Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Äri. Facebook

By

Facebook, The Face Book, sotsiaalne võrgustik, mis käivitati tagasihoidliku tudengi Mark Zuckerberg`i poolt Veebruaris 2004. Milles seisneb taoliste võrgustike edu, võib arvata mitmeti. Levinumaks arvamuseks, suhteliselt kergesti mõisteatav väide, mille kohaselt inimesed lihtsalt kardavad digitaalses maailmas üksi olla. Kui, siis miks käib Orkut alla? Ja miks Netlog ei olegi jalgu alla saanud? Nii võiks pigem sedastada, et Facebooki näol on tegemist hästi planeeritud ja teostatud ärimudeliga, mis pakub klientidele seda, mida viimased vajavad. Näiteks mänge, oma kuubikus istumisest tüdinud kontorirahvale. Ja võimalust reklaamiks äriklientuurile. Veebikiri on katsetanud ja tõdeb, et reklaami loomine, esitlemine ja tasumine selle eest on lihtne, loogiline ja hästi läbimõeldud. Teisiti sõnastatuna – professionaalne. Aga siiski, kuidas siis juhtus nii, et käesoleva (2010) aasta Juuliks oli Facebookil kogunenud 500 miljonit aktiivset kasutajat? Mis on Facebook`is nii erilist?

Ei midagi. Kui vastata lühidalt. Konto loomine? Elementaarne, nii on ju ka teistel. Muud moodi nagu ei saakski.. Kommuni loomine – olema seegi. Eraldi konto oma kaubamärgile või ärile? Ahaa, siin on  midagi – juba täna leiab Eestist firmasid, millel oma kodulehte ei olegi. Kuid on edukas ja kasvav kommuun Facebookis. Lihtne ja elementaarne – sihtrühmani jõudmiseks ei pea mängima vene ruletti meediaplaani kokkupanekul. Kui toode ei müü, saab kampaania ümber mängida loetud tundide jooksul. Küll fännid ütlevad. Proovige sama teha näiteks koostöös mõne lokaalraadiojaamaga.

Kuid igal medalil on ka teine pool. Sinu sait on sinu oma. Sinu kogukond  sotsiaalvõrgustiks on ka Sinu oma. Teoreetiliselt. Kuid alati võib omanik, näiteks Facebook Inc. selle kinni panna. Teoreetiliselt. Lisaks – kasutades otsimootoreid, viib esimene otsing tihtipeale esmalt Facebooki konto juurde ja seejärel alles päris  lehele. See tendents on sedapalju tugev, et arvatavalt saab olema aja küsimus, mil Google otsingus tuleb esmalt Postimehe kogukond Facebook`is ja seejärel postimees.ee ise. Antud arvamus on muidugi spekulatsioon, kuid eraisiku leiab tänasega juba pigem FB-st kui tööandja veebilehelt. Tehke proovi : )

Kas sotsiaalvõrgustik ennast loojatele ka ära tasub? Kindlasti ja enam kui sajaprotsendiliselt. Facebookil on 1700 töötajat, 12 lokaalset esindust üle maailma. Looja Mark Zukkenberg omab Facebook`ist 24%. Muide – veebikirja kogukonnaga olete julgesti oodatud liituma siin..

Foto: wikipedia

Majandus. Toiduainete mõju hinnatõusule leeveneb

By

Statistikaameti andmetel tõusis ostukorvi maksumus novembris tarbijahinnaindeksi järgi 0,3 protsenti, olles 5,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.

Tänavu on hinnatõusu põhjustanud eelkõige administratiivsed maksumuudatused ja toiduained. Toidutoorme hindade heitlikkus maailmaturul jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Seega võib toiduainete hinnatõususurve Eestis leeveneda.

Koos hindade tõusuga maailmaturul ning ekspordimahu suurenemisega kasvas sisekaubanduse majandusnäitajate andmetel 2010. aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes ka kaubanduslik marginaal. See võimendas toidutoorme kallinemise ülekandumist tarbijahindadesse. Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14 protsenti, siis nüüd oli see 2 protsendipunkti võrra kõrgem. Kõrgem juurdehindlus aitas tõsta kasumit, mis kujunes kolmandas kvartalis hulgimüüjate jaoks üheks suuremaks läbi aegade. Toiduainete kiirem inflatsioon on ajutine. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et toidutoorme hinnatõusust ajendatud Eesti tarbijahindade väga järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine.

