalsete makselahendustega hädavajalikud,“ tõdes Rute.

Pooled ettevõtted ei pea oma tegevuste digitaliseerimist tähtsaks

Pangaliidu maksetoimkonna juht Tatjana Grünvald ütles foorumil, et SEB Panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringu järgi ei pea üllatuslikult umbes pooled väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevuste digitaliseerimist oluliseks.

„Ettevõtete digitaliseerimise taset aitaks märkimisväärselt tõsta e-arvete kasutuselevõtt, ostutšekkide digitaliseerimine ning lihtsamad liidestamised pangaga automaatsete kontoväljavõtete saamiseks ja maksete tegemiseks. Kui ettevõtete jaoks on finantsvaldkonna teenused tugiteenused, siis kliendi jaoks on eelkõige võtmesõnaks kasutajamugavus ning eesmärgiks võiks olla, et tugiteenustele kulub võimalikult vähe aega, kuid riskid oleks samas maandatud,“ märkis ta.

„Mõtlemapanevaks näiteks on ka Suurbritannias e-kaupmeeste seas läbi viidud uuring, mille järgi 67% nn milleeniumilastest jätavad e-poes ostu pooleli, kui ostu vormistamine osutub liiga keeruliseks,“ lisas Grünvald.

„Väiksemad ettevõtted ei pruugi oma igapäevategevuste juures jõudagi uuemate arengusuundadega kaasas käia ega omada teadmisi selle kohta, kuidas viia oma äritegevus digitaalsetele müügiplatvormidele või võtta lisaks kaardimaksetele kasutusele digimakselahendusi,“ sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) juhatuse liige Ron Luvištsuk.

Pangad hoiavad maksete valdkonna arendamisel väga head tempot

Selle aasta kevadel hakkasid Eesti pangad klientidele pakkuma pankadevahelist nimemakseteenust, mis võimaldab makset teha telefoniraamatu kontaktile rahasaaja kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks tuleb teenus aktiveerida ja telefoninumber kontoga siduda.

LHV makseteenuste osakonna juht Kaspar Loog tõi välja, et kuigi üldine suund on teha nimemakse teenus üleeuroopaliseks ja aktiveerida kõigi klientide puhul, on sel teel takistuseks ranged isikuandmete kaitse piirangud. „Need piirangud ei võimalda telefoninumbri ja kontonumbri automaatset sidumist. Samas näitab nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus, et inimestel on selle teenuse vastu suur huvi, sest nutitelefonides olevatel pangaäppidel on üha parem kaetus ja see muudab makse tegemise oluliselt mugavamaks ning ka turvalisemaks,“ ütles Loog.

Järgmise sammuna näevad pangad küsin raha võimaluse pakkumist pankade vahel ning selle teenuse edasiarendusest võiksid tulu saada ka kaupmehed, kes kaardimaksevõimalust ei paku või sooviksid seda teenust kasutada lisaks kaardimaksele ja sularahale.

Väikekaupmeeste huvi uute makselahenduste vastu on suur

Eesti Pank viis 2020. aasta suvel väikeettevõtete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada teada, kas ettevõtjad on huvitatud makselahendusest, mis võimaldab neil oma toodete või teenuste eest kohe näiteks pangaäppi või QR-koodi teel raha küsida ning saada tasu välkmaksena.

„Uuringust selgus, et väikekaupmehed ootavad väga võimalust saada makseid ilma kaardimakseks vajalikku taristut omamata. Lausa 76% vastanutest, kellest kandev osa olid väikeettevõtted, tõid välja, et nad tunneksid uue makselahenduse vastu huvi, kui see oleks soodne, tarbijale mugav ja tagaks raha kiirema laekumise,“ märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Maksekeskkonna Foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ning kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat Maksekeskkonna Foorumit juhib Eesti Pank.

 

Eestis on hinnad majanduskriisi käigus reageerinud paindlikult

By

Tarbijahinnad langesid statistikaameti teatel septembris aastavõrdluses 1,1%. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3%. Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad.

Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud ühe protsendi läheduses. Majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas paistnud silma hindade suurema paindlikkusega. Nii hotelli- kui ka üürihindade langus (augusti andmetel vastavalt 23% ja 14%) on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt.

Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on ilmselt jäänud vähe ruumi. Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest.

Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6%ni. Seda eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad. Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5%. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2%.

Sulev Pert Sulev Pert

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank