Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for veebruar 2023

Mine metsa, lingvistisse metsa!

By

Mis keel see on, mille lauseliikmed pole kuigi jäigalt määratud? Ja mis omakorda tähendab, et suhteliselt keeruline on ette aimata, millega alustatud lause lõpeb. Ning mis jällegi tähendab, et mõtlemine – ja eriti kõnelemine, võtab nii palju aega. Andes kokkuvõtteks olukorra, kus asjasse pühendamatud peavad kõnelejat aegalseks-aeglaseks. Seda enam, et vaikus ja mõttepaus on keelde justkui sisse progetud.

Miks nii? Kas sellepärast, et metsa, mis katab Eesti pindalast umbes poole, takerdub võõras kultuur? Või on asi onomatopöas laiemalt? Mis värk on introvertidega? Kuidas on asjasse segatud Ereljukas? Ja pealgi, kes pagan küll on too Jämejalg Toomas (seto keeles: tuu Jämmejalg Tuumas)? Vastuse leiab siit.. sh julgustame kasutama Rahvusraamatukogu uut e-raamatukogu.

Lõpetuseks, loetakse ikka mitte lugemise pärast. Vaid põhjusel, et iseäranis talvine vaikelu annab võimaluse kaeda endasse ja enda ümber. Pealegi, head või siis väga head kirjandust nauditakse teadupäralt nagu espressot. Väikeste sõõmudena.

Ning miks mitte minna metsa? Kasvõi lingvistilisse metsa? Põhjusel, et nii on siinmail tavaks. Ega ilmaaegu käi seenel rohkem rahvast kui mõnel rokk-kontserdil.

Veebikiri külastab ja kiidab!

Foto: David Mark ja Pixabay

Ülo Kaasik: kinnisvaraturg leiab tasakaalu suurema krahhita

By

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles tänasel Äripäeva kinnisvarakonverentsil, et kuue kuu euribori kerkimine kolme protsendi lähedale on tase, kus majandus tavaoludes peabki toimima ja mingeid suuri probleeme Eesti kinnisvaraturule Eesti Pank selles ei näe. Kaasiku sõnul tuleb intressimäärade tõstmist keskpangal esialgu siiski veel jätkata.

Kaasik iseloomustas Eesti kinnisvaraturul toimuvat kui auru välja laskmist viimase pooleteise aasta buumist, mil turul olid ülekuumenemise märgid. Laenuraha kallinemisega, inimeste ja ettevõtete kindlustunde vähenemisega ning ostujõu alanemisega on nõudlus uute laenude järele vähenenud ja hinnad kinnisvarasektoris langenud. Tänu sellele, et buum jäi Eestis siiski suhteliselt lühikeseks, ei tekkinud majanduses suurt tasakaalustamatust ega ülemäärast laenukoormuse kasvu. Nii on alust arvata, et uus tasakaal buumiaegselt kõrgelt tasemelt saabub suurema kukkumise ja kriisita.

„Kui lähiaastatel palgakasv jääb püsima ja inflatsioon taltub, hakkab inimeste ostujõud taastuma ning kinnisvarasektor leiab mõistlikumal tasemel uue tasakaalu,“ ütles Kaasik oma ettekandes.

Inflatsiooni pidurdumiseks annab asepresidendi sõnul lootust energiahindade langus. „Gaasi hinna alanemine on olnud muljetavaldav,“ osutas Kaasik, tunnustades ka Euroopa jõupingutusi Venemaa gaasile alternatiivide leidmisel. „Odavam energia võtab inflatsioonisurvet vähemaks ja annab lootust, et majandus hakkab taastuma. Algsed prognoosid energia hinna osas olid märkimisväärselt kõrgemad.“

Liiga optimistlik ei soovitanud Eesti Panga asepresident siiski olla, kuna tuleviku suhtes püsib jätkuvalt väga suur ebakindlus. Inflatsioonitase on endiselt kõrge ja alanemine aeglane, kuna tööturul ja teenuste sektoris hinnasurve veel püsib. Euroopa Keskpank on märku andnud, et mõningal määral peavad euroala intressimäärad praeguselt tasemelt veel edasi tõusma.

