Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Kuidas Hispaania ettevõtjad on uuendusi ellu viies edu saavutanud?

By

Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht
Kindlasti seostub Hispaania paljudele eestlastele eelkõige rannakuurortidega Costa del Sol’ rannikul, flamenco, tapas’e baaride ja värskendava sangriaga. Seda kõike Hispaanias ka leidub ning rohkelt! Seekord aga ei kirjuta Hispaania traditsioonidest, vaid toon kaks huvitavat näidet, mis võiksid ka Eesti ettevõtjaid inspireerida oma töös julgemad ning uuenduslikud olema. Selgitan mõne märksõna abil, kuidas Hispaania ettevõtjad on saavutanud edu välja kujunenud majandusharudes kasutades selleks innovatsiooni.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’
Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.

Majandus. Teenuste disain

By

Teenuste disain- uus trendikas ja tõhus meetod oma teenuse paremaks tegemisel

Seekord tutvustame Veebikirja lugejatele teenuste disaini meetodit. Oma ala eksperdi Dr Bill Hollinsi intervjuust saate teada, missuguse tehnikaga on tegemist ning kuidas sellest oma tegevustes kasu saada

Mida tähendab Teie jaoks teenuste disain ja mida see endas sisaldab? 
Toodete ja teenuste vahelised põhilised erinevused, millega tuleb just disaini juures arvestada, on:

a) Teenuseid ei saa n-ö ladustada ning kuna turunõudlus võib väga kiirelt muutuda, siis see muudab efektiivse teenuste disaini keerulisemaks;
b) Teenuseid on raskem transportida, kuigi tänapäeval on ka see uute tehniliste lahenduste tõttu muutumas;
c) Tootmine ja tarbimine käivad käsikäes – inimesed on osa teenuste disainist;
d) Teenused on nn tabamatud – neid pole võimalik n-ö käega katsuda.
Siiski leian, et innovatsioon teenuste disaini valdkonnas on lihtsam kui toodete disaini puhul.

Palun too näiteid edukast teenuste disanist!
Olen teinud nimekirja edukast teenuste disainist British Design Council kodulehel:

http://www.designcouncil.org.uk/en/About-Design/Design-Disciplines/Service-design-by-Bill-Hollins

Millele tuleb teenuste disaini puhul kõige rohkem tähelepanu pöörata?
Praeguseks on mõistetud, et ka teenuseid saab disainida, kuid inimesed, kes sellega tegelevad, pole disainitehnikaga kursis ja puudujääk ning kriitilised kohad avalduvad hariduses ja juhtimises.

Millised on kõige efektiivsemad vahendid teenuste disaini puhul?
Kõige efektiivsemad vahendid on väga sarnased nendele, mida kasutatakse toodete disaini puhul. Põhiline lisavahend on nn teenuste disaini kaardistamine, mille abil saab jälgida kliendi valikuid.

Kuidas mõõta teenuste disaini edu?
Minu arvates saab peamiselt mõõta edu rahas. Ka teised kriteeriumid on tähtsad, kuid kui teenus pole finantsiliselt rakendatav ja mõistlik, siis pole disain edukas ning nii ei saa ka ettevõte olla edukas.

Millest alustada teenuste disaini ettevõttes, millised on esimesed sammud?
Ükskõik, mida hakatakse arendama, tuleb silmas pidada, et konkurents on olemas igas nišis. Esimese sammuna tuleks kirja panna eelised ja ka tegurid, mis on puudusteks. See on kõige lihtsam viis kõrvaldada võimalikud läbikukkumised enne, kui ideed teostama hakatakse. Samuti soovitan lugeda teenuste disaini alast kirjandust ja valida välja need võimalused ja viisid, mis sinu organisatsiooniga kõige paremini kokku lähevad ja oskustega sobivad.

Oled teenuste disainerina töötanud üle 20. aasta. Millised on viimased trendid sel alal ja millisena näed teenuste disaini arengut Balti riikides?
Viimane trend ongi see, et mõistetakse, et teenuseid saab disainida. Edukad ettevõtted arendavad disainiprotsessi nii, et protsessi algusest peale õpitakse tundma turgu, mitte ei tehta otsuseid oletuste põhjal. See kehtib ka Balti riikide kohta ning ka siin saab parimatelt nii mõndagi õppida.