Jättes toiduained ja energia kõrvale, on inflatsioon ülejäänud osas ostukorvist vaoshoitud, aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööturg on aasta alguse madalseisust küll pisut kosunud ning üldine majandusaktiivsus tõusnud, kuid see ei võimalda hindade kergekäelist tõstmist.

Foto:Wikpedia

Rahandus. Esimese päevaga müüsid pangad ligi 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti

By

Kommertspangad müüsid 01.12.10 kella 16 seisuga, ehk esimesel müügipäeval suurusjärgus 65 000 Eesti euromüntide stardikomplekti.

Kõiki käibeletulevaid Eesti euromünte sisaldavaid stardikomplekte müüvad kommertspangad ja Eesti Posti kontorid. Eesti Posti esimese päeva müüginumbrid selguvad neljapäeva hommikuks.

Keskpank laseb müüki 600 000 euromüntide stardikomplekti arvestusega, et jaguks üks komplekt iga majapidamise kohta. Ligi 450 000 komplekti on pangakontorites ja Eesti Posti kontorites müügis 1. detsembrist, ülejäänud osa jõuab müüki detsembri keskpaigast. Kui esimeste päevade ostuhuvi osutub väga suureks, siis on keskpank valmis juurde tellima stardikomplekte detsembri tarvis.

Stardikomplektid on mõeldud Eesti elanikele uute euromüntidega tutvumiseks ja samuti selleks, et oleks võimalik juba 1. jaanuarist sooritada oste euro sularahaga. Alates 1. jaanuarist saab Eesti euromünte rahavahetuse käigus pangakontoritest või vahetusrahana ostu sooritades. Seetõttu kaotab stardikomplekt uuest aastast oma algse eesmärgi kui Eesti euromüntidega tutvumisvahend.

Nii stardikomplektid kui ka detsembris toimuv euro pangatähtede vahetus on ette nähtud füüsilistele isikutele.
Euromüntide stardikomplekt maksab 200 krooni ja korraga saavad elanikud osta kuni viis komplekti.
Stardikomplektis on 42 euromünti koguväärtusega 12,79 eurot. Komplekti on lisatud turvažetoon, et kinnitada stardikomplekti autentsust. Stardikomplektid tootis Eesti Pangale Soome Rahapaja Oy. Stardikomplektide valmimist kaasrahastab Euroopa Komisjon.Stardikomplektides sisalduvad Eesti euromündid hakkavad seadusliku maksevahendina kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist, mil eurost saab Eesti ametlik maksevahend.

Euromüntide stardikomplektis on järgmised euromündid: seitse 1-sendist, kuus 2-, 5-, 10- ja 20-sendist, viis 50-sendist ning neli 1-eurost ja kaks 2-eurost.
Lisainfo: http://www.eestipank.ee/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2010/_12/pt1201b?ok=1

Internet. Firmapidu.ee

By

Peo korraldamine ei ole teab mis keeruline. Eriti siis kui planeerimise ajal on vajalik ja asjakohane info kiirelt ja kergesti, ehk ühest kohast võtta. Nii, leiabki firmapidu.ee saidilt teavet alates asjalikest peokohtadest, lõpetades aga laulusõnade ja fotograafiteenusega. Kõike, mida Eesti parimaid peosaite endas kätkeb,  siinkohal ülesse lugeda oleks päris võimatu, sestap – Veebikiri soovitab: Firmapidu.ee

