Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
Pühapäeval, 25. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.
Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.
Foto: Moose Photos on Pexels.com
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmis Edelaraudtee AS-iga 5,8 miljoni eurose lepingu, millega remonditakse Lelle-Pärnu raudteelõiku, et kaubarongid saaksid vedada kuni 40 km/h Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale.
„Rail Balticu ehitus eeldab väga paljude ehitusmaterjalide vedu, hinnanguliselt isegi paarsada tuhat rekatäit. Et mitte üle koormata niigi tiheda liiklusega maanteed, teeme Lelle-Pärnu raudteelõigu piisavalt korda, millega pidurdame lisaveokite tulekut teedele,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
„Iga aasta kasvab maanteedel liiklussagedus 4% ning hetkel pole märke ka selle pidurdumisest. RB-ga saame tulevikus lisaks rohelisele, kiirele otseühendusele Euroopaga ka vähendada veokite arvu meie teedel, muutes maanteede kasutamist ohutumaks,“ lisas Aas.
Peamised ehitusmaterjalid, mida hakatakse mööda Lelle-Pärnu raudteed vedama on rööpad, liiprid, aga ka liiv, kruus jms. Rail Balticu rööpad on kuni 50 meetrit pikad ning ainuüksi Tootsi-Ikla RB lõigule on arvestatud neid ligi 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua ka 600 000 tonni ballastkillustikku, mida saab samuti vedada mööda Lelle-Pärnu raudteed. Ühtlasi on Rail Balticu muldkeha ehituseks kavas mööda raudteed vedada põlevkivi aherainest valmistatud killustikku Ida-Virumaalt. Lisaks RB ehitusmaterjalidele on võimalik mööda raudteed vedada ehitusmaterjale ka muudele objektidele või nende lähedusse, näiteks maanteede ehituseks.
Edelaraudtee remondib raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani. Riigihanked korraldab Edelaraudtee AS ning hankelepingud sõlmitakse eeldatavalt selle aasta lõpuks. Remonditöid tehakse 2021. aasta ehitusperioodi jooksul.
MKM rahastab Lelle-Pärnu remonti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) 81% ning riigi omafinantseering on 19%. CEF-ist saadud Rail Balticu rahasid võib Eesti kasutada RB ehitamiseks ning ehituse korraldamiseks.
Eesti Panga president Madis Müller esines teisipäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2021“, kus ta ütles, et ehkki Eesti majanduse senine käekäik on ületanud ootusi, peaks nii ettevõtjatel kui ka valitsusel koroonaviiruse põhjustatud ebakindlust arvestades olema tegevusplaanid nii mustema kui ka helgema stsenaariumi puhuks.
„Meil on olnud õnne, et Eesti peamised ekspordipartnerid on majanduslikus mõttes saanud teistest vähem pihta. Soome, Rootsi, Balti riikide ja Saksamaa kevadised prognoosid olid süngemad kui tegelikkus. See on üks kaalukamaid põhjuseid, miks Eesti majandus on saanud vähem kannatada, kui kevadel erinevates prognoosides kardeti,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.
Teise olulise põhjusena nimetas Müller riiklikku palgatoetust, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. „Kolmas põhjus, miks Eestil on praegu hästi läinud, olid siinsed pangad. Pankade antud maksepuhkused on laenuvõtjatele jätnud kätte umbes 150 miljonit eurot, võimaldanud ettevõtjatele kriisis vajalikku hingamisruumi ning lasknud neil keskenduda rohkem põhitegevustele,“ sõnas Müller.
Ettevaates oleks Mülleri hinnangul nii ettevõtetel kui ka valitsusel mõistlik valmistada ette plaanid A, B ja C, et olla valmis majanduse nii mustemaks kui ka helgemaks arenguks. „Valitsusel tasub varakult läbi mõelda majanduse toetamise abisammud juhuks, kui kriis süveneb ja riigil tuleb erasektorit edasi toetada. Ka sügava kriisi puhul saab riigi tugi ettevõtlusele olla ajutine ja hoolikalt sihitud rohkem kannatada saanud sektoritesse.“
Mülleri sõnul on sama tähtis olla valmis riigi kulutusi piirama, kui majandus peaks taastuma oodatust kiiremini. „Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks, mistõttu oleks pikemaid plaane koostades mõistlik võtta eesmärgiks, et selleks ajaks oleks ka riigi kulutused taas riigi tuludega kooskõlla viidud.“
Madis Mülleri konverentsiettekande slaidid
Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud andmetega värske majandusprognoosi.
Foto: Eesti Pank
Sel nädalal Eesti Pangas toimunud Maksekeskkonna Foorumil tõdeti, et kuigi Eesti digiriigikuvand on hea, võiksid ettevõtjad ja kaupmehed maksekeskkonnas digilahendusi senisest veelgi rohkem kasutada.
Foorumi päevakorras oli kesksel kohal küsimus, kuidas edendada uuenduslikumat, kontaktivaba ja konkurentsivõimelist maksekeskkonda Eestis. Aruteludel keskenduti lahendustele, mis seda toetaks ja oleks eeskujuks Euroopa arengusuundade seadmisel.
