Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Et cetera

Vana Volga taassünd, 3. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Autot tuleb taastamise protsessis küllalt tihti teisaldada, mis vajab ka toimivaid pidureid. Avastamisrõõmu sain siit küllaga. Alates suurepärases olekus pidurisilindritest, mis osandusid probleemideta ja lõpetades siiani toimivast Volga kauplusest Tallinnas, kus on saadaval enamik vajalikest tihenditest.

Foto: flickr.com

Auto osandamine
Ühel päeval tuleb ikkagi hakata oma autot lahti lammutama, nagu teemantit tuleb lihvima hakata, et briljanti saada. Minu eesmärgiks on kõigepealt taastada auto algupärane välisilme, et temaga oleks võimalik suvel sõita. Salongi uuendada ja auto põhja korrosioonitõrjet on võimalik hiljem sõltumatult teha. Osandamisel on kõige tähtsam minimaalselt ise kahjustada ja lõhkuda säilinut. Segaduse vältimiseks peab kõik osad panema kastidesse ja karpidesse mingi süsteemi järgi. Mina olen jaganud auto 4ks sektoriks: parem esimene, parem tagumine, vasak tagumine ja vasak esimene sektor. Iga sektori jaoks võtan paraja kasti või mitugi, millesse panen detaile, tihendeid ja kruvisid väiksematesse karpidesse või kilekottidesse pakituna. Võimaluse korral keeran poldid oma pesadesse tagasi või seon ühte kimpu maalriteibiga ja kirjutan markeriga päritolu peale. Suuremad detailid viin isegi laka peale või riputan üles seintele, et nad remonditööde käigus vigastada ei saaks.

Foto:volga.nl
Vanad autod on koostatud poltliidetega ja kõik lahtivõetavad detailid tulevad eemaldada. Minul on selles osas ääretult vedanud, sest enamik polte on võtmetega avatavad, kuna vana peremees on neid enne kinnitamist määrdega kaitsnud. Sellegipoolest puhastan ma kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lasen aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vanad soonega kruvid saab turvaliselt avada puurivända otsa kinnitatud lapikkruvikeerajaga või impulss trelliga. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestada. Alati peab endale aru andma, mida tuleb säästa ja mida saab kergemini asendada. Läbi roostetanud plekkdetail on õigem kettaga küljest lõigata, et vältida naabrite vigastamist.

Erilist rõhku tuleb panna elektriohutusele. Tavaliselt ei eemaldata autolt elektrijuhtmestikku, vaid ainult elektritarbijad. Seetõttu tulevad kõik lahtised juhtmeotsad isoleerida ja markeerida, et vältida lühist. Juhtmekimbud on soovitav kinnitada ohututesse kohtadesse ja kergestisüttivad riidest kaablisukad tulevad kaitsta sädemete eest.
Kui mingil põhjusel klaase ei eemaldata, siis tulevad nad kaitsta ketaslõikuri sädemete ees, mis on klaasi pinda sööbiv sulametall.
Lõpuks saadakse ratastel toorkere, mis heal juhul isegi sõidab. Siis on aeg otsida välja kaabitsad, terarharhad (-kettad) ja alustada rooste ja lahtise värvi eemaldamist. Auto osandamise käigus saabki täpselt selgeks, millised detailid tulevad kindlasti vahetada ja milliseid tasub taastada. Hea on koostada nendest nimekiri, mille alusel laatadelt ja foorumitest puuduvat otsida.

Liköör, jook nagu…

By

Mis sunnib inimesi kangete jookide kibedat maitset varjama? Jah, muidugi, kibe on vastik. Aga eks siin peitub ka pisike annus uudishimu – kuidas teha joovastav jook nii, et maitse oleks suurepärane ? No muidugi, alati võib kokteile segada. Aga võib ka mitte.