Äri. Nestlé

By

Henri Nestlé asutab Šveitsis Veveys aastal 1867 ettevõtte Farine Lactée Henri Nestlé, ning esimesena toob turule imikutoidu. Alternatiivne imikutoit lastele, kelle emad ei saanud ise oma lapsi toita, osutus tõeliseks ärimagnetiks. See oli aeg, mil firma varustas piimapulbriga peaaegu poolt maailma. Teine suur menuk oli „Milchmädchen“, magus kondenspiim, mida hakati tootma 1874 aastal Saksamaal, kui Jules Monnerat võttis ettevõtte juhtimise üle. Esimene maailmasõda toob kaasa vajaduse kaua säilivate toiduainete järele, Nestlé ostab tehaseid USA-s, et rahuldada suurenenud konservidevajadust. Selle tagajärjel suureneb kaubatoodang sõja lõpuks kahekordseks.  Huvitava faktina peab märkima 1930 aastate kohviubade ületootlust Brasiilias, viimane  omakorda viis lahustava kohvi leiutamine.  Nii oli USA  sõduritel Teises maailmasõjas juba ranitsas Nescafé.

1947aastal ühinetakse Maggiga, ning tekkib Nestlé Alimentana AG, kuid 1974 aastal laieneb ettevõte väljapoole toiduainete valdkonda mille tulemusena omandatakse osalus kosmeetikaettevõttes  L O´réal. 1998 aastal jätkatakse loomatoidu valdkonnas Friskiese nime all.

Seitsmekümnes riigis paikneva viiesaja tehasega Nestlé on tänaseks üks üleilmsematest kontsernidest. Nestlé toodab üle kaheksa tuhande kaubaartikli ning on turuliider mineraalvee alal.  Just joogid on need, mis annavad suurima käibe. Järgnevad valmistoidud, piimatooted ja maiustused. Käibest viis protsenti moodustuvad ravimid, see  on ka kõige väiksem valdkond millega hiidettevõte tegeleb ja on sisuliselt alles rajamisel.

Rahvusvahelise kontserni Nestlé tütarettevõtted asuvad kohapeal, vastupidiselt rahvusvahelistele ettevõtetele, kes toodavad oma asukohariigis ning seejärel ekspordivad tooteid. Tegemist äriloogikaga,  mis võimaldab  kohandada tooteid vastavalt iga piirkonna maitseharjumusele.

Foto: google.com

Majandus. Ettevõtete välislaenamise osatähtsus suurenes ELiga ühinemise aegsele tasemele

By

Eesti majandusaktiivsus kasvas 2010. aasta teises kvartalis ning koos sellega jätkus ka finantspositsioonide paranemine. Finantsvarad suurenesid majanduses tehtud tehingute tulemusel 2,8 miljardi krooni võrra rohkem kui finantskohustused, mistõttu Eesti majanduse netovõlg välismaailma suhtes kahanes teise kvartali lõpuks 174,7 miljardi kroonini.

Enim kasvasid teises kvartalis reaalsektori ettevõtete finantsvarad. Ettevõtete finantsvarade jääk on aastaga suurenenud 3 protsendi võrra, ulatudes teise kvartali lõpus 420,7 miljardi kroonini. Põhiliselt kasvasid ettevõtete finantsvarad likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu. Ka reaalsektori ettevõtete finantskohustused on aastaga kasvanud 4,5 protsendi võrra. Teises kvartalis suurenesid eelkõige kreditoorsed võlgnevused ja muud kohustused. Samuti jätkus tendents, et reaalsektori ettevõtted vähendasid kodumaist laenamist ning suurendasid samal ajal laenamist välisriikidest. Välislaenukohustuste osakaal reaalsektori ettevõtete laenukohustustes kokku kasvas 26 protsendini, mis on võrreldav Eesti ELi astumise aegse tasemega.

Ühe miljardi krooni võrra kasvasid teises kvartalis ka majapidamiste finantsvarad ning seda nii hoiuste kasvu, väärtpaberite soetamise kui ka pensionikindlustusmaksete tõttu. Aastaga on majapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 9,2 protsendi võrra, kuid võrreldes esimese kvartaliga kahanes finantsvarade väärtus mõnevõrra, hoolimata kvartali jooksul tehtud investeeringutest. Kahanemise tingis teises kvartalis aset leidnud väärtpaberite hinnalangus finantsturgudel. Kuna majapidamiste laenunõudlus on jäänud esimestest majanduse elavnemise ilmingutest hoolimata tagasihoidlikuks, on majapidamiste laenude maht jätkuvalt kahanenud.