Eesti Panga asepresident Maive Rute tõi välja, et nüüd, kui sekundite jooksul liikuvad välkmaksed on saanud uueks normaalsuseks, on võimalik sellele rajada uusi lahendusi, mis aitavad maksmisprotsessi veelgi kiiremaks ja mugavamaks teha. „Hiljuti andis meile õppetunni pandeemia, mille mõjust pole me siiani vabanenud. Äritegevuse sujuvaks ning kontaktivabaks jätkamiseks on elektroonilised müügikeskkonnad koos mugavate, kiirete ja laialdaselt kasutatavate digitaalsete makselahendustega hädavajalikud,“ tõdes Rute.
Pooled ettevõtted ei pea oma tegevuste digitaliseerimist tähtsaks
Pangaliidu maksetoimkonna juht Tatjana Grünvald ütles foorumil, et SEB Panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringu järgi ei pea üllatuslikult umbes pooled väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevuste digitaliseerimist oluliseks.
„Ettevõtete digitaliseerimise taset aitaks märkimisväärselt tõsta e-arvete kasutuselevõtt, ostutšekkide digitaliseerimine ning lihtsamad liidestamised pangaga automaatsete kontoväljavõtete saamiseks ja maksete tegemiseks. Kui ettevõtete jaoks on finantsvaldkonna teenused tugiteenused, siis kliendi jaoks on eelkõige võtmesõnaks kasutajamugavus ning eesmärgiks võiks olla, et tugiteenustele kulub võimalikult vähe aega, kuid riskid oleks samas maandatud,“ märkis ta.
„Mõtlemapanevaks näiteks on ka Suurbritannias e-kaupmeeste seas läbi viidud uuring, mille järgi 67% nn milleeniumilastest jätavad e-poes ostu pooleli, kui ostu vormistamine osutub liiga keeruliseks,“ lisas Grünvald.
„Väiksemad ettevõtted ei pruugi oma igapäevategevuste juures jõudagi uuemate arengusuundadega kaasas käia ega omada teadmisi selle kohta, kuidas viia oma äritegevus digitaalsetele müügiplatvormidele või võtta lisaks kaardimaksetele kasutusele digimakselahendusi,“ sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) juhatuse liige Ron Luvištsuk.
Pangad hoiavad maksete valdkonna arendamisel väga head tempot
Selle aasta kevadel hakkasid Eesti pangad klientidele pakkuma pankadevahelist nimemakseteenust, mis võimaldab makset teha telefoniraamatu kontaktile rahasaaja kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks tuleb teenus aktiveerida ja telefoninumber kontoga siduda.
LHV makseteenuste osakonna juht Kaspar Loog tõi välja, et kuigi üldine suund on teha nimemakse teenus üleeuroopaliseks ja aktiveerida kõigi klientide puhul, on sel teel takistuseks ranged isikuandmete kaitse piirangud. „Need piirangud ei võimalda telefoninumbri ja kontonumbri automaatset sidumist. Samas näitab nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus, et inimestel on selle teenuse vastu suur huvi, sest nutitelefonides olevatel pangaäppidel on üha parem kaetus ja see muudab makse tegemise oluliselt mugavamaks ning ka turvalisemaks,“ ütles Loog.
Järgmise sammuna näevad pangad küsin raha võimaluse pakkumist pankade vahel ning selle teenuse edasiarendusest võiksid tulu saada ka kaupmehed, kes kaardimaksevõimalust ei paku või sooviksid seda teenust kasutada lisaks kaardimaksele ja sularahale.
Väikekaupmeeste huvi uute makselahenduste vastu on suur
Eesti Pank viis 2020. aasta suvel väikeettevõtete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada teada, kas ettevõtjad on huvitatud makselahendusest, mis võimaldab neil oma toodete või teenuste eest kohe näiteks pangaäppi või QR-koodi teel raha küsida ning saada tasu välkmaksena.
„Uuringust selgus, et väikekaupmehed ootavad väga võimalust saada makseid ilma kaardimakseks vajalikku taristut omamata. Lausa 76% vastanutest, kellest kandev osa olid väikeettevõtted, tõid välja, et nad tunneksid uue makselahenduse vastu huvi, kui see oleks soodne, tarbijale mugav ja tagaks raha kiirema laekumise,“ märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.
Maksekeskkonna Foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ning kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat Maksekeskkonna Foorumit juhib Eesti Pank.
Tarbijahinnad langesid statistikaameti teatel septembris aastavõrdluses 1,1%. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3%. Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad.
Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud ühe protsendi läheduses. Majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas paistnud silma hindade suurema paindlikkusega. Nii hotelli- kui ka üürihindade langus (augusti andmetel vastavalt 23% ja 14%) on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt.
Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on ilmselt jäänud vähe ruumi. Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest.
Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6%ni. Seda eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad. Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5%. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2%.
 |
Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist |
Foto: Eesti Pank