Foto:cointreau.com

Üldiselt on likööride klassifitseerimine vähe tänuväärne tegevus. Seda sellepärast, et erinevusi on palju ja ühist nimetajat keeruline, kui mitte võimatu leida. Teisalt ei pidavat kurat olema ka nii hirmus kui paistab. Nii,  et teeme algust. Kui juhtub, et Hea Lugeja siinkirjutatuga nõus ei ole, võib all asuvas kommentaariumis  julgelt arvamust avaldada. Pakkuda omapoolseid viiteid ja selgitusi.

Niisiis, ühe jaotuse kohaselt on suurimaks ja huvitavamaks rühmaks liköörid, mida maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi.
Siia jaotusse kuuluvad näiteks nii Triple Sec kui Cointreau aga ka Grand Mariner ja Mandarine Napoleon.

Foto:google.com

Järgmine jaotus võiks olla ürdi- ja maitsetaimede liköörid  – maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Kuulsaim selle jaotuse esindaja on vaieldamatult Chartreuse.

Jätkub 10.01.09 veebikirjas.




Muusika. Crux

By

Foto: Crux.ee

Tavaliselt küsitakse, milline on teie ajalugu? Teeksime siinkohale erandi ja päriksime, mis on see motivaator, sisemine vajadus, mis bändi koos käima paneb?

Daniel: ”Mida kauem ma muusikaga olen tegelenud, seda raskem on vastata küsimusele miks ma teen muusikat. Muusika loomine ja sellega tegelemine kõige laiemas mõttes, on väga suur ja oluline osa minu elust. On tore teiste sarnaste inimestega koos seda kõike teha. Ja eriti suur rõõm on kui bändikaaslased on sõbrad ka muusikaväliselt.”
Jaanus: “Nende koos musitseeritud seitsme aasta jooksul on palju muutnud, kuid see, mis meid kokku toob, on ikka seesama – vajadus jagada teistega seda head, mille osaliseks me ise oleme saanud.“
Joel: „ oluline on mõista, et bändis ei ole sooloartiste vaid igaühel peab olema oma koht. Ma usun, et see bänd on kokku kutsutud, mitte niiväga meie ehitatud.

Foto: Crux.ee

Muusikastiil, mida viljelete?

Kuskil popi ja rocki vahepeal.

Kellele on suunatud teie sõnum?

Kõigile inimestele olenemata vanusest, nahavärvist või muust sotsiaalsest kuuluvusest.

Kuidas toimub loometöö? Kas on ka kurioosume, et hea viis/sõnad tulevad kusagil väga erilises kontekstis?

Enamike lugude autor Daniel: “Ma ei ole selline lugudekirjutaja, kes ärkaks öösel üles ja tormaks klaveri taha head ideed kirja panema. Tavaliselt saavad lood kirja ikka siis, kui võtad natuke aega muude toimetuste kõrvalt ja pühendad ennast sellele. Aga kahtlemata on iga laulu taga mingi lugu päris elust, päris inimestest. Sellised erilised eluolukorrad lihtsalt jäävad kuhugi mõtetesse ja omal ajal saavad siis klaveri taga lugu kirjutades nootidesse ja sõnadesse.”

Kes teeb mida ?

Joel laulab ja mängib kitarre
Jaanus mängib basskitarri
Peeter mängib klahvpille
Ranno mängib kõikvõimalikke rütmipille
Daniel mängib trumme

Mida toob tulevik?

Tulevik annab meile seda mida me täna külvame. Meie teeme muusikat ja räägime inimestele sellest, mida me tähtsaks peame.

Foto: Crux.ee

Veebikiri on suunatud inimesetele, kes peavad heast söögist. Millised on teie eelistused? Retseptisoovitus?