Erinevalt erasektorist vähendas valitsemissektor teises kvartalis oma finantsvarasid, need kahanesid 0,3 miljardi krooni võrra. Eelkõige vähenesid kodumaised hoiused, mida muu hulgas kasutati väärtpaberite ja võlanõuete soetamiseks. Valitsemissektori laenukohustused samal ajal ei muutunud kuigivõrd, mistõttu see sektor oli teises kvartalis likviidsete varade kasutuselevõtu tõttu ainus netolaenuvõtja Eesti majanduses. Eelkõige peegeldab see keskvalitsuse eelarvedefitsiidi finantseerimist, sest kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide finantspositsioon teises kvartalis isegi paranes.

Allikas: Eesti Pank

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.2

By

Kommunikatsioon ehk teabevahetus. Kommunikatsiooni saab defineerida mitmeti, aga müügi aspektist oleks ilmselt kõige lihtsam sedastada, et kommunikatsioon on aimdustele, mõtetele, faktidele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil.

Siit edasi, et tõlkes (teoorias) mitte kaduma minna:

Who? Kes on sõnumi saatja, lähetaja?

What? Mida sõnum sisaldab, mis on sõnumi sisu?

Why? Miks saadetakse sõnum läbi selle kanali?

Whom? Kellele on sõnum suunatud/mõeldud?

What effect? Sõnumi efektiivsus?

Eelmärgitud viis lihtsat küsimust peaksid olema abiks võimalikult täpse sõnumi viimisel vastuvõtjani. Arvestades müra avalikus ruumis, sõltub kommunikatsiooni täpsusest otseselt oodatav tulem. Viimane väide ei olegi triviaalne nagu ta esmapilgul paistab, nimelt toodete ja teenuste pakkumised on muutunud märkimisväärselt sarnasemaks või lausa identseteks ning see ei anna konkurentsis püsimiseks piisavat eelist. Näiteks: kui mitut sõiduauto reklaami te mäletate? Ja kui, siis miks?

Ühesõnaga: Inimesele iseloomulik omadus on kalduvus eirata infot, mis on seniste teadmistega vastuolus. Mis turunduskommunikatiivsetes tegevustes tähendab, et lahingu klientide pärast võidab see turundaja, kes lihtsamalt ja vähem süvenemist nõudes suudab sõnumi viia tarbijani.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr

Foto: erakogu

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 12. osa

By

Otsekohene küsimus

Sellist tüüpi algusega küsimusi sõnastatakse tavaliselt emotsioonide esile kutsumiseks ja seetõttu kutsustakse neid mõnikord ka “ilmselgeteks” küsimusteks. Otsekohesed algused on näiteks:

“Sa pead tunnistama, et …”
“On ju tõsi, et …”
“Sa pead möönma, et …”
“Sa pead tunnistama, et …”
“Sa ei saa eitada, et …”
“Sa ei ütleks, et …”
“Sa ei arva ometi, et …”
“Sa ei vihja ometi sellele, et …”

Igaüks neist on moodustatud nii, et vastus oleks ‘õige’. Näites toodud esimese grupi küsimuste puhul ootab intervjueerija vastust “Jah, muidugi!”. Teises küsimustegrupis on vihjamisi öeldud ja selgelt sobiv vastuv “Loomulikult ei!”. Iga küsimuse juures ütleb intervjueerija justkui “Palun ütle mulle, mida ma tahan kuulda – ma teen su jaoks vastamise nii lihtsaks kui vähegi suudan”.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: morguefile.com

Kombed. Kuidas võita suhtlemishirmu?

