Minu puust Volga. Sain peaaegu sületäie küttepuid, kui oma Volgal tagumise lävekarbi ja C-piilari lahti lõikasin. Nende kiiludega oli sellel autol taastatud esialgne väljanägemine. Rõhutan sõna väljanägemine, sest kui panna joonlaud peale või võtta ka mõõdulint appi, siis asi enam ei klappinud. Tagumise ukse serv ja kogu tagatiiva viigi pealne osa olid ümber tehtud, sest ukseava ise oli 1-2 cm laiemaks sõidetud. Mälu värskendamiseks kontrollisin vanu pilte – täitsa kobe paistab nende peal.
Puitkiilud olid korralikult õlitatud ja isegi kinni naelutatud. Üsna sarnane pilt sõjaeelsete autodega (ilmselt olid mehhaanikud vana kooli mehed). Mind selline ümberehitus ei rahuldanud ja praegu on käsil originaaldetailide järgi kere taastamine. Selle tulemusel nihkub tagatiib jälle paar cm ettepoole. Piilaril vahetan veerenni aluse osa doonorilt hangitu vastu. Paraku on doonorit enne mind ühe Volga taastamiseks kasutatud ja üsna suur ports puuduvast tuleb endal aretada.
Muusika. Barbra Streisand
Ameerika tuntud ja armastatud laulja ning näitleja Barbra Streisand on üheks edukaimaks naismeelelahutajaks maailma ajaloos. Barbra Steisand – edukas helilooja, filmiprodutsent ja lavastaja kelle kireks on disain, oma kodude kujundamisel. Esimese Oscari sai ta 1968 aastal muusikalises komöödia filmis „ Fanny Girl“ mis oli Streisandi esimene film. Teise Oscari võitis andeks naine 1976 aastal, parima laulu „Evergreen“ eest filmis, „ A Star Is Born“ , kus ta oli produtsent. Barbra Streisand on võitnud ka mitmeid Emmy, Grammy ja Kuldgloobuse auhindu. Tema plaate on müüdud kogu maailmas üle 145 mln eksemplaari.
Brooklynis, juudi perekonnas, 24.aprillil 1942 aastal teise lapsena sündinud Barbra Joan Streisandi pere oli pärit Euroopast. Tema grammatika õpetajast isa oli USA-sse emigreerinud Austriast. Isa suri kui Barbra oli 15 kuu vanune ning võõrasisaga ei olnud tal head läbisaamist. Teismelisena oli ta ööklubis laulja, kuid edukaks osutus esinemine Manhattani Greenwich Villageen baaris 1960 aastal. Siis tuligi kuulsus lauljana, ja just siis muutis ta ka oma nime lühemaks Barbraks.
Kaks aastat hiljem – 1962 aastal Broadway muusikalis „I Can Get It for You Wholesale“ , sai tõusev täht mängitud rolli eest eripreemia. Samal aastal väljaantud esimene album „The Barbra Streisand Album“ võitis 1963 aastal koguni kaks Grammy auhinda. Siit järgnes esimene filmiroll 1968 aastal, milleks oli menuka Broadway muusikali taasesitus filmilinal – „Funny Girl“. Ka siit tuli Oscar.
Barbra Streisandi saavutatud plaatide müügiedu on võrreldamatu teiste naisesitajatega. Tema 51 kuld- ja 30 plaatinum albumit, Recording Industry Association of America andmetel, ületab kõiki teisi naisartiste.
Kasutatud kirjandus:
http://www.barbrastreisand.com/us/home
Timeless Evergreen
http://www.youtube.com/watch?v=34bihhzYotU&feature=related
Foto: Wikipedia
Internet. Petitsioon.ee
Petitsioon.ee võimaldab tavainimesel osaleda ühiskonda puudutavates küsimustes. Siin saad koguda allkirju erinevate aktsioonide toetuseks, viia läbi arvamushääletusi või koguda lubadusi ühisteks tegudeks. Tuhandete mõttekaaslaste toel on võimalik toetada ettevõtmisi muutmaks paremaks ümbritsevat elukeskkonda.