Jaanus: „Hindan eriti juusturoogasid. Tomati-mozzarella salat basiilikuga on lihtne aga väga maitsev. Lasanje võib ka keele alla viia, kui selle valmistamisel ei ole juustuga koonerdatud.“
Daniel: „Mina pean ka väga lugu heast söögist! Ise olen ma suhteliselt vilets kokk. Aga selle eest oskab mu naine väga hästi süüa teha. Lemmikuks on mul tema tehtud burger peekoni ja loomalihapihviga, no ja kõiksugused koogid muidugi…“
Peeter: „Minule meeldivad lihtsad eesti toidud – sellised nagu mu vanaema tegi. Samas ei ütle ära ka oliividest ja sinihallitusjuustust. Joon päevas vähemalt liitri kuuma teed ära ja söön palju šokolaadi (kui on).“
Ranno: „Mina armastan „tavalisi“ toite, näiteks kartulipuder ja praetud liha. Joogiks eelistan mahla.“
Joel: „Paraku saab määravaks ka see, et alati ei ole võimalik leida aega toiduvalmistamiseks ja nii peabki tihtipeale leppima kiirtoiduga :)“

Cruxi kodulehekülg asub aadressil: www.crux.ee
Cruxi videod on vaatamiseks väljas lehel: www.youtube.com/CRUXvideo


Vana Volga taassünd

By

Vahur Kõrbe, restauraator

Juuni 2007

Ma poleks eales uskunud, et minus on sellisel hulgal edevust minemaks liiklusesse eelmise sajandi keskpaigas loodud sõidukiga. Veel mõned aastad tagasi oleksin välja naernud selle, kes oleks öelnud, et hakkan taastama vana sõiduautot. Liialt hästi olid veel meeles need remondiprobleemid.

Foto: fundraw.com

Siis aga leidsin ma ühe “uinuva kaunitari” tuttava kuuri alt ja mu käed hakkasid sügelema. Päris tükk aega võtsin hoogu, et soovist saaks reaalsus. Külastasin esmalt vanatehnika laatasid ja jututubasid, hindasin varuosade hankimisvõimalusi ning hinnataset. Nüüd olen värskelt saanud 1963.a. Volga omanikuks ja suur soov on ärgitada lugejaid otsima üles ja taastama midagi meie tehnika ajaloost. Mööda Eestit sõites kujutlen suuri aitasid või lautu varjamas endas seismaunustatud vanu sõiduvahendeid, sest just maakohtadesse jõudsid lõpuks moest läinud vanurid nn. viimase omaniku autoks.

Kui küpses eas mehed hakkavad tegelema noorpõlve unistustega, peetakse seda keskea kriisiks. Saamata aru, et kui vanaemadele on antud väärikas võimalus “kasulikult” oma laste kasvatamisel omandatud oskusi rakendada lastelaste peal, tahavad ka vanaisad oma vaevaga omandatud oskusi taaskasutada. Selleks pakubki vanatehnika taastamine ühe võimaluse. Vaadake ringi oma töötubades! Seal on hulgaliselt unustatud tööriistu, abinõusid ja käsiraamatuid, mida me kunagi vajasime autode remondiks. Nooremad leiavad endale rohkesti eestikeelseid käsiraamatuid antikvariaadist. Nüüd on ju autode hooldus surutud teenindusjaamadesse, isegi garaazhis ei hoita neid enam. Sinna ongi paslik tuua üks vanasõiduk taastamiseks ja siis pole enam vaja õhtuti klõpsutada teleka pulti kanalilt kanalile või surfata internetis. Vana sõidukit remontides elame kiiresti oma kunagisse maailma uuesti sisse. Isegi remondiraamatu leheküljele jäänud õlise sõrmejälje tekkelugu tuleb silme ette.

Foto:volga.nl

Vanasõiduki muretsemine (hankimine)
Eestis on väga erinevate vanasõidukit taastajaid: velo, moto, sõidu- ja veoautode ning ka busside ja traktorite huvilisi. Igaüks saab ainult ise valida selle sõiduki, mis tema südame kiiremini põksuma paneb. Üsna selgelt on näha, et me teeme oma valikud lapsepõlve mälestustest ajandatult. Seega on üsna loomulik, et selliseks sõidukiks on mõni NLiidus toodetu. Pealegi on need veel kõige kättesaadavamad ja varuosi leidub rohkesti. Samas pole globaliseerumise ja teabe leviku juures enam haruldane, kui unikaalne sõiduk leitakse hoopis teisest Euroopa otsast.
Endale tuleb anda aru, mis eesmärgiga vana sõidukit soovitakse taastada. Osale tegijatele on eesmärgiks auto originaalkujul taastada, et taotleda autole selle töö tunnustuseks must registrinumber. Teised soovivad liberaalselt autot lubatud piires moderniseerida. Kolmandad tahavad autot hoopis tuunida ja mingi omaloomingulise ideeauto valmistada.