By

Suhtlemishirm on osutunud paljudele inimestele tõsiseks probleemiks. Nii ei tunta ennast seltskondlikel koosviibimistel vabalt, paljudel hakkab süda kloppima ja käed muutuvad higiseks isegi mõttest, et peavad olema vastuvõtjaks mingil suurel üritusel, eriti sellisel, kus on tähtis oskus seltskondlikku vestlust arendada. Uurimused on näidanud, et sotsiaalse ängistuse all kannatab rohkem 40% kõikidest täiskasvanutest, 75% inimestest läheb närvi, kui seisab silmitsi võõraste inimestega. Selliste sümptomitega inimesed peaksid kõigepealt maha rahunema, suhtlemishirmu saab ära hoida!

Ärilisele või seltskondlikule üritusele minekule pange kokku oma tegevusjuht:

  • mõelge inimestele kes võivad seal olla ning plaanige nendega vestlus. Selleks koostage mõttes endale väike nimekiri nende kohta käivast infost;
  • tähelepanu tuleks pöörata kehakeelele, kuna üksinda seisev inimene võib teie seltskonnast heameelt tunda;
  • ettevaatlik tuleks olla paaridega, jälgida nende kehakeelt kuna mõnikord kehtib vana ütlus “kaks on seltskond, kolm rahvahulk“;
  • initsiatiivi võiks enda kätte võtta kui te koosviibimisel kedagi ei tunne. Ligineda võiks inimestele kelle kehakeel on avatud järgmise lausega“ Ma ei tunne siin ühtki hinge, nii ma siis arvasin, et ma tutvustan ennast. Minu nimi on…“.
  • võõraga suheldes lubage endale väike „paus“ ja rääkige nendega keda tunnete. Meeles tuleks pidada, et ühe rühma juurde ei jääda kauemaks kui kümme minutit. See on piisav aeg, et mitte minna seltskondliku vestlusega liiale;
  • lahkuda tuleks rühma juurest vabandades kohe kui olete oma jutujärje üle annate. Enne kui suundute tundmatusse, vaadake kella. Otsustada tuleks, kui kaua te ruumis liigute, enne kui teete järgmise „pausi“ või lahkute koosviibimiselt. Ärge lahkuge koosviibimiselt viimaste seas.

Foto: flickr.com

Äri. Carmen Grupp

By

Carmen Grupp`i  asutaja hr. Argo Koppa sõnul arenes Carmen Grupp välja Carmen Catering`ist. Täpsemalt –  Carmen Catering`i seest välja kasvanud restoranide ja rendifirma vajadusest toetada teineteise tegevusi. Koppa sõnul annab orgaanilise kasvu tulemusena loodud katusorganisatsioon üheltpoolt loomulikult kuluefektiivse tulemi, sest ühtlustuvad mitmed logistilised protseduurid. Tekib ka üks ja ühtne ostu- ja turundusosakond. Vähenevad administratiiv- ja halduskulud.

Enim võidavad Carmen Grupi loomisest aga kliendid, arvavad võtmeisikud Margus Linkgreim ja Veiko Treumann, tuues välja mugavuse kliendi vaatenurgast. Nimelt saab tellida kõiki toitlustamise ja peoteenindusega seonduvaid teenuseid ühest kohast. Küsimusele, kas taoline mõnetine unifitseerimine ei muuda seniseid söögikohti liialt ühenäoliseks, vastab Margus Linkgreim eitavalt. Tema arvates ei tähenda organisatsiooni ühtlustamine eripära kadu vaid vastupidi, annab erinevatele uutele arengutele pigem hoogu juurde. Sama kinnitab ka Veiko Treumann, tuues heaks näiteks osalemise Põhjamaade suurimal toidufestivalil „Copenhagen Cooking“, kus näitasid oma oskusi töötajad kõigist kolmest toitlustusfirmast. Mõttekäiku jätkab Argo Koppa, tuletades meelde varasuvist platsiõhtusööki Rotermanni kvartalis, mille korraldamine näitas hästi toimivat sünergiaefekti.

Carmen Catering`i personalijuhi Linda Vainu arvates tuleb taoline areng kasuks ka töövõtjatele, sest paindlikum organisatsioon võimaldab senisest enim tööjõu roteerumist, andes sellisel moel töötajale võimaluse horisontaalseks- või vertikaalseks karjääriks organisatsiooni sees.

Veeb: www.carmengrupp.ee