Foto: flickr.com

Majandus. Eduka toote või teenuse loomine

By

Oma toote või teenusega turul püsimine ei ole alati lihtne. Aasta eest loodud toode või teenus ei pruugi enam rahuldada kliendi vajadusi ning ka konkurendid ei maga ja järjest enam luuakse uute lisaväärtustega tooteid/ teenuseid, mis teeb turul püsimise keerukamaks.

Praeguses olukorras, kus majandus on jahenenud tuleks kindlasti mõelda uute ja eriliste toodete ja teenuste arendamisele. Eristuva ja kliendi silmis väärtust omava toote loomine vajab aega ja taiplikkust. Esialgu lihtne tunduv ülesanne võib tegelikult osutuda oodatust raskemaks. Ka mitmed toodete arendamisega tegelevad spetsialistid ütlevad, et toodete ja teenuste edukus pannakse paika tootearenduse algfaasis. Tänases toodete, teenuste ja brändide samastumise maailmas tuleb teada, mis on ettevõtte valikud eduka tootearenduse juhtimiseks ja kui suur on ettevõtte võimekus tootearenduse abil klientidele reaalselt uut väärtust luua.

Foto: flickr.com

Tunne tarbijat. Konkurente on palju, uusi tooteid ja teenuseid pakuvad nii kohalikud kui ka välismaised tegijad. Kuidas siis tagada see, et tarbija jääb truuks just sinu tootele või teenusele?Tunne oma klienti ja tema vajadusi. Sealt edasi on juba lihtsam uusi ideid genereerida, sest parim toode või teenus on loodud koostöös kliendiga. Teades kliendi soove ja vajadusi on lihtsam talle ka lahendusi pakkuda. Inimestele meeldib personaalsus ja see tunne, et just nendega tegeletakse. Paku personaalset lähenemist, jäta meelde nende soovid ja ära unusta suhtlemist. Miks püsivad väiksed poed suurte poekettide kõrval? Mugavus ja personaalsus on kindlasti võtmesõnadeks.

Natuke vedamist ei tee paha. Tootearendus ja läbimõeldud planeerimine on kindlasti nendeks komponentideks paljude teiste seas, mis tagavad edu. Samas ei tohi unustada, et õnne ja vedamist on ka tarvis. Edukas tootearendus, kaval ja sihtgrupile suunatud turundustegevus ja ka piisavas koguses vedamist toovad loodetud tulemused. Hooajalise toote või teenuse planeerimise puhul tuleb ju alati arvestada, et ka kõige parema tahtmise juures ilmastikutingimusi me muuta ei saa ja seega näiteks kuuma suve jaoks planeeritud karastavate jookide populaarsus tarbijate hulgas sõltub paljuski, mis tujus ilmataat on.

Tootearenduse protsess on väga keerukas ja aeganõudev, mistõttu tuleb sellesse tõsiselt süveneda ja aina rohkem tähelepanu pöörata. InnoEstonia Tootearenduspäeval „Uute toodete ja teenuste planeerimine aastaks 2009’’septembri alguses on võimalik sellest juba rohkem kuulda.

Kaubamärk. Welcome to Estonia

By

Brand Estonia, ehk Eestit tutvustav riiklik kaubamärk, on alates loomisest aastal 2001 leidnud tugevat vastukaja. Arvamusi on olnud mitmeid, alates lauskiitusest kuni lõpetadeslauskriitikaga. Otsija võib leida internetist vähemalt ühe teadustöö. Tänaseks on ka selgunud, et projekt ärkab uuele elule

Alati võib küsida, kas selline ettevõtmine on õigustatud? Ja seda enam, et kui 2001 aastal oli projekti eelarve 13 miljonit krooni, siis tänane rahanumber on kordades suurem. Kampaaniale kulub ei rohkem ega vähem kui 150 miljonit. Raha ei ole väike ning internetiportaalide anonüümsed kommentaatorid on juba praegu rohkem kui ärritatud. See on ka mõistetav, sest olukorras kus napib lasteaiakohti, hooldushaiglad on sümbioos ühiselamust ja surnukuurist ning kokku kuivab koolide korrastamise eelarve, ei paista projekt kuigi soodas valguses.

Aga, kõik uus on kahtlane. Vaadake korraks ajaloos tagasi – mida ütlesid näiteks haritlased Eiffeli torni loomise kohta enam kui sadakond aastat tagasi? Ei midagi head. Toome ka maalähedase näite – esimeste koolide loomise ajal tuli talupoegi sundida oma lapsi kooli saatma. Ning tulles tagasi teema juurde – kas nende ridade lugeja usub, et kohalikud väikeettevõtjad, kellel napib aja- , inim- ja raharessursse, looksid fondi ja ostaksid kogutud raha eest reklaampinna näiteks Londoni metroosse?