Foto:erakogu

Kuidas leida vanasõidukit? Tuleb oma soov kõvasti ja igal võimalusel välja öelda. Seda nii otseselt eakaaslastega kohvitassi taga vesteldes kui ka elektroonilisel teel suheldes (vanasõidukite foorumid). Ja ise tuleb lahtiste silmadega ringi käia. Analoogilisi autosid vaadates tuleb endale luua mingi kuvand otsitavast autost. Seda eelkõige sõiduki mudelist, seisukorrast ja hinnatasemest lähtuvalt. Kui vanasõiduki jäänused võib soetada isegi vanametalli hinnaga, siis väga heas tehnilises seisukorras autosse on pandud nii palju töötunde, et tema hind on uute sõiduautode omast kõrgem. Unelmauto peaks olema võimalikult originaalilähedane ja rüüstamata. Kui auto on ikka korduvate tehniliste “täiustustega” ja ümberehitustega tundmatuseni muudetud, siis selle taastamiseks peab olema tõsine põhjendus. Tavaliselt kõlbavad sellised ainult varuosadeks. Samas võib olla ka rikkumata, kuid mittekomplektse sõiduki taastamine aeganõudev. Iga puuduvat mutikat ja detaili tuleb ju hakata otsima. Peavarjuta jäänud “vanakestele” annavad surmahoobi ilmastiku kahjustused (päike ja vesi oma erinevates olekutes). Ilmastik hävitab kõige raskemini originaalkujul taastatava – polsterdusmaterjalid, tihendid, vaibad ja plastikdetailid.

Kuna taastatud sõidukiga on tavaliselt soov ka liigelda ja teda eksponeerida, siis peavad autol olema säilinud registreerimise dokumendid, mille abil on võimalik teha kindlaks sõiduki õigusjärgne omanik ja taastada ta registrisse.
Eeltoodust lähtuvalt oli minu unelmautoks kuskile kuuri alla seisma jäänud umbes 40.a. vana pereauto, mis pärast esimeste tõsiste tehniliste probleemide teket oli saadetud vanaduspensionile. Kujutlesin talle isegi algsed mustad slaavikeelsed numbrimärgid külge ja tehasevärvi peale. Tegelikkuses leidsin oma auto hoopis ühelt unustatud laoplatsilt romude vahelt, kus ta oli aastaid seisnud üleliigsena, pärast garaazhist ilmajäämist. Endisele omanikule oli ta muutunud tarbetuks koormaks, kes oli siiski teadlik tema väärtusest. Ka sellel autol olid peal algsed slaavikeelsed registrimärgid, sest teda polnud aastaid kasutatud. Mis sest numbrimärgist, aga auto oli komplektne, kuigi juba 44 a vana. Isegi kummid olid treilerile lükkamiseks piisavalt täis. Kõigi kaudsete märkide järgi oli ta olnud ühe pere kätes. Tema eluloo jälgi on plaanis talvel ajada.

Jätkub 10.12.08 veebikirjas

Ton Karlos. Noored Vihased Mehed

By

„Nii nad tapsidki meie Ferdinandi…”  Tuleb tuttav ette? Aga purukuiv „majutusettevõtete käibemaksutõus…”?  Ei mingeid emotsioone? Üldiselt sellega on nii – mida rohkem raha riigikassasse laekub, seda rohkem avalikke hüvesid. Näiteks parke, raamatukogusid aga ka selliseid vahvaid asju nagu ökoloogiliselt puhtaid ühistranspordi vorme. Kes kahtleb, käige korraks Helsink`is ära. Teooria toimib.

