• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for mai 2021

SKP kasv ületas ootusi

31/05/2021 By Veebikiri

Selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv tulenes eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal. Eesti SKP aastakasv oli 5,4% ja sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 4,8%. SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme.

Tegevusalade lõikes panustasid esimeses kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, avaliku sektori valdkonnad ja toetavad tegevusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara. Tööstussektori lisandväärtus kahanes aastavõrdluses. Samas oli kasv tugev ka kaubandussektoris, kus olid tegevuspiirangud tugevamad kui aasta varem. Kaubandussektori kiiret kasvu kinnitavad kuised majandustulemused. Võimalik, et teenuste kasutamise piirangud ja väiksem võimalus reisida on pannud inimesi rohkem kulutama kaubandusvõrgus.

Majanduskasvu nii järsk kiirenemine on samas vastuoluline. Esimeses kvartalis hakkasid kehtima karmid piirangud, mis vähendasid töölkäimist ja raskendasid inimestel kaupade ning teenuste tarbimist. Viimast kinnitavad ka Google’i mobiilpositsioneerimise andmed. Kuigi esimese kvartali alguses kasvas töölkäimine, jäi kvartali keskel suur osa inimestest piirangute kehtima hakates koju (vt joonis allpool). Töölkäijate osakaalu vähenemine on varem ennustanud SKPd. Viimaste nädalate jooksul, kui piirangud on vähenenud, on töökohal käimine järsult taastunud.

Majandusolukorra paranemisega on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitluste andmed aprilli kohta. Need näitavad, et kevade hakul levis ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. See viitab pigem buumile kui koroonapiirangute tõttu kiduvale majandusele. Eelmisel kevadel andsid ettevõtete küsitlused majanduse kohta märksa pessimistlikumaid signaale, kui olid hiljem selgunud majandustulemused. Kui 2020. aasta kevadel olid küsitlustulemused liiga pessimistlikud, on võimalik, et praegu reageeritakse teises suunas üle.

Kui majandus taastub kriisist oodatust kiiremini, tuleks hoiduda majanduse täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute leevenedes tugevneb majandus teisel poolaastal veelgi. Lisaks suurendavad siis nõudlust kriisi ajal kogunenud hoiused ja II pensionisambast väljavõetav raha. Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast.

Foto: Eesti Pank

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Kaspar Oja

Eesti võiks olla kosmoseliikluse korraldamise eestvedaja

29/05/2021 By Veebikiri

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt osales eile Euroopa Liidu kosmoseministrite kohtumisel, kus arutati Euroopas üha kiiremini kasvavat kosmosetööstust ning kosmoseliikluse korraldamist. Lisaks rääkis minister Sutt oma Leedu kolleegiga Balti riikide piiriülese liikumise taaskäivitamisest.

Minister Suti sõnul on kosmos muutunud ettevõtetele üha kättesaadavamaks, mistõttu on kosmosetööstuses viimastel aastatel suured arengud toimunud ning seda on märgata ka Eestis. Sellest tulenevalt on ka kosmoseliikluse korraldamine muutunud üha olulisemaks valdkonnaks, milles Eesti tänu oma digiriigi kogemusele on üheks eestvedajaks. „Kosmosevõidujooksu algusest saati on avakosmosesse saadetud umbes 600 raketti, mis on välja lasknud 9600 satelliiti, millest vaid kolmandik töötab tänase päevani. Kasvav hulk kosmoseprügi toob endaga kaasa suurema kokkupõrkeohu, mistõttu tuleb kosmoseliiklust üha enam reguleerida“, lausus Sutt.

Ministri sõnul on kosmoseliikluse korraldamisel ja Eesti digiriigil mitu sarnasust. „Kosmoseliikluse korraldamine ja seonduv andmevahetus nõuab turvalist platvormi, mis ühildub erinevate osapoolte vahel. Sarnaselt digiriigi toimimisele peab ka kosmoseliikluses olema andmevahetus turvaline ja usaldusväärne riigi ning satelliidi operaatorite vahel. Eestil on andmete turvalises vahetamises ja küberjulgeolekus pikaajaline kogemus, mistõttu oleme loomulikult valmis jagama enda õppetunde oma partneritega,“ lausus minister.

