Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for detsember 2019

Millele kulutavad eestlased jõulude ajal raha?

By

(Sisuturundus)

Laste pikad soovinimekirjad, kingitused lähedastele ja töökaaslastele… Jõulud on andmise aeg. Peale kinkide kulub raha ka pidude ja majapidamise peale. Kuna jõulud on eestlaste jaoks aeg, mil terve perega kokku saada, siis jõululaua katmine, maja ja tubade kaunistamine võtab enda alla üsna kopsaka summa. Jõulukaunistused muutuvad üha uhkemaks ning hinnad kallimaks, kuid kaunis jõulurüüs kodu soovib endale igaüks. See on viinud paljud eestlased taga ajama sooduspakkumisi või pannud alternatiivide poole vaatama. Kuhu kulub eestlaste raha jõulukuul ning kust leitakse rahastus?

Pole saladus, et jõulude ajal läheb enamus raha kingitusteks. Olgu selleks siis lastele mänguasjad, kallimale kaunis ehe, sõpradele ja pereliikmetele kinkekaardid või uus mobiiltelefon. Unustada ei saa ka maiustusi, mis on jõulude lahutamatu osa – kommipakid, advendikalendrid ja loomulikult piparkoogid. Inimeste jaoks on oluline leida oma lähedasele see õige kingitus, mis jõulupäeval kingisaajat rõõmustaks. Samas on üha enam märgata tendentsi, et ei soovita mõttetult kulutada ja osta kinke lihtsalt sellepärast, et midagi peab olema, samas teades, et mõttetu kink võib jääda nurka tolmu koguma. Praktilise meelega eestimaalased eelistavad kasulikke kingitusi kas riiete või tehnika näol. Sageli valitakse asjade asemel elamuskingitus kas teatri- või spaakülastuse näol. Üha enam eestlasi soovib jõulude ajal tegeleda ka heategevusega.

Allikas: unsplash.com

Jõulukuu kulutused

Jõulud on üks kõige kulukam aeg aastas. Võrreldes 2018. aasta novembrikuuga suurenes sama aasta detsembris jaekaubanduse müügitulu 12%. See on tavapärane pühadest tingitud müügiarvude tõus. Suure osa neist lisakulutustest moodustavad kindlasti jõulukingid, kuid kingid ei ole ju ainus kulutus detsembris. Sinna kuuluvad ka erinevad jõulukaunistused, sealhulgas jõulutuled, mis mõnikord vajavad isegi iga aasta vahetamist. Eestlaste toidukorv on detsembris võrreldes ülejäänud aastaga samuti duvalt kallim. Olgu põhjus siis selles, et tulemas on palju külalisi või lubatakse oma ostukorvi tähtpäeva puhul midagi erilisemat.

Keskmisele eestlasele võivad ülaltoodud kingisummad tunduda üllatavalt suured. Kust küll inimesed selleks raha saavad? Kuna jõulud ei tule kunagi ootamatult, siis enamasti kaetakse kulud pere eelarvest ja selleks ekstra kõrvale pandud rahadest. Levinud viis on ka kulusid hajutada ning mitte jätta kõiki kingiostmisi detsembrisse. Muidugi on ka neid, kes plaanivad kulutusi katta laenuga, olgu selleks siis väikelaen, kiirlaen või laen sõpradelt, sugulastelt. Kõige rohkem kulutavad need, kes teevad enne jõule viimase hetke emotsioonioste. Iga pere proovib leida enda jaoks sobiva lahenduse jõulukulutuste kontrolli all hoidmiseks.

Kui palju maksavad kingid?

Tänavaküsitlus näitas, et inimeste jõulukinkide eelarve jääb 100-200 euro kanti, kuid loomulikult on varieeruvus suur sõltuvalt sissetulekutest ning kommetest. Maalehe küsitluse järgi kulutab 32% inimestest kinkidele kuni 100 eurot, 19% soovib hakkama saada 500 euroga. Vaid 15% ei teegi jõulukinke ja 6% valmistab need ise, raha kulutamata.