Võib ka vastupidi. Kui juhtute elama maanurgas nimega Opposite Land, siis ütleme otse – näiteks kütuse käibemaksumäär ja selle tõstmine oodatud tulemusi ei too. Teoorias peaks olema autojuhtide maksustamise loogiliseks tagajärjeks järjest paremad teed, praktika annab aga aastakümneid tagasi asfalteeritud külatänavaid. Noh, ja siit edasi minnes, kes garanteerib, et hotellide maksustamisest tulu tõuseb? Nii keerulisele küsimusele oskab ainult oraakel vastata.  Väga isiklikult kahtlen selles. Enne pannakse kurikuulsale Haabersti ringile ükskord foor, võimalik isegi, et mitu, kui et maksude tõstmine omanikuhuvi ja tööviljakust kasvatab.

Foto: kivisildnik.blogspot.com

Sellemõttes tüüpiline postsotsialistik ühiskond koos kõigi oma veidrustega. Vanades ja väärikates riikides reeglina nii ei tehta. Nagu ei ole ka seal kombeks spordiväljakutele korrusmaju ehitada. Tõsi, kui muutustest rääkida, siis  – maailmamastaabis paistab mõnel üliriigil uus hingamine olevat. USA`l on ikkagi noor ja vägagi elujõuline riigipea. Popikoon, mitte poliitik.

Mis on ainult hea, ütleme kasvõi Roosevelt`i case`ga võrreldes. Muidugi, noorte ja vihaste meeste puhul kaasneb tavaliselt alati ridamisi sekeldusi seoses õrnema sugupoolega. Näiteks filminäitlejate või siis lihtsalt assistentidega. Aga see on osa asjast. Ja tihtipeale ei ole arusaamatuste juurpõhjused kinni mitte seikluses endas vaid asjaolus, et süsteem hakkab vastu.

Video: Youtube.com

Olete puutunud kokku organisatsiooniga, kus tooni annavad elujõulised mehed? Kui, siis organisatsioon nagu iga teinegi. Aga, harilikult ilmestab seda ettevõtmist  tendents: teeme kõvasti tööd, siis pidutseme kõvasti. Seejärel teeme jälle kõvasti tööd. Ilmestab ka see, et tasu tehtud töö eest peab olema korralik. Genofondi, khmm, rikastamine on teatavasti on ressursimahukas tegevus. Ühesõnaga, elu veereb nagu hernes.

Et võrdlus täieline saaks, toon vastandina mingi tädikestest pakatava firma asutuse. Kõik on näo ees sõbrad. Ja seljataga vaenlased. Kõik kannavad kampsuneid. Kõigi kehaehitus on tugev nagu tuletõrjehüdrandil. Tööl erilist tulemust ei ole. Ei saagi olla, sest vähene energia läheb mitte intriigidele, mis on kaunis võõrsõna ja kätkeb endas salapära ja kirgi. Vaid lihtsale ja labasele,  maakeeles öeldakse hästi: pusserdamisele. Lahti lasta tegelasi ei ole ka mõtet, no kust sa võtad uue, kes 500 euro eest kuus kohal käiks !? Hoiab vähemalt tooli sooja!

Päris elus sellist äärmuslikke organisatsioone väga tihti ei kohta. Kuid üks on selge – muutused ei ole mitte kusagil kerged tulema. Ja uus mees võiks töölaual hoida neoonkirja: „Lahtise autoga Dallases ringisõitmine keelatud!”

Ton

 

Veebikiri aastane

By

Veebikiri aastane

Jah. Tõsi ta on. Me oleme aastased. Ja varsti tulevad hambad… Seniks aga täname oma lugejaid, keda on tervenisti  350% rohkem kui aasta tagasi : )

Selkorral aga lugu taastuvenergiast. Innovatsioonist Hispaanias. Esimene rahvusvaheline turismieralade konverents Pärnus. Kes on need ettevõtted, kes lõpetasid anarhia Eesti teeninduses? Kolumnist Ton Karlos on tagasihoidlik.