Persoon. Intervjuu Voore Külalistemaja turundusjuhi prl. Kristina Kapajeva`ga
Minu tööd teeb lihtsamaks see, et Voore Külalistemaja tegutseb üle 10 aasta ning Eesti on väike riik – paljud inimesed on sattunud Voore Külalistemajja seoses mõne üritusega ning tänu sellele tuntakse meid päris hästi. Samal ajal on suhteliselt raske arendada innovaatilist turundussuunda ettevõttes, mis on algusest peale toiminud sisuliselt turunduseta. Uue operaatorina oleme tegutsenud Voore Külalistemajas alla aasta ning selle ajaga oleme viinud ellu palju uuendusi. Muutsime oma toote kontseptsiooni – pakume äri- ja eraürituste korraldamise kompleksteenust, sh toitlustamine, majutus, konverentsi- ja peoruumid, transport, vaba aja sisustamine. Eks iga muutus vajab harjumiseks aega. Õnneks on Voore Külalistemaja suutnud pidada arengutega sammu ning selle tulemusena turundan juba ürituste korraldamise terviklahendusi. Kompleksteenuse turundamine on minu arvates lihtsam, kuna kliendid otsivadki enamikel juhtudel terviklahendusi. Lõppkokkuvõttes ongi minu eesmärgiks muuta kliendi jaoks ostmine võimalikult lihtsaks.
Milliseid eripärasid peab tundma ja arvestama?
Teenindusala traditsiooniline eripära on inimfaktor. Kliendid on väga erinevad ja sellest tulenevalt on seda ka nende vajadused ja ootused teenusele. Meie arsenalis on teenused ja kaubad, mida peab oskama tutvustada ja komplekteerida nii, et üks ja sama müügiartikkel rahuldab erinevaid vajadusi. See on omaette kunst, mida peab valdama kogu müügimeeskond: turundusjuht, administraator, ettekandja ja kokk. Turismiettevõtte maine kujundamises osaleb paraku iga meeskonna liige ja settõttu loen väga tähtsaks teguriks õigete inimeste leidmist.
Miks Sa teed seda tööd?
Lisaks sõltume maaturismi ettevõttena hooajalisusest. Selle mõju vähendamiseks rakendame hooajalisi turundusmeetmeid erinevate pakettide, pakkumiste ja eri kliendisegmentide kaasamise näol ning teeme koostööd Eesti reisikorraldajatega.
Kuna Voore puhke-ja konverentsikeskuse peamiseks sihtgrupiks on äriklient, puutun sagedalt kokku Eestile iseloomuliku nõrga ärikultuuriga – läbirääkimiste pidamise oskus on kehv, kardetakse sõlmida lepinguid, sest ei taheta võtta vastutust. Kahjuks kulub selle takistuse ületamisele palju energiat ja aega.
Kui oluline on (külalise) vahetu kogemus müügitöös?
Minu arvates on vahetu kontakt väga oluline. Iga ostuotsuse taga on emotsionaalne taust ja isiklik kogemus. Eeldatavasti tegutsed konkurentidega võrdsel tasemel, kuid kliendi jaoks osutub määravaks väike detail – näiteks suhtlemisel tekkinud sümpaatia, teise poole suhtlemisoskus, ettevõtte maine jne. Meie saame tihti klientidelt tagasisidet meeldiva ja tähelepaneliku teeninduse ning ürituste sujuva läbiviimise eest. Kliendi vahetu kogemus Voore Külalistemajaga on meile suurepäraseks võimaluseks saada „jalg ukse vahele.“ Minu eesmärgiks müügitöös on võita vahetu suhtlemisega kliendi usaldus ning tekitada positiivset ootust juba enne müügi teostamist.