Kuigi kulutused tunduvad keerlevat kingituste ümber, on enamus eestlaste jaoks jõulud ennekõike perega veetmise aeg. Nende jaoks on jõulud aeg, mil perega maha istuda, nautida pidulauda ning jõulurahu. See kajastub ka jõulukaunistuste ja toidukorvi maksumuses. Selleks ollakse valmis ka vastavaid kulutusi tegema. Jõulud ei tule kunagi ootamatult ning see võimaldab kulutusi paremini planeerida. Muidugi juhtub alati ka ootamatuid kulutusi ning ka nende katmiseks peab olema valmis. Tarbimisele ja ökoloogilisele jalajäljele pööratakse üha rohkem tähelepanu ning internetist võib leida nõuandeid, kuidas mitte oma jõulud keskkonnasäästlikumaks muuta.

Foto: unsplash.com

8K telerid seavad teleritööstuses uue standardi

By

Elektroonikafirma LG teatasL ON nende telerid esimesed maailmas, mis ületavad tarbijatehnoloogia ühenduse CTA kehtestatud ülirange lävendi, mis määratleb 8K Ultra HD kvaliteediga tooted ja teenused.

USA-s asuv CTA töötas välja 8K Ultra HD ametliku tähenduse ja logo, et nii jaemüüjate kui ka tarbijate jaoks oleks olemas üks ühtne ja selge määratlus, millised tooted vastavad oma kvaliteedilt 8K Ultra HD põhinõuetele. LG Real 8K telerid, mis teevad oma debüüdi 2020. aasta CES tehnoloogiamessil, on esimesed nõuetele vastavad tooted.

CTA 8K määratlus põhineb rahvusvahelise ühenduse International Committee for Display Metrology lävendil. Kontrastsuse modulatsioonil (CM) põhinevatel mõõtmisjuhistel öeldakse, et eraldusvõime peab vastama vähemalt 50-protsendilisele CM-i künnisele ning omama vähemalt 33 miljonit aktiivset pikslit, et kvalifitseeruda 8K UHD-ks. Ka muud standardiseerimisasutused, nagu näiteks Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO, kasutavad selle valdkonna hindamiskriteeriumina kontrastsuse modulatsiooni.

2020 aasta jaanuarist alates kuvatakse igal LG 8K teleril CTA 8K UHD logo. LG uued 2020. aasta mudelid on ainsad, mis kõik annavad CM väärtusi ülikõrges 90% vahemikus, samas kui mõnede teiste mudelite näitajad jäävad endiselt vaid esimeste kahekohaliste arvude tasemele.

Kolmanda osapoolena ekraane testinud Intertek kinnitas, et 75” LG NanoCell 8K teler ületab ICDM-i seatud CM-i nõude, kuna seade tagastab muljetavaldava 90% CM horisontaalselt ja 91% CM vertikaalselt. Teine juhtiv rahvusvaheline testimisettevõte VDE (Verband Deutscher Elektrotechniker) teatas peaaegu samadest CM tulemustest.

„Hinnatud ekspertassotsiatsiooni CTA 8K UHD logo annab tarbijatele selge sõnumi, et LG Real 8K teler pakub neile oodatava vaatamiskogemuse,“ ütles Nam Ho-jun, LG Home Entertainment Company teadus- ja arendustegevuse asepresident. “LG 2020. aasta 8K telerid seavad teleritööstuse uue standardi.”

Foto: LG.com

Fazeri pagarikojad laienesid: käsitsi tehtud värskeid pätse saab nüüd kolmest Tallinna hüpermarketist

By

Aasta alguses Tallinnas uuendusliku pagarikoja avanud Fazer laienes küpsetuspunktidega ka Rocca al Mare ja Sikupilli Prismadesse ning pakub nüüd käsitsi tehtud värskeid pätsilisi kolmes Tallinna poes.