Foto: flickr.com

Rahvusvaheline turimihariduse konverents Pärnus

By

Tulge Rahvusvahelisele Turismihariduse konverentsile!

20.-21. novembril 2008 toimub Pärnus esimene rahvusvaheline turismihariduse konverents.
Konverentsi korraldajaks on Eesti Turismihariduse Liit MTÜ koostöös EAS Turismiarenduskeskusega.
Eesti Turismihariduse Liit (ETHL) ühendab turismiõppureid ja turismihariduse edendajaid ning toetajaid üle Eesti. ETHL asutajaliikmeteks on Tartu Ülikool (Pärnu kolledž), Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool, Tallinna Teeninduskool, Eesti-Ameerika Äriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool (Kuressaare kolledž), Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Mainori Kõrgkool. Turismihariduse Liidu loomist toetas EAS Turismiarenduskeskus.

Konverents toimub Pärnus, 20. novembril Tervise Sanatooriumi konverentsikeskuses ja 21. novembril TÜ Pärnu kolledžis.
Konverents toob kokku turismiõppijad ja -õpetajad, -spetsialistid ning turismihariduse edendajaid ja toetajad. Konverentsi teemaks on „Turism ja haridus: ühendussilla loomine.”
Konverentsi eesmärgiks on:
• Edendada mõttevahetust turismihariduse teemadel.
• Avardada arusaama turismiharidusest. Jagada kogemusi, kuidas paremini ühendada haridust turismimajanduse üha kasvavate vajadustega.
• Kuulata ja saada uusi teadmisi kuulsatelt turismiteadlastelt ja praktikutelt nii Eestist kui ka välismaalt.
• Tõsta esile häid näiteid sellest, kuidas turismiettevõtted toetavad turismiharidust ning turismiharidus turismimajanduse arengut.
Konverentsi välisesinejad on Suurrbritanniast, Šveitsist, Iisraelist, Soomest jt. Näiteks Tom Baum Suurbritanniast kõneleb aktuaalsel inimressursside juhtimise teemal. Sõna saavad ka Eesti turismiõpetajad, erialaspetsialistid ja turismiõppijad.
Konverentsi teemast lähtuvalt toimuvad teisel konverentsipäeval kolm töötuba, mille teemadeks on „Turismi ja hariduse vajadused”, „Hariduse tõhustamine ettevõtluse kaasabil” ja „Turismi ja hariduse lähemate seoste loomine”
Konverentsile on oodatud kõik, kes soovivad toetada turismi ja hariduse sidusust ning koostööd.

Õunapidu

By

Sügis seondub alati õunte valmimisega, kui need punapõsksed, siledad puuviljad värvi omandavad. Ja nii ongi tänavune soe ja ilus sügis on toonud rikkalikult õunu. Kas on midagi paremat kui küpsetis õunast?

Õunapõimik

400g lehttainast
500g õunu
1 sl mett
1sl purustatuid metsapähkleid
1sl sidruni sukaadi
1 munavalge
3 sl tuhksuhkrut
1 sl apelsinilikööri
2 sl aprikoosi džemmi

Tainas rullida 22х30 cm pikkuseks ribaks.
Õunad lõigata õhukesteks viiludeks. Lisada mesi, pähklid ja sukaad, segada.
Õuntemass asetada taigna keskele, jättes taigna otsad õunamassita. Taigna otsad määrida munavalgega. Tehke taignal ristlõiked, keskelt külgedele 1 cm teineteisest. Saadud ribad punuge õunamassi peal palmikuks.
Küpsetage 20-25 min 200 °С juures.
Glasuuriks segage tuhksuhkur ja apelsiniliköör, kuumutage. Valmis pirukale määrige aprikoosi džemmi ja seejärel suhkruglasuuriga.

