Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgub, et Eestis on elektrooniliste maksete osakaal suurem kui teistes euroala riikides. Eestlased kasutavad pangakaarti ja nutiseadet maksmisel 57% juhtudest, sularaha 39% juhtudest. Euroalal tervikuna on müügikohtades enim levinud sularahaga maksmine (52%), kaardi- ja nutimakseid kokku tehakse 44% juhtudest. Mõlemad makseviisid on inimeste jaoks mugavad ja kättesaadavad, mida kinnitavad Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud maksekäitumise uuringu tulemused.
Euroala elanikud kasutavad digitaalseid maksevahendeid varasemast enam, kuid sularaha kasutatakse endiselt kõige rohkem. Pangakaarti, mobiiltelefoni ja muud nutiseadet kasutati maksmisel 44% tehingute puhul. Sularaha on aga endiselt euroala müügikohtades populaarseim makseviis ja seda kasutati üle pooltel tehingutest (52%). Samas on sularaha osakaal vähenemas. Eestis kasutatakse digitaalseid lahendusi euroala keskmisest rohkem ja suurem osa maksetest tehaksegi elektrooniliselt (57%). Sularaha kasutatakse Eestis maksmisel 39% juhtudest. Eestist enam kasutatakse digitaalseid maksevõimalusi vaid Hollandis, Soomes ja Luksemburgis. Kõige rohkem eelistatakse sularaha Maltal, Slovakkias, Austrias ja Itaalias. Neis riikides tehakse müügikohtades enam kui 60% tehingutest sularahas. Sularaha eelistavad enam vanemaealised, nutiseadmeid kasutavad kõige rohkem kuni 24-aastased.
Üha enam tehakse igapäevaoste e-poodides. 2024. aastal tehti euroalal e-poodides ja internetis 21% ostudest ja seda on rohkem, kui näitas eelmine uuring. Eestis oli internetis ostlemise osakaal veelgi suurem, 24%. Füüsilistes müügikohtades tehti üle kogu euroala 75% igapäevastest maksetest ja 4% maksetest olid inimeste omavahelised maksed. Kõige enam ostetakse veebipoodidest toitu (20%), riideid ja jalanõusid (17%), kodusisustustooteid, apteegitooteid ja kosmeetikat.
Eraisikutevahelisi makseid tehakse euroalal sularahas 41% juhtudest, erinevaid digitaalseid võimalusi kokku kasutatakse 53% juhtudel. Eestis on digitaalsete omavaheliste maksete osakaal 70%, sularaha osakaal on 25%.
62% euroala elanikest peab sularahaga maksmise võimalust oluliseks. Võrreldes eelmise uuringuga on selliselt vastanute osakaal isegi pisut kasvanud. Eestis on selliseid inimesi 53%. Seevastu 34% elanikest ei pea sularahas maksmise võimalust eriti oluliseks ja 13% sõnul pole see üldse tähtis. Teistest enam hindavad sularahas maksmise võimalust 55-aastased ja vanemad inimesed. Kõige enam hinnatakse sularahas maksmise puhul seda, et säilib maksja anonüümsus. Oluliseks peetakse ka, et sularahas maksmisel on parem ülevaade tehtud kulutustest, arveldamine on kohene ja sularaha aktsepteeritakse enamikus olukordades. Pangakaardi eelistajad hindasid samas jällegi just selle makseviisi lihtsust ja kiirust ning seda, et sularaha ei pea kaasas kandma.
Sularaha kättesaadavust pidas euroalal keskmiselt heaks 87% elanikest, Eestis on rahulolu pisut kõrgem, 89%. Mingit sularahavaru hoiab kodus 35% euroala elanikest. Nagu varem, paistab ka seekord silma Eesti, kus sularaha hoiab kodus rohkem inimesi, 44% elanikest. Veel enam varutakse sularaha Slovakkias.
Uute maksevahendite kasutuselevõtu kõige olulisemateks põhjusteks pidasid euroala elanikud maksevahendi turvalisust ja kasutamise lihtsust. Oluliseks peetakse ka, et maksmine ei tooks täiendavaid kulutusi ning suurendaks privaatsust.
Lisaks tuli uuringust välja, et pea iga kümnes elanik vajab abi elektrooniliste maksete tegemisel. Selliselt vastanute osakaal on kõikides vanusegruppides suhteliselt sarnane. Ka 8% Eesti elanikest väitis, et vajab maksete tegemisel abi.
Allikas: Eesti Pank