„See on vajalik, et taltsutada inflatsiooni, mis sööb ära inimeste sissetulekute ostujõudu,“ märkis Kaasik.

Läinud aasta juulist on Euroopa Keskpank euroala baasintressimäärasid tõstnud viiel korral. Euroopa pankadevaheline kuue kuu laenuintress euribor on kerkinud keskpanga intressimäärade tõusu järel enam kui kolmele protsendile. Kaasiku sõnul on intressid jõudnud lähemale normaalsele.

„See on tase, kus majandus tavaoludes peakski töötama,“ ütles ta, lisades, et ei maksa loota, et ülimadalate intressimäärade aeg niipea tagasi tuleb.

Kommenteerides laenuvõtjate võimekust kasvanud laenumaksetega toime tulla, viitas Kaasik keskpanga kehtestatud nõuetele laenude väljastamisel. „Oleme palunud panku laenu andes eraldi testida, kas tullakse toime ka kõrgema intressimääraga,“ ütles Kaasik. Selle alusel võiks arvata, et majapidamised saavad hakkama. Toimetulekut toetavad tugev seis tööturul ja jätkuv palgatõus, mis inflatsiooni taltudes taastab ostujõudu. Laenu võtmine tuleb aga igal juhul alati hästi läbi kaaluda.

„Oleme keskpangana korduvalt rõhutanud, et laenu võttes tuleb arvestada erinevate riskidega, sealhulgas intressimäärade tõusuga,“ ütles Kaasik.

VEEBRUARIL Nõmmel esineb legendaarne alternatiivroki bänd Sõpruse Puiestee !

By

10. veebruaril algusega kell 20.00 esineb Hiiu Pubis legendaarne alternatiivroki bänd Sõpruse Puiestee.
Sõpruse Puiestee tõusis 2002. aastal looga „1905” Eesti muusika edetabelite tippu ja püsis seal ligemale aasta.

2003. aastal ilmunud esimene album „Mustale merele” kinnistas bändi edu ja populaarsust. Praeguseks on Sõpruse Puiestee andnud välja kaheksa albumit – neist viimane, „Jaam” ilmus 2022. aastal bändi 20. sünnipäevaks.
Sõpruse Puiestee muusika teeb selgelt äratuntavaks Allan Vainola vokaal, samuti tähendusrikkad ja sisukad sõnad, millest enamiku on kirjutanud Mait Vaik (elektroonika), kes on tuntud ka kirjanikuna.
Sõpruse Puiestee lood – „1905”, „Mustale merele”, „Planeetidegi vahel kehtib raskus”, „Rahu, ainult rahu” või „Valgusvihkudes” viimaselt albumilt, on sellised, mille puhul ei unune naljalt ei muusika ega sõnad. Neist õhkub mõõdukalt filosoofilist melanhooliat ja igatsust, mida on täiendatud tulevikku vaatava elujaatusega. Sõpruse Puiestee loominguline rikkus tuleneb ka selle koosseisust, kus on alati mänginud hulk eriilmelisi muusikuid. Lisaks Vainolale ja Vaigule astuvas Hiiu Pubis lavale veel Andrus Uutsalu, Tõnis Veelmaa, Kaupo Kaldmäe ja Heigo Kumm, samuti Sõpruse Puiesteega pärast pausi uuesti liikunud laulja Merili Varik.
Pilet Hiiu Pubis toimuvale kontserdile maksab eelmüügist 17 eurot, kohapeal 22. Eelmüügipileteid vahendab fienta.com.

Foto ja ürituse FB link: https://www.facebook.com/events/1183467539244244

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks

By

Euroala majandusnäitajaid vaadates on viimastel nädalatel üle pika aja olnud ülekaalus positiivsed uudised – hinnatõus aeglustus jaanuaris oodatust rohkem (detsembri 9,2%lt jaanuaris 8,5%ni) ning ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli erinevalt kardetust plussmärgiga.