Turundusjuhi amet pakub palju suhtlemist, loovust ja vaheldust, kuid nõuab samas täielikku pühendumist. Just selline töö sobib minu iseloomu ja tõekspidamistega. Jagan vanakreeka suure mõtleja Aristotelese arvamust: „Kui naudid oma ametit, on töötulemused täiuslikud!“
Osalesid hiljaaegu joogiklaase käsitleval e-koolitusel, miks on sellised teadmised turundusjuhile vajalikud?
Mida paremini tunned oma toodet või teenust, seda lihtsam on äratada kliendis selle vastu huvi. Toidud, joogid ning nende serveerimisoskus on ürituste korraldamise üks tähtsamaid komponente. Tahame pakkuda kõrgkvaliteetset teenust ja panustame töötajate harimisele. Kui klient ei oska valida jooki, peab töötaja oskama pakkuda sobivat jooki. Olles läbinud joogiklaaside e-kursust, orienteerun piisavalt jookide maailmas.
Enda näitel tean, et töötaja multifunktsionaalsus on väga kasulik – vajadusel teenindan baariletis kliente ja olen hotelli administraatori rollis.
Kuidas puhkad?
Mul on kaks kirge – jalgrattasport ja reisimine, mida õnnestub päris hästi ühildada rattalaagrites. Paraku nõuab jalgrattasport järjepidevust ja aega, mida suure puhke- ja konverentsikeskuse turundusjuhina mul napib. Naudin maailma avastamist ja igal vaiksemalgi võimalusel reisin. Intervjuu avaldamise päeval olen lennukis, mis viib mind päiksepaistelisse Floridasse.
Soovin kõigile meeleolukat päikselist suve!
Foto: Jaak Nilson
Konatktandmed:
Voore Külalistemaja
Koduleht: www.voorekylalistemaja.ee
E-mail: kristina@voorekylalistemaja.ee
Telefon: +372 5665 3738; +372 773 0336
Skype: voore.kylalistemaja; kristina.voore
Juhtkiri. Juuni 2010
Veebikiri saab varsti kolme aastaseks. Toimetus tegi vahekokkuvõtte ja tõdes puhates kirjutiste redigeerimisest, et „Külaline“ annab täiemõõdulise ajakirja välja küll. Ligikaudu 14 kirjutist igas kuus, väljakujunenud koostööpartnerid ja lugejaskond, arvuliselt ca 9000 persooni keskmiselt. Muidugi, tõsi ta on, me oleme muutunud ratsionaalsemaks. Äkki ka liig tõsiseks, sest äsja ilmunud läbinisti positiivne kinnitus euro kasutuselevõtu kohta Eestis, teeb pigem mõtlikuks. 20% töötust on ikkagi väga ränk sotsiaalne probleem, mis reaalsuses tähendab purunenud abielusid ja emigreerumist sünnimaalt. Sest kui kaheksakümnendate lõpul täheldati ajude äravoolu ja milleniumi paiku spetsialistide lahkumist, siis tänasega võib tõsiseks riskiks kogu genofondile osutuda hoopis lahkuvad perekonnad. Sealhulgas need täisjõus inimesed, kelle lapsed sündisid laulva revolutsiooni järgsel kartulikoorte söömise ajal. Mitu korda järjest ühele rehale ikka astuda võib? Viimasele, kusjuures, kolumnist Ton Karlos küllatki teravalt viitab. Sügavamal analüüsil viitab ka Cedefopi tööturuuuring, millest 10.06.10 veebikirjas juttu tuleb.
Sel korral siis – intervjuu Voore Külalistemaja turundusjuhi prl. Kristina Kapajevaga. Võtmeküsimus – kuidas turundada toitlustus-majutusasutust. Loomulikult veebikirja koolituskalender. Ülevaade edukast autotööstusest, koondnimega Toyota. Müügitöö ja personalivaliku põhimõtted. Kuidas pidada ennast üleval rootsi lauas ja mis on spritzer? Ühe väga hea saidi (Faliku.ee) tutvus ja kirjutis e-koolitusest. Loomulikult hr. Kõrbe kütkestav sisemonoloog Gaz-21 taastamisest. Kindlasti soovitame avada reishuvilise psühholoogi pr. Anneli Salki`i suviselt mõnus reisikiri Korfu saarelt.