Siinkohal võtab veebikiri Külaline selge seisukoha – ühtne ja riigi poolt koordineeritud teavituskampaania on kasulik kõigile Eesti elanikele ja seega enam kui teretulnud.

Pidu. JUST SIIT SEE PIDU ALGABKI…!

By

Firmapidu.ee on veebikeskkond, mis mõeldud kõigile neile (nii firmadele kui ka eraisikutele), kellel soov korraldada mõni üritus. Kas siis on tegemist firma suve- või talvepäevadega, sünnipäeva, stiili- või jõulupeoga. Vaja korraldada seminar, koosolek või koolitus. Leida koht, kus majutada väliskülalisi või väljund oma kollektiivi parimate premeerimiseks.Eraisikud aga leiavad meie keskkonnast paljuski infot juubelipidustuste, lasteürituste, pulmapidude jt. tähtsündmuste läbiviimiseks. Kõik need võimalused ja samuti ideed olemegi toonud kokku ühele lehele – Firmapidu.eeon veebikeskkond, mis mõeldud kõigile neile (nii firmadele kui ka eraisikutele), kellel soov korraldada mõni üritus. Kas siis on tegemist firma suve- või talvepäevadega, sünnipäeva, stiili- või jõulupeoga. Vaja korraldada seminar, koosolek või koolitus. Leida koht, kus majutada väliskülalisi või väljund oma kollektiivi parimate premeerimiseks. Eraisikud aga leiavad meie keskkonnast paljuski infot juubelipidustuste, lasteürituste, pulmapidude jt. tähtsündmuste läbiviimiseks. Kõik need võimalused ja samuti ideed olemegi toonud kokku ühele lehele – Firmapidu.ee

Foto: Firmapidu.ee

Eriliseks ja võib öelda, et ka mugavaks kõigile külastajatele, teeb Firmapidu.ee lehe sellel esindatud teenusepakkujate põhjalik tutvustus. Oleme siin välja toonud lisaks ettevõtete põhitegevusaladele veel lisateenused, eripakkumised, soodustused, teinekord kajastanud ka kampaaniaid. Loomulikult ei puudu külastaja seisukohast lähtudes vast kõige olulisem – pildimaterjal. Kõik see tagab, et külastaja saab Firmapidu.ee andmebaasi kasutades juba teatud teenused välja valida ja jääb ära meeletu ajakulu, mis kaasneb iga firma kodulehele minemisega, selle tutvumise ja seal omakorda sobiva teenuse leidmisega.

Foto: Firmapidu.ee

Kui võtame näiteks firma suvepäevad, mis eeldab üldjuhtudel nii majutuse, toitlustuse, aktiivse tegevuse, päevajuhi, esineja organiseerimist, teinekord veel juurde ka ilutulestikku, meeneid ja kingitusi, siis Firmapidu.ee keskkonnas on need ja veel paljud teised teemad kõik kenasti välja toodud. Sisenedes Firmapidu.ee keskkonda, on lehe vasakus ääres ära toodud lai valik erinevate teemadega. Iga teema all edasi juba nimekiri konkreetset teenust pakkuvate firmadega, mille seast saab külastaja endale sobilikuma välja valida. Samuti on võimalik meiega otse kontakti võtta, kui on teada, kui suurele seltskonnale ja mis teenust täpsemalt vajatakse. Siis anname ka omalt poolt suurima heameelega soovitusi, kuhu ühe või teise teenuse tellmiseks pöörduda.

Lisaks laiale teenustevalikule, on Firmapidu.ee lehel läbivalt näha ka üritustekalender, kust leiab, loodan, et iga inimene endale meelepärast: millisele teatrietendusele minna, millises restoranis on parasjagu käimas menüünädal või milline SPA pakub just selleks nädalavahetuseks parimaid pakette. Seetõttu tasub Firmapidu.ee lehte külastada pidevalt, sest pakkumised uuenevad ja põnevat infot tuleb juurde iga päev!