“Veebruaris avasime Kristiine Prismas esimese sellise kontseptsiooniga pagarikoja Eestis ning näeme, et tarbijad on selle äärmiselt hästi vastu võtnud,” sõnab Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Fazeri pagarikodades valmib valdav osa müüdavatest pagaritoodetest kohapeal kodumaisest jahust professionaalsete pagarite kätetööna – alates taina valmistamisest ja pikast puhkeajast kuni krõbeda kooriku saamiseni kuumas ahjus. „Pagarikoda võimaldab meil pakkuda Fazeri pagaritooteid kõige värskemal ja kvaliteetsemal kujul ning reageerida paindlikult sellele, mida tarbijad meilt ootavad,“ lisas Eedra.

“Tänapäeval on hulgaliselt neid, kes otsivad ka igapäevasest toidupoe külastusest kvaliteetsest toorainest valmistatud tooteid ning erilisi maitseelamusi. Seega lähtume ka Fazeri pagarikodade tootevalikus sellest, et saaksime pakkuda kodumaisest jahust aeglaselt valminud käsitööpätse, millel on põnevad maitsenüansid,” selgitab Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra. Populaarseimate toodetena toob ta välja jõhvikate ja india pähklitega ciabatta ning oliivide, tomati ja basiilikuga vürtsitatud Vahemere pätsi.

Eestis ja kogu Baltikumis unikaalsed kaubanduskeskustes tegutsevad pagarikojad on aga end rahvusvaheliselt tõestanud kontseptsioon. Nimelt on põhjanaabrite juures Fazeri pagarikojad palavalt armastatud ning soov osta tavalisest toidupoest otse ahjust võetud värskeid pagaritooteid aina kasvab – hetkel tegutseb kaubanduskeskustes üle Soome 85 pagarikoda ning ainuüksi sel aastal avati neid 21.

“Tervelt viiendiku tarbijate jaoks on pagaritooted need, mille pärast poeskäik ette võetakse ning aina enam kasvab nõudlus ka värskete käsitsi tehtud pagaritoodete järele. Kuna tahame Prisma külastajatele pakkuda võimalikult laia ja mitmekülgset valikut leiva- ja saiatooteid, siis on Fazeri pagarikojad meie jaoks oluline partner. Senine klientide positiivne tagasiside on seda valikut vaid kinnitanud,” ütleb Prisma sortimendidirektor Pille Raaliste. Ta lisab, et Soome Prismade koostöö Fazeri pagarikojaga on olnud väga positiivne ning klientide huvi kohapeal valmistatud pagaritoodete vastu üha kasvab.

Kuigi praegu saavad käsitsi vormitud ja ahjusoojasid pätse nautida vaid Tallinna elanikud, ei välista Fazeri ja Prisma esindajad pagarikodade laienemist ka Tartusse ja Narva, kus samuti Prisma kauplused tegutsevad.

Foto: fazer.ee

Bonava plaanib aastaks 2030. vähendada oma tegevuste kliimamõju 50 protsenti

By

Bonava on esimene elamuarendaja Põhja-Euroopas ja Eestis, kes võtab vastu valitsustevahelise kliimapaneeli IPCC nõuannetega kooskõlas kliimaeesmärgid, mis ei luba globaalse soojenemise piiril kerkida üle 1,5 °C.

Samal ajal, kui Madriidis toimub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 25. kohtumine (COP25), ühineb Bonava Teaduspõhiste eesmärkide algatusega (SBTi). 1,5 kraadi eesmärgi toetamiseks on elamuarendaja võtnud nõuks 2030. aastaks vähendada nii ettevõtte otsest mõju kliimale kui ka kaudset kliimamõju iga rajatava elamu kohta 50 protsendi võrra.

„Pisut enam kui aasta tagasi IPCC eriraportis välja toodud 1,5 kraadi piiri panustamine on meie südameasjaks, sest vaid nii saame aidata piirata globaalset soojenemist ja ära hoida kliimakatastroofi. Viimase kahe aasta jooksul on Bonava põhjalikult uurinud ettevõtte otsest ja kaudset mõju kliimale ning kliimasõbralike eesmärkideni jõudmiseks oleme otsustanud juurutada ringmajanduse põhimõtteid. Samuti töötame välja uuenduslikud ehitusmeetodid ja -materjalid, pühendume jätkusuutlikule maakasutusele ning läheme kogu väärtusahelas üle taastuvenergia ja -kütuste kasutamisele,“ selgitas Bonava tegevjuht ja president Joachim Hallengren samme, mis aitavad Bonaval 2030. aastaks vähendada süsinikuheitmeid poole võrra.

