Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut

By

Esmaspäeval, 19. juulil tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena.

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul peegeldab reitinguagentuuri otsus eelkõige euroalaga liitumisest tulenevaid muutunud riskihinnanguid Eesti majandusele. “Agentuur viitas sellele, et eeskujulikus seisus riigirahandus ja paindlik majandus muudavad Eesti sobivaks eluks rahaliidus. Eesti edasine tegevus peab olema suunatud sellele, et neid tugevusi säilitada ning rahaliidu paranenud võimaluste raames tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus,” lisas Ross.

Fitch märkis oma otsuses, et euroalaga liitumine parandab Eesti riskiprofiili, kuna eurole üleminek vähendab välisvõlaga seotud riske ja välisvaluuta laenudega seotud riske. Lisaks annab liitumine euroalaga pankadele ligipääsu Euroopa Keskpanga likviidsusjuhtimise mehhanismidele.

Fitchi hinnangul jätkub keskpikas perspektiivis Eesti majanduses raske, kuid vajalik sisenemine kohanemine. Keskpikas perspektiivis prognoosib agentuur ekspordist lähtuvat majanduskasvu taastumist.

Viimati tegi tegi Fitch Eesti suhtes reitinguotsuse 30. märtsil, kui pani riigireitingu vaatluse alla, võimalusega reitingu tõstmiseks. Esmaspäevase otsusega lõpetati reitingu vaatlusperiood.

10. juunil tõstis reitinguagentuur Standard&Poor’s Eesti riigireitingu tasemele A ja jättis reitingu väljavaate stabiilseks.

31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

Reitinguagentuuri Fitch pressiteate eesti- ja ingliskeelne tekst on kättesaadav Eesti Panga veebilehel.

Foto: flickr.com

Rahandus. Poolaastaga laekus riigieelarvesse 47,5 protsenti aastaks planeeritud tulust

By


Rahandusministeeriumi andmetel laekus kuue kuuga riigieelarvesse tulusid 40,1 miljardit krooni ehk 47,5 protsenti 2010. aastaks planeeritust. Kulusid tehti 42,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 46,1 protsenti aastaks planeeritust. Ootuspäraselt saavutas riigieelarve defitsiit ühekordsete mõjude tulemusel viie kuuga aastaks planeeritud mahu ning teisel poolaastal on oodata defitsiidi stabiliseerumist praegusel tasemel.

Riigieelarve täitmine on kuue kuu järel prognoositud tasemel. Säästlik majandamine on aasta esimesel kuuel kuul jätkunud ning vähenenud on nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud. Samal ajal on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ning välistoetuste kasutamine. Riigi toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori asutustele on möödunud aasta tasemel.

Tulusid laekus riigieelarvesse juuni lõpuks 40,1 miljardit krooni, millest 29,9 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 10,3 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 48,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 45,2 protsenti aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kuue kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 13,1 miljardit ning käibemaksu 9,6 miljardit krooni.

Juunis laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk 9 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude juunikuu laekumine oli ootuspärane.

Riigieelarve kulusid tehti kuue kuuga kokku 42,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kuue kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 18,4 miljardit krooni. Juunis tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks poolaasta jooksul 3,2 miljardit krooni, mis on 39,1 protsenti aastaks planeeritud vahenditest. Juunis maksti investeeringuteks välja 755,8 miljonit krooni. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kuue kuu investeeringute väljamaksed umbes 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kuue kuuga 7,5 miljardit krooni ehk 49 protsenti aastaks planeeritust. Juunis kasutati sellest 1,4 miljardit krooni ehk 9,2 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta kuue kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 400 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kuue kuuga väljamakseid 4,3 miljardi krooni ulatuses, mis on umbes 7 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti poole aastaga väljamakseid 3,2 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 30,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 418 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 2,7 miljardit krooni, mida on 328 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti jätkuvalt struktuurivahendite kasutamises kolmandal kohal.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Esimese poolaastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,16 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Eleringi ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine. Poolaasta lõpu seisuga on pensionireserv ammendunud ning vajadusel kaetakse edaspidi sotsiaalmaksust puudujääv osa muude riigitulude arvelt.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta viie kuuga ligi 5,3 miljardit krooni, mis on 2,51 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKP-st ehk rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohane aastane defitsiidi maht. Esimeste kuude defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad. Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksu tagastus ning aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris. Teisel poolaastal ootab rahandusministeerium defitsiidi stabiliseerumist praegusele tasemele. Teisel poolaastal stabiliseerub eelarvepositsioon peamiselt tänu suurematele tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ning dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse Eesti Töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.

Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamise kvaliteet on jätkuvalt tähelepanu all

Juuni lõpus valminud struktuurivahendite projekti valikukriteeriumide hindamise uuring toob esile, et üldjoontes on struktuurivahendite planeerimine strateegia ja rakenduskavade tasandil toimunud läbimõeldult. Struktuurivahendite rakendamise eesmärgid on kooskõlas ning projektide valikusüsteemid rahuldaval tasemel. Samas annab uuring olulisi viiteid senise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.

Hindamise aruanne on abiks nii perioodi 2007-2013 projektide valikuprotsessi parendamisel ja kehtivate õigusaktide täiustamisel kui ka eeloleva, aastal 2014 algava perioodi struktuurifondide vahendite planeerimisel. Hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ning Balti Uuringute Instituut. Hindamisaruanne on kättesaadav: http://www.struktuurifondid.ee/hindamisaruanded/.

Lisamaterjalid:

Kokkuvõte maksulaekumistest kuue kuu seisuga: http://www.fin.ee/index.php?id=105780
Riigieelarve täitmine I poolaastal ning majanduse ülevaade: http://www.fin.ee/?id=99173

Allikas: EV Rahandusministeerium
Foto: www.flickr.com

Turundus. Müük 1.6

By

Näib, et teemajätk on sealmaal kus müüki, käsitlev kirjutisteseeria muutub tahes tahtmata sisult turunduskommunikatsiooni kajastavaks. Oleme jõudnud murdepunkti, nimega veeb. Ainuüksi eestindatud nimekuju viitab, et viimase kümnendi jooksul on tabamatu võrguime, www, tasapisi omaks võetud. Vaevalt oleks see võimalik piisava tehnilise varustatuseta, pean silmas sobivate seadmete puudumisel. Ja, vahendid ise on muutunud nii nagu alati – võimsamaks, odavamaks, käepärasemaks. Aga ka lihtsamaks.

Küll ei ole kadunud müüdid, mis veebi ja kodulehti ümbritsema kipuvad. Esimene ja peamine neist – kodulehest endast piisab igasuguseks edukaks müügitegevuseks täiesti. Juhtub kuidagi nii, et puude taga ei nähta metsa. Lihtsat asjaolu, et tegemist on küll 7x24x365 kanaliga, kuid seda peab oskama kasutada. Niisama, pelgalt kodulehe omamisest ei juhtu suurt midagi. Küll tasub panna tähele – alati on olemas erandeid, väidan isikliku kogemuse põhjal – internetitooteid on kordades kergem müüa seal kus asuvad kliendid – võrgus.

Teine, müütilise tähtsusega teema oleks kujundus. St. isegi suured korporatsioonid teevad teinekord enam kui veidraid asju: unustades lihtsa reegli – maailma kõige ilusamad nina, kõrvad, silmad jne. ei pruugi anda sugugi kokku maailma kõige ilusamat nägu. Ei annagi. Ühesõnaga: veeb koormatakse üle liigse infoga, mida keegi ei suuda korralikult ei hallata ega ka omaks võtta. Arusaadavalt, ei ole ühtset olemas retsepti, erinevad sihtrühmad ootavad erinevat sisu, kuid otsiakna lisamine saidi esilehele lahendab tõenäoliselt rohkem kui ühe probleemi.

Nii või teisiti – jälgides suundumusi massimeedas, võib päris kindlalt väita: järgmine suurem muutus saab teoks lähiaastatel. Siis, kui piisavalt võimekaid taskutelefone enam smatrphone´deks ei nimetata ja igamees veebilehti sõna otseses mõttes taskus kaasas kannab. Siit ka küsimus: kas Sinu kodulehte saab juba täna mobiilis lugeda?

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

By

Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.

Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.

Allikas: EAS
foto. flickr.com

Äri. Boeing

By

See oli aastal 1910, mil Yale ülikoolis õppinud tehnik, William Boeing külastas Los Angeleses õhusõidukite näitust ja sellest hullupööra vaimustusse sattus. Läks veel viis aastat, mil ta kohtas Seattle ülikoolis klubis hingesugulast George C. Westervelti, kellega koos hakati lennukeid ehitama. Viiskümmend aastat hiljem tootis ettevõte maailma suurimaid lennukeid, olles samuti Ühendriikide suurimaks relvatootjaks. Muuhulgas valmis ka kuukulgur, kuna Boeing oli NASA tähtsaimaks partneriks Apollo projektis. Tänasel päeval kuuluvad toodangu hulka nii GPS satelliidid ja lennukisisese Interneti-teenuse kandjad.

Ettevõtte ülesehitusel oli abiks kapital, mille William Boeing oma saeveskiga ja metsamaade müügiga. See on omamoodi huvitav pretsedent, kuidas tavapärasest ärimudelist pärinev kapital investeeritakse uude ja tulusasse tehnoloogiasse.