Karamelliõunad

5 punast küpset õuna
0,45kg pehmet iirist
2 sl vett
1/2 tassi purustatuid pähkleid
5 puust varrast

Pese õunad ning eemalda õunavars. Torka puuvarras õuna sisse. Sulata iirised kahe lusika veega, segades vesivannil vedelaks massiks. Eemalda segu kuumalt pliidilt ja kasta ühekaupa õunad sulatatud iirisesse kattes niiviisi terve õuna. Iirisega kaetud õuna ülaosa kasta purustatud pähklite sisse ja asetada iga õun paberist küpsetusvormi. Jahuta õunad külmetuskapis kuni iiris on kõvenenud.

Lõpetuseks

Küps õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini. Samuti on selles mitmesuguseid suhkruid, nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Õunale annavad maitse temas leiduvad erisugused happed. Lisaks sisaldab õun arvukalt mineraalaineid, nagu näit kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, samuti ka pektiini ja kiudainet. Umbes 85% õuna koostisest on vesi.

Veel üks õunas sisalduv aine on etüleen, mille ülesandeks on reguleerida vilja kasvamist ja hoolitseda selle valmimise eest. Seda gaasilist ainet võib hästi ära kasutada, kui on rohelisi tomateid. Koos paari küpse õunaga ühte paberkotti pannes valmivad tomatid kiiremini.
Õuntel on omadusi, mis on kasulikud seedesüsteemi puhastamiseks. Need omadused aitavad ravida nii kõhukinnisust kui ka lahtisust.

Muide – huvitav teada: Vanas Testamendis tähistab õun kiusatust.

Toit. Sügis – vaikne hooaeg seenejahiks

By

Tänavune vihmane ja soe sügis on piltlikult seentega lausa üle külvanud. Paljud on käinud metsas ja saanud korjata oma lemmikseeni, mida siis talveks marineerida või soolata. Mõned inimesed võtavad seenel käimist kui hasartset tegevust, teised seevastu ühendavad meeldiva kasulikuga.

Foto: flickr.com

Seened on väärtuslikud ja kasulikud ning meie toidulaual juba ammustest aegadest. Tänapäeval teatakse 65 tuhat erinevat seeneliiki maailmas. Seeni võib leida troopika aladelt, keskvööndist ja isegi Antarktika jääst. Eestis kasvab söögiks soovitatavaid seeneliike umbes kuuskümmend.

Erinevates kultuurides on seentele omistatud erinevaid müüte. Hiinas arvatakse, et seened annavad inimestele üleloomuliku jõudu. Vanas Egiptuses usuti, et seened kingivad surematust. Apatši indiaanlased põletasid seeni, et ära ajada kurje vaime.

Mõned retseptid:

Kirju seenesalat

500 g hautatud seeni
2 viilu keedusinki
2 kõvaks keedetud muna
3 tomatit
3-4 spl õli
Sidruni mahla
Soola, hakitud peterselli

Seened, sink, munad ja tomatid tükeldada, segada õliga ja lisada maitseained.Võib lisada hautatud paprikat, mis annab salatile ilusa värvi.

Riis seente ja suitsulihaga

Keedetud riis segada ohtralt riivjuustuga. Enne serveerimist segada hulka värskelt lõigatud tomatikuubikuid ning täiesti kuumana võis praetud kiiludeks lõigatud šampinjone ja suitsuliha.

Seened valges kastmes

800 g kas haavapuravike, kasepuravike, kukeseeni
1 sibul
6 spl õli
100 g riivitud juustu
3 spl jahu
1 klaas piima
5 tomatit
Rohelist peterselli, soola maitse järgi

Peeneks hakitud seentele ja sibulale lisada soola, ning hautada pannil pehmeks 3 spl õlis. Seejärel lisada tükeldatud tomatid ja osa peterselli vajadusel lisada soola. Hästi läbi segada ja kallata ahjuvormi mis on eelnevalt määritud õliga. Jahust ja piimast valmistada üpris vedel kaste millega katta seente mass. Küpsetada kuldpruuni kooriku tekkimiseni. Ahjust tulnud hõrgutisele puistata peale riivitud juustu ja hakitud peterselli. Serveerida keedetud kartuliga.

Vahvat seenelkäimist ja ärge mobiili koju jätke!