Eesti väliskaubandus näitas 2025. aastal kasvu, kuid koos sellega suurenes ka kaubavahetuse puudujääk. Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 18,6 miljardi euro eest ning imporditi üle 22,4 miljardi euro väärtuses. Aasta kokkuvõttes kujunes kaubavahetuse puudujäägiks 3,8 miljardit eurot, mida on 443 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Kasvu nähti kogu aasta vältel. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes kaupade väliskaubandus 2025. aastal igas kvartalis. Kõige tugevam tõus tuli aasta alguses, kui esimeses kvartalis kasvas eksport 14% ja import 15%. Edasistes kvartalites jäi kasv mõnevõrra mõõdukamaks, kuid püsis siiski positiivne: ekspordil 3–8% ja impordil ligikaudu 6%.
Ekspordi veduriteks olid mullu eelkõige elektriseadmed, mis moodustasid 15% koguekspordist. Neile järgnesid põllumajandussaadused ja toidukaubad 13% ning puit ja puittooted 11%-ga. Suurima aastase tõusu tegid mineraalsed tooted, mille eksport kasvas 204 miljoni euro võrra ehk 15%, samuti transpordivahendid, mille väljavedu suurenes 201 miljoni euro võrra ehk 12%. Vastassuunas liikus paberi ja pabertoodete eksport, mis kahanes 39 miljoni euro ehk 11% võrra.
Eesti peamised ekspordipartnerid olid 2025. aastal Soome, Läti, Rootsi ja Leedu. Soome suundus 15% kogu ekspordist, Lätti 11% ning Rootsi ja Leetu kumbagi 9%. Soome ja Rootsi viidi enim elektriseadmeid, Läti ja Leedu suunal paistsid silma transpordivahendid. Riikide võrdluses kasvas eksport kõige rohkem Leetu, kuhu veeti kaupu 204 miljoni euro võrra enam kui 2024. aastal. Samal ajal vähenes eksport Venemaale 165 miljoni euro võrra.
Tähelepanuväärne oli ka reeksport ehk varem imporditud kaupade taasväljavedu, mis suurenes aastaga 14%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas küll samuti, kuid tagasihoidlikumalt – 4%. See tähendas, et Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis vähenes kahe protsendipunkti võrra ja moodustas aasta lõpuks 63% kogu ekspordist. Lihtsamalt öeldes: kodumaise kauba väljavedu kasvas, kuid välismaist päritolu kaupade reeksport kasvas veel kiiremini.
Eesti päritolu kaupade seas olid suurimad ekspordiartiklid puit ja puittooted 17%-ga, elektriseadmed 15%-ga ning põllumajandussaadused ja toidukaubad samuti 15%-ga. Just viimase kategooria eksport kasvas kõige rohkem, suurenedes 115 miljoni euro võrra. See viitab sellele, et Eesti enda tootjate positsioon püsib mitmes võtmevaldkonnas tugev, kuigi rahvusvaheliste kaubavoogude osatähtsus kasvab veelgi kiiremini.
Impordi poolel olid peamised kaubagrupid samuti elektriseadmed, transpordivahendid ning põllumajandussaadused ja toidukaubad, millest igaüks moodustas 13% koguimpordist. Aastaga kasvas sissevedu kõigis suuremates kaubajaotistes. Kõige enam suurenes mehaaniliste masinate import, kasvades 230 miljoni euro võrra ehk 13%. Elektriseadmete import suurenes 227 miljoni euro võrra ehk 8%.
Eesti peamine impordipartner oli jätkuvalt Soome, kust tuli 12% koguimpordist. Järgnesid Läti ja Saksamaa, mõlemad 11%-ga. Soomest ja Lätist toodi peamiselt mineraalseid tooteid, Saksamaalt aga transpordivahendeid. Suurim impordi kasv tuli Lätist, kust saabus kaupu 235 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Samal ajal vähenes import Soomest 79 miljoni euro võrra, kusjuures suurim muutus puudutas taas mineraalseid tooteid.
Aasta lõpp tuli ekspordile eriti tugev. 2025. aasta detsembris kasvas eksport võrreldes 2024. aasta sama kuuga 16%, samal ajal kui import suurenes 4%. Detsembris eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi euro väärtuses ja imporditi üle 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 270 miljonit eurot, mis on 143 miljonit eurot vähem kui aasta varem samal ajal. See viitab sellele, et kuigi aastane puudujääk tervikuna suurenes, paranes aasta lõpus kaubavahetuse tasakaal mõnevõrra.
Detsembri ekspordikasvu vedasid eelkõige põllumajandussaadused ja toidukaubad, mille väljavedu suurenes 53 miljoni euro võrra, ning väärismetallid, mille eksport kasvas 50 miljoni euro võrra. Impordi poolel kasvas enim mineraalsete toodete sissevedu, suurenedes 36 miljoni euro võrra, ning elektriseadmete import, mis kerkis 34 miljoni euro võrra. Nii ekspordis kui impordis mängisid olulist rolli samad partnerid nagu kogu aasta lõikes: Soome, Läti, Leedu ja Saksamaa.
Kokkuvõttes näitab 2025. aasta pilt, et Eesti väliskaubandus liikus kasvusuunas, kuid tasakaalust väljas. Ekspordi suurenemine on selge positiivne märk, eriti kui kasv jätkub kogu aasta vältel ja hoogustub aasta lõpus. Samas tähendab veelgi kiirem impordi kasv seda, et kaubavahetuse puudujääk suurenes. Edasine küsimus on, kas Eesti suudab kasvatada just suurema lisandväärtusega kodumaise päritoluga kaupade eksporti piisavalt kiiresti, et see trend tulevikus tasakaalukamaks pöörata.
Kuva ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/kaupade-eksport-kasvas-2025-aastal-7-ja-import-8