Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
2020. aasta juuli maksestatistika avaldatakse 24. augustil 2020 kell 8.00. Vt ka statistika avaldamiskalendrit
III kvartali maksestatistika statistikateade avaldatakse 22. oktoobril 2020 kl. 08.00.
Taustinfo
Eesti Pank avaldab maksestatistikat igakuiselt. Kord kvartalis avaldatakse koos maksestatistikaga ka eraldi statistikateade.
Statistikateates kirjeldatakse maksestatistika (makstavad ja laekuvad maksed, kaardimaksed, e-kaubanduse tehingud jne) peamisi muutusi.
Foto: Eesti Pank
 |
Madis Laas
Eesti Panga ökonomist |
Pangad on koroonaviirusest põhjustatud ebaselguse tõttu suurendanud provisjoneerimist ehk probleemseks hinnatud laenudele allahindluste tegemist, kuid seni on provisjonide maht olnud suhteliselt väike. Pangandussektori kasum teises kvartalis oli 112 miljonit eurot, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aasta samal ajal. Seda on aidanud hoida tütarettevõtetelt saadud dividendid ja stabiilsena püsiv puhasintressi tulu. Samuti vähenesid halduskulud teises kvartalis aastases võrdluses üle 14 protsendi.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juuni lõpu seisuga 1,1 protsenti. Ettevõtete laenuportfell seejuures vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,8 protsenti[1]. Koondportfelli kasvu on toetanud eluasemelaenud, mille maht suurenes aastaga 6,2 protsenti.
Majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud uute laenude maht võrreldes maikuuga pisut taastus, kuid on aastatagusega võrreldes jätkuvalt tublisti väiksem. Pikaajalisi uusi laene anti ettevõtetele võrreldes aastatagusega ligikaudu poole vähem ehk 146 miljonit eurot ning eluasemelaene majapidamistele pea neljandiku võrra vähem ehk 85 miljonit eurot.
Uute autoliisingute väljastamine elavnes juunis märgatavalt, ületades 37 miljoni euro taseme, kuid 2019. aasta juuniga võrreldes on maht jätkuvalt umbes neljandiku võrra väiksem. Selliste kestvuskaupade nagu sõidukite tarbimise kasv võib anda märku tarbijate kindlustunde mõningasest paranemisest.
Reaalsektori likviidsete varade kasv jätkus kiires tempos. Majapidamiste hoiuste aastakasv on viimasel kolmel kuul olnud kõrgeimail tasemel alates 2012. aastast, ületades kõigil kolmel kuul 11 protsendi taseme. Juunikuus kasvasid majapidamiste hoiused aastatagusega võrreldes 885 miljoni euro võrra 8,7 miljardi euroni. Ka ettevõtete hoiuste aastakasv oli jätkuvalt suur ulatudes 13,6 protsendini. Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 892 miljoni euro võrra 7,5 miljardi euroni.
Väljastatud laenude intressimäärad on praegu majanduses valitseva ebaselguse taustal püsinud stabiilsed. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaal oli juunis 2,9 protsenti ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3 protsenti.
Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalendri leiate Eesti Panga kodulehelt.
Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.
Naiste keskmine brutotunnitasu oli 7,10 eurot ja meestel 8,56 eurot. Kõige suurem oli palgalõhe kaubanduse tegevusalal (28,7%), finants- ja kindlustustegevuses (27,1%) ning mäetööstuses (26,5%). Veonduse ja laonduse tegevusala oli ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 7,7 protsendipunkti. „Ehkki palgalõhe on tervikuna visa vähenema, ei ole meeste ja naiste palgaerinevus Eestis kunagi varem nii väike olnud. Võrreldes 2018. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning suurenes kõige enam muudes teenindavates tegevustes, näiteks organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses ja iluteeninduses,“ ütleb Valma.
Statistikaameti palgarakendusele ametipalk.stat.ee lisandub sügisel koostöös võrdõigusvoliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus, millega luuakse võimalus võrrelda naiste ning meeste palgaandmeid.
Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid. Statistika aluseks on küsimustik „Palgalõhe“, millega saadud andmeid analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
| Täpsem teave:
Foto ja detailsemad andmed: statistika andmebaasis. |