18. novembril 2025 avatakse New Yorgis tänavaosa, mis hakkab kandma nime Ernst Jaakson Way. See asub Manhattanil, 2. ja 3. avenüü vahel, Tunnel Exit Streeti ja East 34. tänava nurgal – vaid mõne kvartali kaugusel Eesti Majast ja ÜRO peakorterist.
Ernst Jaakson Way – Eesti diplomaatia jälg Manhattanil
Avamistseremoonial osalevad Eesti välisminister Margus Tsahkna ja New Yorgi linnavolikogu liige Keith Powers. Tegemist pole lihtsalt uue tänavasildiga, vaid sümboolse tänuga mehele, kes hoidis Eesti nime elus ajal, mil meie riiki polnud maailmakaardil.
Kes oli Ernst Jaakson?
Ernst Jaakson (1905–1998) sündis Saaremaal ja alustas diplomaatilist karjääri 1930. aastatel. Kui Teine maailmasõda Eestit tabas, jäi ta Ameerika Ühendriikidesse ja töötas edasi Eesti konsulaadis. Pärast 1940. aasta okupatsiooni ei allunud Jaakson Moskvale ega sulgenud ust.
Aastakümneid tegutses ta New Yorgis kui „riigita diplomaat“ – hoides Eesti konsulaadi töös, väljastades dokumente ja kirjutades kirju maailmale, et Eesti annekteerimist ei ole kunagi seaduslikult tunnustatud. Ta oli Eesti diplomaatilise järjepidevuse elav kehastus.
Kui Eesti 1991. aastal taas iseseisvuse taastamisest teatas, oli Jaakson 86-aastane. Ta andis oma volikirjad Ameerika Ühendriikides üle kui suursaadik – lõpetades poole sajandi pikkuse ootuse.
Tänava avamine kui tänu
Eesti Välisministeeriumi sõnul on tänava nimetamine tunnustus mitte ainult Jaaksonile, vaid kogu diplomaatide põlvkonnale, kes hoidis Eesti häält elus. See on ka sõnum, et väikese riigi järjekindlus võib jätta jälje ka maailma suurlinna kividesse. Margus Tsahkna sõnul on „Ernst Jaakson Way märk sellest, et maailm mäletab ja hindab Eesti visadust“. Kohal viibivad ka New Yorgi eestlased, kes on aastaid Jaaksoni mälestust elus hoidnud.
Eesti lugu New Yorgis
New York on Eesti jaoks eriline paik. Just siin tegutses Jaaksoni konsulaat ja siin asub Eesti Maja, kus diasporaa hoidis rahvustunnet läbi keeruliste aastate. ÜRO peakorteri lähedus lisab tänava asukohale omamoodi loogika – see on keskkond, kus diplomaatia ja inimeste lood põimuvad iga päev.
Eestlaste jaoks on see koht, kuhu tulevikus minna ja hetkeks peatuda – mitte ainult foto tegemiseks, vaid meenutamaks, et Eesti järjepidevus ei olnud juhus, vaid ühe inimese ja paljude toetajate igapäevane töö.
Pärand, mis kestab
Ernst Jaaksoni nimi ei ela edasi ainult arhiivides või mälestusteraamatutes. Nüüd jääb see ka New Yorgi tänavale, millelt möödub iga päev tuhandeid inimesi. Mõni neist ehk peatub ja loeb silti – ning küsib, kes see mees oli.Võib-olla leiavad nad vastuse: see oli eestlane, kes ei andnud alla. Ja võib-olla ongi see kõige parem viis jääda meelde.