Teaduspõhiste eesmärkide algatus (SBTi) sündis Süsiniku avalikustamise projekti (CDP), ÜRO globaalse kokkuleppe (UNGC), Maailma Ressursside Instituudi (WRI) ja Maailma Looduse Fondi (WWF) koostöös. Teaduspõhiste eesmärkide algatus kujutab endast teaduslikku metoodikat, mis tagab, et ettevõtte eesmärgid oleksid kooskõlas Pariisis allkirjastatud ülemaailmse kliimaleppe eesmärkidega.

Bonava jätkusuutlikkuse tegevuskava kohta saate täpsemalt lugeda siit.

Foto: Bonava

Umbes 5% eestlastest saab oma sissetuleku sularahas

By

  • Valdav osa elanikkonnast teeb oma igapäevaoste sagedamini pangakaardiga kui sularahas.
  • Kui 92% inimesi saab oma sissetuleku pangakontole, siis endiselt on 5% neid, kes saavad oma sissetuleku sularahas.
  • Sularahas hoiab sääste üle kolmandiku Eesti elanikest (32%).
  • 1- ja 2sendiste kaotamise vastu on eelkõige noored.

„Eesti elanike makseharjumused on küll suuresti välja kujunenud ja kuigi väga suuri ning olulisi muutusi viimastel aastatel toimunud ei ole, saab tuua välja mõned trendid,“ sõnas Eesti Panga makse-ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu täna Eesti elanike finantskäitumise uuringu tutvustamisel.

„Valdav osa elanikkonnast teeb oma igapäevaoste sagedamini pangakaardiga kui sularahas. Inimesi, kes kasutavad poes ainult sularaha, on umbes kümnendik ja ligikaudu sama palju on ka neid, kes saavad ostud tehtud ainult pangakaarti kasutades. Kümne aasta eest oli sularaha kasutajaid märgatavalt rohkem, siis tasus oma igapäevaostude eest ainult või enamasti sularahas üle poole elanikest,“ märkis Soosalu.

„Kui enamik inimesi (92%) saab oma sissetuleku pangakontole, siis endiselt on 5% neid, kes saavad oma sissetuleku sularahas. Viimase kümne aasta jooksul on sularahas palka või pensioni saavate inimeste osakaal püsinud küllaltki muutumatu. Sularahas sissetuleku saamise põhjustena toodi välja nii tööandja kui ka inimese enda soovi ning ka pangakonto puudumist.“

93% neist, kelle sissetulek laekub pangakontole, kasutavad sularaha saamiseks pangaautomaate, kuid viimasel ajal on eriti maapiirkondades sularaha hakatud välja võtma ka poekassadest. Teenus on kõige paremini käivitunud Lõuna-Eestis, kus seda võimalust on kasutanud lausa 12% elanikest, kuid ka Lääne-Eestis.

Eesti Panga sularahakäitluse spetsialisti Martti Näksi sõnul hoiab sularahas oma sääste üle kolmandiku Eesti elanikest (32%). Sularahas sääste hoidvatest inimestest 43% teevad seda selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 19% pangahoiuste madala intressitulu ja 11% pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu. Alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle.

„94% inimestest ütlevad, et sularaha kättesaadavus ei ole muutunud või on paranenud ning üle 2/3 elanikest hindab sularaha kättesaadavust heaks või väga heaks. Vaid 1% ütleb, et sularaha kättesaadavus on halb või väga halb,“ kommenteeris Näksi.