Lisaks peab Eesti oluliseks EL liikmesriikide koostööd, et tõsta Euroopa kosmose valdkonna ja kosmosetööstuse konkurentsivõimet, selle aluseks on aga riikliku tasandi arendamine. Eesti on alustanud oma riikliku kosmoseseaduse väljatöötamist, mis tegeleb ka kosmoseliikluse korraldamise teemaga ja küsimusega, kuidas arendada välja e-teenus satelliitide registreerimiseks ja käitlemiseks. Eesti e-teenus võimaldaks tulevikus hakata jagama objektide andmeid ka teiste riikidega üle maailma. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on käivitanud Eesti kosmoseliikluse korraldamise töögrupi, millega on seotud riigiasutused, teadusasutused ja ettevõtted, kes on varasemalt ka digiriiki arendanud.

Eesti kosmosepoliitika ja -programmi üks eesmärk on tagada ligipääs kosmoseandmetele ja -teenustele, luues selleks Eestisse vastava taristu ja arendades koostööd teiste riikide ja organisatsioonidega.  „Eesti kosmoseprogramm aitab arendada kõrgtehnoloogial põhinevat ettevõtlust Eestis ja seeläbi suurendada ka toodete ja teenuste eksporti. Tänu sellele saaksime arendada kohalikku kosmosetööstust, haridust ja teadust. Täna näeme, et Eesti kosmoseprogrammi investeeritud 1 euro võiks tuua Eesti majandusse juurde 3-4 eurot,“ lisas Sutt.

Brüsselis kohtus minister Sutt ka Leedu majandusministri Aušrinė Armonaitėga, kellega arutati Balti riikide piiriülest reisimist ja kaubandust. Mõlemad ministrid väljendasid lootust, et viiruse taandumise tõttu on varsti võimalik taaskord kehtestada riikide vaheline vaba liikumine. Sealjuures arutati Euroopa Liidu rohelise sertifikaadi kasutuselevõtmist, mis aitaks avada vaba liikuvuse ja turismisektori Balti riikides ja laiemalt terves Euroopa Liidus.

Foto: Majandus- ja Komminikatsiooniministeerium

Rubriik:Et cetera Sildid:kosmos, kosmosetööstus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majapidamiste nõudlus autoliisingute ja tarbimislaenude järele on taastunud

27/05/2021 By Veebikiri

Kevadkuudel on aktiivse eluasemelaenuturu kõrval suurenenud ka autoliisingute ja tarbimislaenude väljastamine. Nõudlust mõjutab nii piirangute leevenemine kui ka mõningates kaubagruppides tajutav piiratud pakkumine. Majapidamistele väljastatud pangalaenude jääk oli aprillis 10,7 miljardit eurot.

Aprillis väljastati autoliisinguid kokku veidi üle 30 miljoni euro eest. Seda on ligikaudu 14 protsenti rohkem kui viiruskriisieelsel perioodil ehk 2019. aastal keskmiselt. Nii nagu varasematel aastatel, on kevadsuvisel perioodil suurenenud autoliisingulepingute arv, ent sel aastal piirab uute autode pakkumist nn kiibikriis ehk üleilmne mikrokiipide nappus. See on pidurdanud autode elektroonikakomponentide tootmist. Kui enne viiruskriisi moodustasid suurema osa uute autodega seotud tehingud, siis alates möödunud aasta kevadest on ülekaalus kasutatud autode liisingulepingud. Uute ja kasutatud autode keskmine liisingusumma on taastunud ligikaudu võrdsel määral, kriisieelset perioodi veidi ületades.

Eluasemelaenuturg on jätkuvalt aktiivne. Aprillis võeti uusi eluasemelaene 148 miljoni euro väärtuses. Varasemast rohkem tehti tehinguid vanema kinnisvaraga.

Aprillis väljastasid pangad muid laene ja liisinguid kokku ligi 48 miljoni euro eest ehk veerandi võrra rohkem kui 2019. aastal keskmiselt. Tõenäoliselt peegeldab see muu hulgas vahepeal edasi lükkunud tehinguid. Lisaks sisalduvad selles numbris tarbimislaenud vanemate autode ostuks. Selle aasta esimeses kvartalis võeti rohkem laenu ka muude krediidiandjate juures järelmaksuga vara ostmiseks.

Pankade poolt majapidamistele antud laenude kvaliteet püsib väga hea. Üle 60 päeva hilinenud maksetega eluasemelaenude osakaal on vähem kui 0,2 protsenti. Majapidamiste muid laene silmas pidades on üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal veidi suurenenud – ligi 1,8 protsendini. Möödunud aasta lõpus kahekordistus muude krediidiandjate juures väljastatud kiirlaenude segmendis 60 päeva viivises olevate laenude osakaal, ent vähenes sel kevadel viiruskriisieelsele tasemele ehk 5,5 protsendile.

Gaili Grüning

Eesti Panga ökonomist

Photo credit: Steve @ the alligator farm on VisualHunt

Rubriik:Majandus

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023