Koostööpartnerite osas võib Firmapidu.ee lehte pidada väga õnnelikuks.
Meie püsipartnerite hulka kuuluvad nii Koolitused.ee, Neti.ee, Delfi, Äripäev, Sekretar.ee, Ilm.ee, Raamatupidaja.ee, Infoweb.ee, Ku:lsa:l, Ajakiri Meestekas, Strand SPA & Konverentsihotell, Hotell St. Barbara, Hotel St. Olav, Zelluloos Bowling, Eesti Koolimiss jpt. väga toredad ja vahvad tegijad. Loomulikult ei saa mainimata jätta Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri ennast, kellega koostööd kommenteerides seostuvad vaid kõige ja ainult kõige positiivsemad mõtted.

Foto:Firmapidu.ee

Tuleviku plaanide suhtes on väga raske midagi kindlat lubada.See on alati nii, et teha oleks veel palju ja ideid tuleb juurde veelgi rohkem, kuid võin kindlalt väita, et siiani oleme kõik püstitatud eesmärgid suutnud edukalt ellu viia.Areneda on veel väga mitmes vallas, alustades portaali endaga – pidades silmas lehe muutmist mitmekeelseks ning lõpetades pürgimisega rahvusvahelisele turule, kuid midagi võimatut siin siiski ei ole ja ega kõike ausalt öeldes kohe välja käia ei tahakski.

Eks midagi peab jääma ju ka üllatuseks, nii meie klientidele kui ka kõigile meie Firmapidu.ee külastajatele.

 

Janika Saat
Scannsmart OÜ
Vanemprojektijuht
janika@firmapidu.ee
www.firmapidu.ee
www.koolitused.ee
Tel.: 680 7751
Fax: 680 7756
Gsm: 56 696 162


Kõik õigused reserveeritud.

Veebikiri, kellele?

By

Hea  Külastaja!

Kui küsida, miks kirjastame veebiajakirja “Külaline”, siis pean tunnistama – vastus, ei ole ühene. Üheltpoolt, kindlasti sotsiaalsest vastutusest – me kõik soovime elada paremas maailmas. Teisalt, kaunikesti nüri oleks koostada ja saata välja korporatiivspämmi, mille ainukeseks sõnumiks on lõputu hosiaana oma toodetele ja juhtkonnale.

Nii ongi algsest  ettevõtteblogist kujunenud majandusliku suunitlusega veebis leviv ajakiri, mis muuhulgas võib osutuda hästi sihitud reklaamikanaliks. Kuidas iganes, proovime oma lugejateni iga kalendrikuu 10-nendal kuupäeval tuua huviväärset ja ärgast lugemisvara. Kas meil see ka õnnestub, saate teada kui avate veebikiri.ee statistika.

Mida annab aga veebikiri.ee EHRA era- ja äriklientidele? Vastates lühidalt: veebikiri.ee on stabiilselt kasvav turismi- ja majutusvaldkonnale suunatud teabekanal.  Me anname asjakohast informatsiooni. Aga anname soovijatele ka väljundi, näiteks EHRA Ülipakett sisaldab tõhusat turundusmoodulit.

Lugejaks, muide, võib hakata selle sama lehekülje paremas alaosas. Olete lahkesti oodatud : )

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA)

tegevjuht
üldtel./fax: + 372 65 61157
gsm: + 372 50 19179
skype: ehra.ee
e-post: valdo.vokksepp@ehra.ee
veeb: www.ehra.ee

Majandus. Tööealiste arv on vähenemas

By

Hoiatusi majanduse jahenemisest on kohalikus meedias viimase veerand- või poolaasta jooksul avaldatud mitmeid, harilikult seonduvad need ehitusbuumi möödumisega. Samuti annavad tooni kirjutised milles tuntakse muret tarbijate üldise kindlustunde vähenemise pärast. Kas see kõik päris nii on, nagu üks ehk teine ajakirjanik või finantsinstitutsioon arvab olevat, on omaette teema.

Küll hakatakse avalikkuses järjest enam, seda rääkides makromajanduslikust aspektist, muret tundma rahvastiku vananemise ja vähenemise pärast. Taolise tähelepanu tuumaks on asjaolu, et kuni aastani 2050 näitavad kõik prognoosid rahvaarvu järjepidevat vähenemist. Ja murdepunkt, mil rahvastikuarv vähenema hakkab ongi käes – elame aastal 2008. Täpsemalt, kui siiani valitses põud tööjõuturul seoses EU tööjõuturu avanemise ja kutsehariduse vähese väärtustumisega ühiskonnas tervikuna, siis siitmaalt on võimalik rääkida kroonilisest lihttööliste puudusest. Tõsi, ka Iirimaal tekkis eelmisel kümnendil, mil majandus kasvas 11% aastas, terav vajadus lihttööliste järgi. Selles mõttes on tegemist analoogiaga. Erinevus seisneb vaid asjaolus, et kui siinmail lahendada vajadus töökäte järgi võõrtööliste impordi abil, ei tooks see ühiskonnale tervikuna olukorra lahenemist. Pigem vastupidi, taoline ettevõtmine sarnaneks kuradi väljaajamisega peltsebuli abil ja probleemid pigem algaksid.