Pärast seda kui , kui Beoeng ja Westervelt olid end tehnika seisuga põhjalikult kurssi viinud, olid nad veendunud, et võivad konstrueerida parema biplaani kui konkurendid. Koostöö ei sujunud väga hästi ja 1916. aasta lõpupoole registreeris Boeng oma ettevõtte Boeing Airplane Company. Iseloomulikult lennutööstusele tuli esimene suurem tellimus mereväelt. Kompanii arengut soodustas ka esimese maailmasõja puhkemine. Sõja lõppedes kuidas ettevõtte käive jällegi kokku, seda niivõrd, et ettevõte hoidis ennast kohati veepeal mööbli ja kaupluste ehitamisega. Sellegipoolest järgnes uus ja pöördumatu tõus. Viimase põhjuseks võiks lugeda varjatud subsiidiume, mis jõuavad firmasse läbi NASA, just seetõttu kutsutakse firmat ka hellitavalt Lazy – B`ks.

Kronoloogia:
1930 Ehitatakse esimene ühe kandepinnaga lennuk
1947 Valmib maailma esimene täielikult tuulekanalis konstrueeritud lennuk
1952 Kaugpommitaja B52 esimene lend
1957 Ajaloos esimest korda stardib Boeing 707
1962 Boeing 707 – 320 B-st saab John Kennedy „Air Force One“
2003 Esimest korda ajaloos toodetakse vähem lennukeid kui Airbus

Foto: flickr.com

Majandus. EAS on toetanud Eesti firmade tootearendust 525 miljoni krooniga

By


EAS on kahe aastaga andnud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel tootearenduseks toetust 209-le Eesti ettevõttele rohkem kui 525 miljoni krooni ulatuses.
Alates toetusprogrammi avanemisest eelmise aasta juunikuus on EAS rahastanud 71 tootearendusprojekti ning 138 eeluuringut. Tootearendust on toetatud 493,8 miljoni krooniga, eeluuringuid aga 31,9 miljoni krooniga.
EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul arvatakse Eestis ekslikult, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. „Näiteks Suurbritannias panustasid aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%,” tõi Pralla näite. „Tehnoloogiliste uuenduste kõrval on samavõrd olulised ka nn. pehme innovatsiooni lahendused, näiteks nutikad ärimudelid või uuenduslikud äriprotsessid. Kutsun kõiki ettevõtteid sõltumata tegevusalast aktiivsemalt tootearenduseks toetust küsima, sest heade mõtete elluviimiseks toetusrahast puudust ei tule. Toetustaotluse esitamisega saab iga ettevõtja hakkama oma jõududega.”

Tänavu on teiste ettevõtete seas EASilt saanud 1,8 miljonit krooni tootearendustoetust Water Technology Partners OÜ uut tüüpi veepuhastusseadmete väljatöötamiseks, WebMedia AS 9,9 miljonit krooni semantiliste tehnoloogiate ja pilvandmetöötluse rakendamiseks ning Quattromed HTI Laborid OÜ 15,1 miljonit krooni biotehnoloogilistel platvormidel baseeruva kompleksdiagnostika väljaarendamiseks. Mikromasch Eesti OÜ arendab 5,17 miljoni krooni toel elektrilisele mikroskoobile ülitäpselt pinda sondeerivat teravikku, Estel Elektro AS toodab 2,45 miljoni krooni toel uue põlvkonna alaldeid lennuväljadele, Konesko AS töötab 1,15 miljoni krooni kaasabil välja uut tüüpi tuulegeneraatoreid ning Nelja Energia OÜ loob ligi 0,6 miljoni kroonise toetuse kaasabil alalispingemuundurit taastuvenergeetikas kasutamiseks.
EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute teostamist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt valdkonnast tuleb 25-60% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.
Tootearenduse toetusprogrammi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja programmi eelarve kuni aastani 2013 ulatub miljardi kroonini. Lisaks toetab EAS viie aasta jooksul miljardi krooniga innovatsiooniprojektide elluviimist tehnoloogia arenduskeskustes ning pakub ettevõtetele tuge innovatsiooniosakute toetusprogrammi kaudu.

Foto: flickr.com

Rahandus. Juuni hinnatõusu põhjustasid mobiilsideteenused

By


Statistikaameti teatel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes eelmise kuuga 0,4 ja aastavõrdluses 3,5 protsenti. Euroala inflatsioon oli esialgse hinnangu kohaselt 1,4 protsenti.

Enamuse tööstuskaupade ja ka teenuste (v.a side) inflatsioon on püsinud suhteliselt tagasihoidlik. Kuivõrd Eesti majanduse suhteline hinnatase on jätkuvalt kõrgem kui sissetulekute tase, siis on sellise tagasihoidliku hinnatõusu jätkumine majanduse taastumise toetamisel vajalik.