Turu-uuringute ASi uuringujuhi Karin Reivarti sõnul on üllatav, et 1- ja 2sendiste müntide kaotamise vastu on just noored inimesed, nimelt ligi pool 18–24aastaste vanuserühmast. Kogu elanikkonnas on 1- ja 2sendiste müntide kaotamise vastu 31% vastanutest. „Enamasti pooldavad noored uusi võimalusi maksete kiiremaks ja mugavamaks teostamiseks, kuid siin on tulemus vastupidine,“ ütles Reivart.

Foto: Pxlr.com

Baltic Restaurants Estonia tõi jõulurõõmu Pärnu suurperedele ja noortele vanematele

By

Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia töötajate pere korraldas Pärnus noortele vanematele ning suurperedele ja nende lastele jõulupeo koos töötubade ja kingitustega.

„Kuna jõuludest on saanud liigsele tarbimisele suunatud pühad, siis otsustasime nüüd juba kuus aastat tagasi ettevõttes firmakinkide tegemisest täielikult loobuda. Tavaliselt kingitustele kulunud raha suuname mitmendat aastat järjest hoopis heategevusse ja toome jõulurõõmu Eesti eripaikades neile, kellel selleks võimalusi napib. Sel aastal ühendasime Pärnus jõud mittetulundusühinguga Noore Vanema Perekeskus ning reedel toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis heategevuslik jõulupidu kohalikele väikelastele ja nende noortele vanematele ning nendega ühinesid ka mõned piirkonna suurpered,“ rääkis Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.

MTÜ Noore Vanema Perekeskuse esindaja Malle Ellami sõnul on nende organisatsioonist kujunenud noori lapsevanemaid toetav ühing, kus käiakse koos nii rõõme kui ka muresid jagamas ning muidugi õppimas. „Meie juurde leiavad erinevatel põhjustel tee väga erineva taustaga väikelaste vanemad. Kooskäimine on meile siia justkui omaette ühtehoidva perekonna tekitanud ning Daily töötajate armas ettevõtmine aitas traditsioonilist jõuluhõngu pisut ka meie suure pereni tuua,“ rõõmustas Ellam.

Lisaks rikkalikult kaetud traditsioonilisele jõululauale ja kingituste jagamisele, korraldasid Daily töötajad lastele jõulukinkide valmistamise töötoad. Töötajate juhendamisel said lapsed õppida kaarte ja mesilasvahast küünlaid valmistama ning piparkooke, pärgasid ja küünlapurke kaunistama.

„Kuna jõulud on imede, soovide täitumise ning ka andmise aeg, siis võiksid kõik inimesed võtta hetke ja mõelda ka neile, kelle soovid erinevatel põhjustel ei täitu või kes traditsioonilist jõulutralli nautida ei saa. Võib-olla leidub võimalus nende inimeste soovide täitumisele kaasa aidata,“ kutsus Ellam head tegema.

Baltic Restaurants Estonia kutsub kõiki ettevõtteid ja ka eraisikuid jõulude ajal vähem tarbima ja kulutama ning selle asemel tooma jõulurõõmu neile, kellel vahendeid napib.

Abivajajateni jõudmiseks soovitab toitlustaja ühendust võtta omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialistiga, kes aitab tagada heateo õigete inimesteni jõudmise.

Foto: http://www.balticrest.com/eesti/ee/

6 lihtsa nipi abil mobiili fotoalbumis kord majja

By

Suurepäraste kaameratega telefonide abil talletame kõik oma elu suured ja väiksemad olulised hetked. Kuigi selline kollektsioon on aastate pärast ülimalt ilus meenutus, leidub seal oluliste fotode hulgas ka arvukalt neid, mis lihtsalt ruumi võtavad ja telefoni mälu raiskavad. LG tehnikaeksperdid on kokku pannud mõned nipid, kuidas oma fotosid igapäevaselt sorteerida, et hoiatavad teated täitunud telefonimälust ei takistaks uute mälestuste jäädvustamist.