Lõpetuseks kirjutis Hans Zimmerist, kui nimi tuttav ei tundu, tasub artikkel avada sellegi poolest – kasvõi avastamisrõõmu pärast, sest tegemist ühe produktiivsema ja kõrgelthinnatuma filmimuusika loojaga üldse.
Head lugemist!
Äri. Toyota
Toyota Motor Corporation (Jaapani keeles.トヨタ自動車株式会社), üldtuntud lihtsalt Toyota või lühendina TMC, on rahvusvaheline suurfirma peakorteriga Jaapanis. Ühte suurimasse tööstuskonglomeraati maailmas kuuluvad äriühingud on Toyota, Lexus, Daihatsu ja Hino Motors, koos mitme “mitte-auto” ettevõttega. Suure äri juurde kuulub ka suur kahjum, 8. mail 2009 avalikustas Toyota aastase netokahjumi, milleks oli 4200000000 USD. Aga kes ei kaota, see ka ei võida. Mõned aastad varem, aastal 2006, müüs Fortune Global 500 esikümnesse kuuluv firma üle 8,8 miljoni mudeli kõigil viiel mandril. Kriisiaastal 2009, töötas maailma suurima autovalmistaja heaks 71116 inimest kogu maailmas.
Toyota edulugu algab 19. sajandi lõpus, mil Sakichi Toyoda leiutas Jaapani esimesed elektrilised kudumisteljed, mis kujundasid murranguliselt ümber riigi tekstiilitööstuse. Jaanuaris 1918 rajas Sakichi ketrus- ja kudumisvabriku Toyoda Spinning & Weaving Company, teostades oma poja Kiichiro Toyoda abiga aastal 1924 ammuse unistuse – töötada välja kudumisautomaat. Kaks aastat hiljem asutas ta automaatse kudumisvabriku Toyoda Automatic Loom Works. Sarnaselt isale oli ka Kiichiro uuenduslik inimene ning külastades 1920-ndatel aastatel Euroopat ja Ameerika Ühendriike, huvitus ta sügavalt esimesi võrseid ajavast autotööstusest. Ettevõte asutas aastal 1937 Kiichiro Toyoda. Kolm aastat varem oli projekteeritud esimene tüüpmootor ja aasta varem konstrueeritud ka päris esimene sõiduauto Toyota AA.
Pärast Teist maailmasõda tõusis Toyota Jaapani suurimaks autotootjaks. 1957. aastal siseneti Ameerika turule ja 1963. aastal hakati Toyotat müüma Euroopas. 1971. aastal hakkas Toyota sõiduautosid valmistama esimene tehas Euroopas, täpsemalt Portugalis. Euroopas müüdi miljones Toyota 2000. aastal. 2004. aastal oli Jaapanis registreeritud uutest autodest 40% Toyotad.
Edu võti? Kõrgelt hinnatud Toyota tootmissüsteem (Toyota Production System, TPS) tugineb idamaisel filosoofial. See on tootmise korraldusviis, mis seob tootjad, varustajad ja kliendid üheks tervikuks. Põhieesmärgiks on likvideerida tootmises saaste, raiskamine jms. kulu. Üritatakse vältida seitset liiki ebakõlasid:
• toodete defekte (defects)
• ületootmist (overproduction)
• transporti (transportation)
• ootamist (waiting)
• lõpetamata toodangut, detailide varusid (inventory)
• liikumist (motion)
• liigtöötlemist (overprocessing)
Vaata lisaks – kas robot võib trompetit mängida?
