Maailma ajalukku võimsa jälje jätnud Henry Ford on ka tänapäeval sedavõrd kuulus, et juhul kui näiteks Google otsimootorisse „Henry“ kirjutada, pakutakse esimesena ja üle 13 miljoni korra vasteks „Henry Ford“. Miks on see nii? Alustada tuleb kaugemalt, nimelt USA presidendi Hooveri määratud komitee, mis uuris autost olenevat Ameerika sotsiaalset muutumist, jõudis järgmisele järeldusele: „Tõenäoliselt ei ole mitte ükski nii ulatusliku tähtsusega leiutis nii kiiresti levinud ega nii kiiresti mõjutanud kõiki rahvusliku kultuuri ilminguid ning muutnud isegi traditsioonilist mõtteviisi ja keelt.
Henry Ford sündis iiri immigrandi peres, farmis Michigani osariigis Dearborni lähedal. Juba lapsena tundis Henry suurt huvi tehnika ja mehhaanika vastu ning veetis iga vaba hetke oma väikeses töökojas mitmesuguseid seadmeid konstrueerides või kelli parandades. Farmeri ameti vastu Henry huvi ei tundnud, seetõttu suundus ta 1879. aastal Detroiti tehase õpipoisiks.
1893. aastal konstrueeris Ford oma kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. Veidi täiustatud kujul käivitas see mootor 1896. aastal Fordi esimese auto. Innustatuna Thomas Alva Edisoni julgustavatest sõnadest, otsustas Ford koos mõne kaaslasega rajada oma ettevõtte, Detroit Automobile Company, mis aga paari aasta pärast pankrotti läks. Seejärel ehitas Ford võidusõiduauto, mille võidukas esinemine 1901. aastal pälvis investorite tähelepanu. Ford oli karm ärimees kellele meeldis pigem protsessida kui kokkuleppele jõuda. Isikuna põikpäine, edev, harimatu, kitis ja õel meeldis ta vaevalt kellelegi. Kuid ilma nende omadusteta ei oleks tänast maailmaettevõtet, sest siia lisandus veel kaks ettevõtja jaoks olulist iseloomujoont: visadus ja julgus.
Autobiograafid väidavad, et Ford armastas vaid nelja naist, oma varakult kaotatud ema, õde, abikaasa Clarat, kes truult tema kõrval seisis ja Lizzit, nagu rahvasuus kutsuti Fordi esimest autot, mudelit T. Viimane tõi esimesel aastal sisse üheksa miljonit dollarit ja teda müüdi kokku 15 miljonit eksemplari. Just Ford võttis laialdaselt kasutusele konveiertootmise, kuid ei leiutanud seda. Küll aga täiendas tunduvalt, kusjuures auto monteerimise aeg lühenes poolteiselt päevalt 93 minutile. Nii ongi Fordi nimega seotud kaks revolutsiooni – massiline motoriseerimine ja konveiertootmine.
Huvitav on ka Fordi teine tulemine, leidlik mänedžer Lee Iacocca viis selle tippu 1960. aastel Ford Mustangiga, taskukohase hinnaga sportautoga, millest sai ülikiiresti kultusobjekt. Juba esimese saja päevaga müüdi neid 100 000 tükki.
Fordi kolmandast tulemisest saab rääkida vist aastal 2010, sest kuigi autohiiglase 2007. aasta kahjumiks oli 2,72 miljardit dollarit ja 2008. a. kahjum küündis 14,6 miljardi dollarini on tänaseks tegemist USA ainsa pankrotist pääsenud suur autotootjaga. Lisaks on Ford ajakirja Consumer Reports järgi kodustest konkurentidest usaldusväärseim, kusjuures 45 mudelit 51st sai tarbijalehelt keskmise või üle keskmise hinnangu.
Foro: Flickr.com