Juunis toimunud hinnatõusu taga olid sideteenused, mille kallinemise tõttu tõusid tarbijahinnad 0,4 protsendipunkti. Mobiilsideteenused on viimastel kuudel põhjustanud tarbijahinnaindeksi suurt muutlikkust. Seekord avaldas mõju aprillis ja mais toimunud mobiilsideteenuste sooduskampaaniate lõppemine, mille tõttu statistikaameti hinnangul tõusid hinnad üle 15 protsendi.

Enamus hinnamuutustest olid hooajalised ning sarnased mitme eelmise kuu arengutele. Lisaks piima hinnatõusule kandus toiduainetest juunis välisturgudelt üle kohvi hüppeline kallinemine, mis Eestis ulatus 7,6 protsendini. Mootorikütuse odavnemine 1,6 protsendi võrra sai juunis võimalikuks osaliselt seetõttu, et euro nõrgenemine peatus.

Sisemaistest teguritest kallines juunis elekter 2,7 protsenti. Tallinna müügimaksu mõju oli hinnastatistikas vähemärgatav, kuid segaduste tõttu maksu rakendamisel võib osa mõjust avalduda järgmistel kuudel.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Eesti hinnatase kõrgem kui sissetulekute tase. Statistika viitab hinnatasemete ühtlustumise suundumusele liikmesriikide lõikes mitmetes valdkondades. Eesti kontekstis võib oluliseks muutuseks võib pidada näiteks jalatsite hinnataseme langust Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 115 protsendilt 107 protsendini. Riiete hinnatase langes 2009. aastal 105 protsendilt 100 protsendini.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Foto: flickr.com

Turundus. Müük 1.5

By


Kui eelmises kirjutises oli mõningaselt juttu audiovisuaalse reklaami toimest, siis käesolevas prooviks temaatikat laiendada. Nimelt kanaleid, kuidas sihtrühmani jõuda on mitmeid, neist vastuoluliseim otsepostitus. Kes meist ei oleks spämmiga kokku puutunud?

Nagu iga reklaami puhul, taandub otsepostituse õnnestumine valimi ja sihtgrupi eduka määratlemisele. Utreeritult – terve reklaamikampaania eelarve võib tagasi teenida üks õigele adressaadile saadetud kiri. Tegelikkuses see muidugi nii lihtne ei ole, kuid siiski, miks muidu ujutatakse elektroonilised ja tavapostkastid erinevate teadetega üle…

Sellegipoolest ei ole otstarbekas saata kirju valimatult kõigile. Asjatundjate arvates ei piisa üheksakümnel juhul sajast ei ka sellest, kui teatakse inimese nime. Mõnikord on selline agressiivne lähenemine isegi otstarbekas, kuid igal juhul peaks valimi koostamine olema hästi läbi mõeldud.

Valim koostakse kasutades avalikke andmebaase ja siin kehtib tõepoolest reegel – suurus ei ole oluline! Teisiti lahti seletades: oluline on täpsus. Küsimused, mida valimi koostamisel endale esitada:
– millistele tunnustele peaks adressaat vastama, täpsemalt: elukoht, vanus, sissetulek, haridus, perekonnaseis;
– eeldused kliendiks olemisele: meediatarbimisharjumused; spetsiifiline hobi/eriala jne.
Tõeliseks väljakutseks on leida õige inimene organisatsoonist, kellele kiri või kirjad lähetada.

Riskimomendiks otsepostituse puhul tuleb lugeda sihtgruppi kelleni ühe või teise sisuga reklaam ei peaks jõudma. Näiteks lahkunud kliendid. Siia juurde võiks lisada konkurente või olenevalt vaatenurhgast, nende kliente.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Kombed. Kokkusaamine restoranis

By


Leppides kokku kokkusaamise restoranis, tuleks pidada silmas järgmisi põhimõtteid. Kui saabutakse esimesena võib saalis teist kaaslast oodata, tellides endale aperitiivi või mõnda muud jooki ning tutvuda menüüga, kuni kõik kutsutavad on kohal. Äärmiselt ebaviisakas on ennast lasta oodata üle kahekümne minuti, sest see kes ootab üle kahekümne minuti võib anda ära tellimuse või lihtsalt minema jalutada. Olukorra lahenduseks oleks kõige parem ja lihtsam telefoni teel teavitada teist osapoolt viivitusest.

Arvestades sugu tuleks mehel, kes on naise restorani kutsunud, saabuda enne määratud aega ja oodata daami ukse ees väljas. Kui juhtub, et daam jõuab ennem võib ta siseneda restorani üksinda ja teatada kelnerile, et leppis kokku kokkusaamise ning kelner saab ta viia tellitud laua juurde juhul kui laud oli tõepoolest ettetellitud. Vabamalt võib käituda kui mees kutsub teist meest siis võib oodata ka restorani sees.