http://www.youtube.com/watch?v=Xs_vL9g4IYk&feature=related
Foto: wikipedia.com
Majandus. Cedefopi Euroopa tööturuprognoos 2010-2020
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) esitles 8 – 9.04.10 Barcelonas uuendatud ja üleilmset majanduskriisi arvesse võtvat uuringut tööjõuvajadusest Euroopas aastatel 2010–2020. Uuringus rakendati uuendatud metoodikat ning püüti hinnata ka 2008. aastal lahvatanud finantskriisi mõju lähitulevikus. Uuringu tulemustele tuginedes saab väita, et Euroopa kriisieelsele tasemele jõuab tööhõive alles 10 aasta pärast. Oletuslikult luuakse aastal 2010–2020 7 miljonit uut töökohta. Kvalifitseeritumaks muutub tööjõud. Samuti suureneb kõrgharidusega inimeste arv töötajaskonnas, väidetavalt 16 miljoni võrra. Kesktaseme töötajaid tuleb juurde vähem, arvuliselt 1 miljon, sellegipoolest moodustavad nemad siiski poole kogu Euroopa tööjõust.
Sektoraalsed muutustest tuleb märkida arengutendentse teenustepõhise majanduse suunas.
Majanduslangus kiirendab reeglina sektoraalseid muutusi. Samas on majanduslangusejärgsed trendid sarnased kriisieelsetega. Kasv on teenuste sektoris, eriti äri- ja muude teenuste osas (7 miljonit uut töökohta), ning transpordi- ja jaotussektoris. Mõõdukat kasvu on oodata tervishoiu- ning haridussektoris, samal ajal kui avaliku halduse sektoris tööjõunõudlus eelarvekärbete tõttu pigem väheneb.
Millised ametikohad? Ette tõtates võib väita domineerivad teadmus- ja oskusmahukad töökohad. Tänasega on 40% tööjõust on hetkel hõivatud teadmus- ja oskusmahukates ametites juhtide, tippspetsialistide ja tehnikutena. Aastaks 2020 oodatakse sellise tööjõu osakaalu tõusu 42%-ni. Samas on oodata laienemist paljudel ametialadel teenindussektoris (kaubandus ja jaotus) ning lihttööliste ametikohtade kasvu. Ametialade struktuur mõnel puhul polariseerub, kusjuures vajadus kesktaseme oskustega töötajate järele väheneb või jääb samaks. See tendents toob omakorda kaasa mure töökohtade kvaliteedi pärast. Ometi ei ole see Euroopas väga suureks probleemiks, kuna 2020. aastal jääb lihttöökohtade osakaal alla 11% (tõus on vaid 1% 2000. aastaga võrreldes). Töökohtade polariseerumine võib tugevamalt väljenduda riikides, kus üleminek teenustepõhisele majandusele alles toimub.
Tuleviku oskused: vajatakse kesk- ja kõrgtaseme spetsialiste
Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudluse kui pakkumise poolt. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikatsiooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Ka seetõttu väheneb madala formaalse haridustasemega inimeste arv tööhõives.
Kõrgtaseme töökohtade arv suureneb 2010. aasta 29%-lt 35%-ni 2020. aastal. Kestaseme spetsialistide vajadus säilib 50% juures. Samal ajal kahaneb madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal 20%-lt 15%-ni.
Õiged oskused õigete töökohtade jaoks?
Allikas: SA Innove, Kutsehariduse uudiskiri, eestindanud Kersti Raudsepp
Algallikas: Skills supply and demand in Europe: medium-term forecast up to 2020 http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf
Foto: flickr.com
Rahandus. Eesti Pank alustas euro sularaha koolitustega
Eesti Pank korraldas 22. nädalal kommertspankadele ja suurematele kaubandusettevõtetele koolitusi euro turvamärkidest ja võltsingutest. Koolitusi viivad läbi Soome Panga, Soome Keskkriminaalpolitsei ja Soome Nordea panga tippeksperdid.