Vaadeldes lähiajalugu, võib päris kindlasti väita, et erineva kultuuritausta ja ajalookäsitlusega inimeste, kes lisaks kõigele elavad oma maailmas ehk meediaruumis , lõimimine ühiskonda läheb maksumaksjale ehk meile kõigile kordades rohkem maksma kui kutsehariduse, eeskätt kutseliitude väärtustamine.

Tulles tagasi rahvastiku vähenemise juurde, siis “Külaline” arvab: muretsemiseks ei ole põhjust. Eesti ajaloos kõige mustem aeg oli pärast Põhja- ja Liivi sõda, ning see elati üle. Tõsi, toona ei teatud ka midagi sissetoodud tööjõust ja heaoluühiskonnast. Nii, et tänasel päeval sõltub see, mis keeles siinmail aastal 2050 räägitakse, paljuski valikutest, mida teevad nüüd ja tulevikus kohalikud tööandjad ja töövõtjad.

Mis on konverentsiturism?

By

Persoon. EHRL`i president hr. Feliks Mägus muutustest konverentsiturul

 

Konverentsiturism on maailmas üks kiirestiarenev äriturismi haru. Eestil on kasutamata potentsiaal konverentsiturismi elavdamise kaudu suurendada turismitulusid.

Seni on konverentsiturmi edendamisega tegeldud suhteliselt kaootiliselt ettevõtete, linnade, EAS-i ja muude institutsioonide poolt. Kuna ressurssi on vähe, siis on mõistlik selle kasutamist koordineerida ja ühistegevusega eesmärke kiiremini saavutada. Oluline on konverentsitusimi edendamiseks kasutatavate ressursside suurendamine, seda nii inim- kui rahaliste ressursside osas.

Kuidas koostööd praktikas kavatsetakse ellu viia?

Praktikas tähendab koostöö seda, et moodustatakse MTÜ Eesti Konverentsibüroo, mille on ettevõtetest ja linnadest liikmed. Liikmed valivad MTÜ juhatuse, kes kinnitab tegevjuhtkonna. Tegevjuhtkond planeerib ja teostab vastavalt juhatuse ja üldkoosoleku poolt seatud eesmärkidele tegevust ning annab tagasi aru juhatusele ja liikmetele. Rahalised ressursid tulevad liikmemaksudest ja EAS-i reisisihtkoha tuntuse tõstmise programmist.

Kuidas võiks erinevate osapoolte koostöö arvudes välja näha?
Täpset arvulist/ rahalist kokkulepet veel ei ole. Loodame saada MTÜ liikmeteks kõik ettevõtted ja institutsioonid, kes on tõsiselt ühel või teisel moel konverentsiturismiga seotud. Eesti riik, EAS ja linnad on lubanud pikaajaliselt MTÜ tegevuses osaleda rahaliste vahendite ja know-how-ga.

Kus loodav Eesti Konverentsibüroo füüsiliselt asuma hakkab?
EKB hakkab kõigi eelduste kohaselt asuma Tallinnas. Täpsemalt hetke veel öelda ei oska.

Mida võib taoline areng (Eesti Konverentsibüroo loomine, konverentsiturism) pikemas perspektiivis muuta Eesti tööjõuturul?

EKB asutamine, konverentsi- ja üldse turismi areng toob kaasa suurema vajaduse kvalifitseeritud tööjõu järele. Sest tervikuna on konkurentsivõime tõstmiseks vaja konverentsiteenuse ja turismitoodete kvaliteedi taset märgatavalt tõsta. Usun, et turismindus, kui majandusharu muutub atraktiivsemaks senisest ja töötajad näevad meid atraktiivsete tööandjatena. Ilmselt suureneb edaspidi tööstusharus välismaalastest töövõtjate, eelkõige ekspertide, arv.

Kas on vajalik mõne uue eriala loomine/arendamine ametikoolides ja rakenduskõrgkoolides?
Ei usu, et konverentsiturismi elavnemine tooks kaas vajaduse uute erialade avamiseks, küll võib olla vajadus täiendava spetsialiseerumise järele.