Vali välja oma lemmikud

Kõige lihtsam viis alustada oma piltide sorteerimist on valida piltide hulgast välja endale olulisimad: näiteks võib need tähistada südame või tähekesega, mis lisab need automaatselt lemmikfotode kausta. Piltide regulaarne ülevaatamine, eriti vahetult pärast nende tegemist, aitab vältida 10 ühesuguse pildi talletamist.

Loo temaatilised albumid

Valinud välja enda lemmikud, paiguta pildid temaatilistesse albumitesse. Enamikes telefonides on võimalik luua eraldi kaustu, mis on pühendatud eri sündmustele: sünnipäevad, perekond, reisid või tähtpäevad kolleegide seltsis. Nii on neid pärast hea vaadata ning kui kõik on hästi organiseeritud, on konkreetseid fotosid lihtsam leida.

Hoia pilte kusagil mujal

Kui siiski tundub, et kõik pildid sinu telefonis on võrdväärselt olulised ja ei ole enam ühtegi pilti, millest loobuda, siis üks variant on neid hoida mõnes teises seadmes: näiteks oma süle- või lauaarvutis või välisel kõvakettal. Tehnoloogiahuvilised, kes soovivad, et nende pildid oleksid lihtsasti ligipääsetavad igal ajahetkel eelistavad hoida oma fotosid pilveteenustes (Dropbox, Google Drive, OneDrive).

Parimad pildid pane üles oma sotsiaalmeediakanalile

Veel üks tõhus viis oma fotosid sorteerida on need riputada üles oma sotsiaalmeediakontodele – Facebooki või Instagrami. Nii on need nähtavad teistele ning oled juba need pildid “salvestanud” ilma telefoni mälu raiskamata. Võimalikke sätteid kavalalt ära kasutades saad albumeid jagada valitud sõpradega või luua privaatseid kaustu, millele pääsed ligi vaid sina ise.

Ära pelga kustutamist

Kustuta ära kõik pildid, mis on udused, halvasti õnnestunud ning mis ei tekita positiivseid emotsioone. Kellel on tarvis 15 praktiliselt samasugust fotot? Millal sa viimati vaatasid pilte uusaastaöö tulevärgist? Kindlasti kustuta kõik pildid, mis on identsed. Ja kui peaksidki juhtuma nende osas oma meelt muutma, siis saad oma otsuse veel 30 päeva jooksul tagasi pöörata. Hea soovitus – piltide sorteerimine on hea viis, kuidas pikad lennu- või bussireisid kiiremini mööda saata, tehes ruumi uute seikluste jaoks.

Ilmuta fotod ja loo füüsiline album

Tänapäeva digiajastul on ilmutatud fotodel palju suurem väärtus. Kui olete juba piisavalt harjutanud näpunäidet number 2 – temaatiliste albumite loomist – siis soovitame teil luua ka kaust “Fotod ilmutamiseks”. Ilmutatud fotod saate ära raamida ning kaunistada nendega oma kodu või paigutada need albumisse, mida on hea peatselt saabuvatel jõulupühadel oma lähedaste seltsis sirvida, meenutades teineteise seltsis veedetud ilusaid hetki.

Foto: LG.com

Eesti Panga prognoos: Eesti majandus kaotab hoogu

By

  • Eesti majandus kasvab tänavu 3,4 ja 2020. aastal 2,3 protsenti.
  • Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine ning praeguseni jõuline tööhõivekasv hakkab raugema.
  • Lähiaastatel tööpuudus suureneb, kuna majandus hakkab jahtuma, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi.
  • Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb, kuid palgatõususurve jääb kestma.

Majanduskasv aeglustub. Ühest küljest ei anna ettevõtete ja majapidamiste vähenenud laenukoormus ning suurenenud säästud põhjust arvata, et Eesti erasektorist võiks alguse saada järsk majanduslangus. Teisest küljest ei saa majandus pikalt täistuuridel konkurentsivõimet kaotamata toimida, sest palgakulude kasv sunnib ettevõtjaid hindu tõstma. Märgiline on, et ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele on juba liikunud halvemuse suunas. Kolmanda kvartali 4,2% majanduskasv üllatas küll positiivselt, ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid.