Soome Panga sularaha osakonna allüksuse juhataja Paavo Perttu jagab kogemusi euro ja selle turvaelementide kohta. Soome Keskkriminaalpolitsei ülemkonstaabel Panu Osanen ja sama asutuse ekspert Marja-Leena Mönttinen räägivad eurovõltsingutest. Nordea Pank Oy asedirektorKirsti Lehtonen õpetab pangatähtede ehtsuse kontrollimist sularahatehingutes. Seminari lõpetuseks kinnistatakse kuuldut praktiliste harjutustega, kus õppematerjaliks on pangatähtede ja võltsingute näidised.
Teisipäeval andsid samad eksperdid põhjaliku koolituse Eesti Panga ja politsei sularaha tippekspertidele.
Kolmapäeval ja neljapäeval toimuvatest koolitustest võtavad osa kommertspankade, suuremate kaubandusettevõtete, teenindusasutuste ja erialaliitude esindajad, kes hakkavad oma asutuse töötajad euro sularaha teemal välja õpetama. Tasuta sularahakoolituse saavad sel nädalal kokku sadakond inimest, kes saavad kaasa edasiseks tööks vajalikud juhendmaterjalid.
Septembris viib Eesti Pank läbi sularahakäitlejate koolitused kõigis maakonnakeskustes üle Eesti. Osalejaile antakse ülevaade euro turvamärkidest ning juhiseid, kuidas võltsinguid ära tunda ja võltsingukahtluse korral käituda. Koolitusprogrammi täpsem ajakava kinnitatakse pärast euro kasutuselevõtu ametlikku otsust ja see avaldatakse euroveebis euro.eesti.ee. Infot selle kohta on kavas edastada kohaliku meedia ja omavalitsuste abiga. Lisaks plaanib Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga alustada tänavu sügisel televisioonis ja trükimeedias reklaamikampaaniat, et tutvustada Eesti inimestele euro sularaha turvamärke.
Euro kasutuselevõtu raames toimuva koolitusprogrammi eesmärgiks on tõsta sularahakäitlejate ja avalikkuse teadlikkust euro sularaha kohta, et seeläbi takistada võimalikku valeraha levikut.
Lisainfo:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt@eestipank.ee
Kolumn. Ton Karlos & paraliberaalne ilmakord
Jeahh…. Neid moodsaid märksõnu ei olegi teab kui palju aga sellegipoolest piisavalt, et lühistada iga kirjatundja, kes moeröögatustega ennast kurssi viia ei ole viitsinud. Noh, näiteks mida tähendab diskursuse paradigma? Metatekst? Postindustriaalne?
Proovime siis mõne neist lahti pakkida. Kõikvõimalike post- algusega liitsõnadega on kohe eriti lihtne. Ütleme, et juhul kui elate maanurgas nimega Opositeland ja see juhtub olema postsotsiastlik riik, siis võite kindel olla, et korrapärased loogikad toimivad veatult. Näiteks majandusbuumi ajal, maksab suvaline kesklinna korter samapalju kui metropolis nimega Pariis. Keskmine keskharidusega jorss teenib nii 400 pärisraha kuus. Aga kõige põnevam, õigupoolest semiootiliselt olulise tähtsusega, absoluutselt eksimatuks objektiks osutub hoopis teekattekvaliteet pealinnas. No, kui on buum, siis teid ei parandata. Milleks? Mida siin parandada, läheb ju niigi hästi !? Välja lõigatakse pikiribad ja need siis asfalteeritaksegi. Pikilõikes. Nii nagu mudasele külateele visatakse mõnikord lauad peale. Kes on reisimas käinud, teavad hästi millest jutt. Ja kui buum mööda saab, st. elu läheb tavarööbastesse tagasi, teid loomulikult ei parandata. Kust see raha võtta? Selle asemel ilmub tunkedes tüüp ja laseb (töristab?) keskpäevase tipptunni ajal teeaugud pigilaadse ollusega täis. Mitte ääreni aga niipalju, et autoga läbi sõites pea õlalt-õlale kõiguks. Ühesõnaga – kui soovite räpasesse keskkonda kirvehinnaga elamist osta – vaadake mida tunked teevad.