Heade majandusuudiste taga on eelkõige odavnenud energiahinnad, mis toetavad nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid ning aitavad samuti üldist hinnatõusu aeglustada. Eriti järsult on tänu tavapärasest soojemale talvele kukkunud gaasi hind, mis oli kaks korda kallim alles kuus nädalat tagasi, mil Euroopa Keskpanga nõukogu viimati kogunes. Seda tajuvad ka Eesti tarbijad – Eesti Gaas teatas alles paari päeva eest, et langetab gaasi hinda veebruarist poole võrra. Kuigi energiahindade prognoosimine on viimasel ajal olnud eriti tänamatu ülesanne, võib siiski pidada tõenäoliseks, et need kujunevad madalamaks, kui veel mõne kuu eest toormeturgudel eeldati. Toormeturgude ootused olid ka oluliseks sisendiks, kui Euroopa Keskpank ja ka Eesti Pank koostasid eelmise aasta lõpus oma majandusprognoose.

Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke.

Mõistagi on vara rääkida sellest, et Euroopa majanduses on kõik hästi. Hinnatõus on jätkuvalt liiga kiire, inimeste ostujõud on vähenenud ning ka ettevõtjad on oma äride lähiaja väljavaateid kommenteerides pigem pessimistlikud. Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke. Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5% juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.

Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne. Me kõik tajume eelkõige toidukaupade jätkuvat kallinemist ja ehk pöörame vähem tähelepanu energiahindade langusele. Osalt ka seetõttu, et energiahinnad on taseme mõttes siiski jätkuvalt kallid. Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järkjärgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.

Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad.

Eelnevat arvesse võttes otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus sel nädalal tõsta keskpanga intressimäärasid täiendava 0,5% võrra. Praeguste teadmiste põhjal on selge ka see, et tõenäoliselt tuleb sama suur intressitõus ka märtsikuus. See on vajalik, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise. Eriti kui pidada silmas, et tänu madalamatele energiahindadele on majandusaktiivsus suurenenud ja majanduse väljavaade mõnevõrra paranenud. Keskpank saab anda oma panuse hinnatõusu aeglustamiseks, olles valmis tõstma intressimäärasid piisavalt selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks 2% lähedale. Vaid hinnatõusu kontrolli alla saades hakkab taas kasvama inimeste ostujõud ning ettevõtjatel tekib suurem kindlustunne investeeringute tegemiseks ja töökohtade loomiseks.

Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada.

Ka kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mõistan, et see kõlab vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (loe: kõrgemad intressimäärad) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada. Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Statistikat: milline on keskmine Eesti isa?

By

Kui palju on Eestis isasid?

  • Eestis elab kokku 304 834 isa. Võrreldes 2021. aasta alguse seisuga on isade arv Eestis mõnevõrra suurenenud – 01.01.2021 elas Eestis 304 657 isa.
  • Alaealiste laste isasid on 144 061 ehk ca 47,3% isadest. 
  • Eestimaa isad kasvatavad 237 794 alaealist last. 
  • Enam kui pooled (57%) Eesti isadest on abielus, 20% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ja 4% lesestunud. 
  • Üksikisasid on 7656.

Kui palju on isadel lapsi?

  • Keskmiselt on Eestis ühel isal 2 last (täpne statistiline keskmine: 1,93 last). Piirkonniti on kõige rohkem lapsi Antsla valla isadel (2,3 last).
  • Eesti isadest 37%-l on üks laps, 42%-l kaks last ja 21%-l kolm või enam last.

Kui vanad on isad?

  • Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Isade keskmine vanus esimese lapse sünnil on 32 eluaastat (2021. aasta põhjal).
  • 01.01.2022 seisuga oli alaealisi isasid Eestis 10, kokku on alaealiselt isaks saanuid 1245.
  • Üle 100-aastaseid isasid on Eestis 14.

Mis iseloomustab Eesti isasid?

  • Eestimaa meestest 48,1% on isad: Rapla maakonnas lausa 59,5%, Tallinnas aga 44% meestest on isad.
  • Igal neljandal Eesti isal on kõrgharidus (26%).
  • Kui keskmiselt elab 70,3% Eesti rahvastikust linnalises või väikelinnalises piirkonnas, siis isade puhul on see näitaja 67,4%, ülejäänud elavad maal.
  • Kuna isadepäev on liikuv püha, siis tänavu saavad 736 isa olla topelt tähelepanu keskpunktis, sest neil on sel päeval ka sünnipäev.  

Allikas: Statistikablogi

Foto: Olya Adamovich ja Pixabay