Suhteliselt lihtne oleks kõikvõimalike poliitiliste süsteemide lahtiseletamine. Näituseks kaks äärmust – liberalismus ja sotsialismus. Mida see võiks tähendada? Vat liberalismiga on nagu pizzaga, võrdne põhi kõigile – peale pane niipalju kui oskad ja tahad. Sotsialism on jällegi nagu tort. Ise lõikama ei pea – sulle lõigatakse.
Nüüd jätke meelde – juhul kui juhtute maanurgas nimega Opositeland resideeruma, siis need muu maailma reeglid toimivadki mujal maailmas. Ja ainult. Kohalikku süsteemi, kui sellist, võiks iseloomustada pigem uue ja huvitava leidsõnaga: paraliberalism. See tähendab, töötuks jäädes võite arvestada, et igasugustest sotsiaalsetest tagatisest piisab täiesti, et ennast ametnikele näitamas käia.
Teine suurepärane leiutis oleks lastetoetus. Miski laulmise revolutsiooni järel sündinutele mõeldud ellujäämise eksperiment. Summa suurus, kui asjaosalisi uskuda, on niivõrd naeruväärne, et õige ja õiglane oleks maksja pangakonto pilastamise pärast kuhugi kaevata. Et järgmine kord rohkem töllakusi ei teeks. Näiteks ennast isamaaks kutsuma ei hakkaks, kui jama majas.
Foto: dirybutton.com
Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.
Turundus. Müük 1.4
Tähelepanu äratamine? AIDA mudeli esimene (attention) ja arvtavalt kõige olulisem osis. Nimelt peetakse reklaami sageli ja sealhulgas õigustatult, pealetükkivaks ja seeläbi mõtetuks tegevuseks. Tegemist paradoksiga, sest kuigi reklaam oli, on ja jääb oma olemuselt pealetükkivaks, ei ole sisuliselt võimalik ühtegi toodet või teenust, sh avalikku teenust, ilma tähelepanu äratamata lõpptarbijana viia. Selgituseks vast veel, et reklaami näol on tegemist oluliseima ja õigel kasutusel ka odavaima instrumendiga turundustöös.
Küsimus seisneb pigem selles, kas on veel alternatiive peale tutvustavate klippide raadios/teles ja bännerrekaami internetis? Ettetõttavalt võiks öelda, et võtteid on arusaadavalt rohkem kui üks, aga nende kasutamisel, olgu selleks siis lihtne kleebisreklaam või moraalsest aspektist kordades kahtlasem logo tätoveerimine fänni kehale, peab järgima põhimõtet, et ühtegi reklaami ei tehta lihtsalt niisama, reklaamimise pärast. Võtmeküsimus seisneb selles, kuidas siduda esimene samm järgmise kolmega (intrest, desire, action)? Nii juhtubki, et reklaam, mis iseenesest ei ole muud kui lühike ja soovitavas suunas mõjutav lühijutustus, muutub pahatihti olemuselt imelikuks, segaseks, sootuks ja pealtükkivaks. Kel huvi mõttemänge mängida – asendage ükskõik millise pesupulbri reklaamis märgitud kaubamärk näiteks suvalise kodukeemia nimega ja tulemus on üks ja seesama.
Positiivse näitena sobiks ilmselt välja tuua TELE 2 reklaamklippe, mis mõjuvad omas võtmes ehedalt ja ei ole liiga irriteerivad. Viimane tagab vaatamata kulukusele nö never ending story võimaluse, mis omakorda annab pikas plaanis arvatavalt korraliku kokkuhoiu.
Reklaami definitsioon:
Reklaam (advertising) – müüjapoolne (ühesuunaline) info edastamise viis, mis on tellitud ja finantseeritud kindlal eesmärgil.
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com