Tööturg reageerib muutustele majanduses hilinemisega. Eelmise majandustsükli lõpp 2007. aastal näitas, et tööpuudus hakkas suurenema enam kui pool aastat peale majanduskasvu kängumist, palgakasv veelgi hiljem. Kuigi tööpuudus oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 3,9%, ehk kõigi aegade madalaim, näitavad nii registreeritud tööpuuduse suurenemine kui ka täitmata töökohtade vähenemine seda, et vajadus uue tööjõu järele on kahanemas. Sama kinnitavad ka ettevõtjad.

Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb järgmistel aastatel, kuid palgatõususurve jääb püsima. Neis oludes langeb aastane keskmise palga tõus vahemikku 5-6%. Tööpuudus suureneb lähiaastatel, sest majandus jahtub, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi, kes kõik ei leia rakendust. Tööturul osalemist suurendab pensioniea järkjärguline tõus, inimeste paranevad tervisenäitajad ja kerkiv üldine palgatase, mis motiveerib töötamist.

Hinnatõus jääb pigem vaoshoituks. Hinnakasvu tõukab peamiselt tagant tööjõukulude suurenemine, mis avaldub kõige vahetumalt teenuste kallinemises. Samas – ühes palgakasvu aeglustumisega vaibub ka teenuste hinnatõus ja kuna importtoodangu hinnakasv on lähiaastatel pigem vaoshoitud ning maksutõusude mõju varasemast väiksem, jääb tarbijahindade kasv alla 2%.

Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv.

Headel aegadel tekitatud eelarvepuudujäägist tuleks väljuda seniplaanitust kiiremini. Valitsus kavatseb parandada eelmistel aastatel süvenenud eelarve struktuurset puudujääki vaid minimaalse lubatava sammuga ehk 0,5 protsendipunkti võrra SKPst aastas. Seeläbi jätkatakse lähiaastatel liiga lõdva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga hinnangul tuleks valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal taastada võimalikult ruttu ajal, mil tulud on veel selges ülelaekumises.

Foto ja lisamaterjal: https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-prognoos-taistuuridel-tootanud-majandus-kaotab-hoogu-17122019

Facebooki esindaja: mobiilistrateegiata ettevõtted ei jää konkurentsis ellu

By

Autor: Robert Bednarski, Facebooki Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni direktor.

Eesti ettevõtted peavad olema tähelepanelikud, et mitte maha magada sajandi võimalust: me oleme seisnud mobiilse tuleviku lävepakul juba mitu aastat ning praegu on viimane aeg see ületada. Tõhus mobiilistrateegia jõuab tarbijateni mõistliku hinnaga ja toob otsest kasu.

Mobiiliseadmetele üleminek on olnud kõige drastilisem muutus meedia tarbimises alates trükipressi leiutamisest 15. sajandil. Ja see ei ole liialdus: kui 50 miljoni inimeseni jõudmiseks kulus teleril enam kui kümme aastat, siis nutitelefonid jõudsid viie aasta jooksul koguni miljardi inimeseni.

See megatrend võtab ühe suuremaid tuure – ennustuste kohaselt täitub aastaks 2025 viie miljardi mobiilse interneti kasutaja piir. Rahvusvahelise mobiilsideoperaatorite ühenduse GSMA 2018. aastal esitatud raporti kohaselt arvatakse, et nutitelefoni ökosüsteem panustab aastaks 2022 maailmamajandusse 4,6 triljonit dollarit (5% SKP-st), võrreldes 2017. aasta 3,6 triljoni dollariga (4,5% SKP-st). Juba täna näeme olukorda, kus inimesed eelistavad umbes kaks korda rohkem oma vaba aega veeta nutitelefonis kui näiteks arvuti taga.

Üks on kindel – mobiilistrateegiata ettevõtted jäävad sellistes tingimustes teistest kaugele maha.

Facebook sisenes mobiilseadmete segmenti just õigel ajal – 2012. aasta septembris teatas Mark Zuckerberg, et Facebook keskendub rakenduse loomisele. Tänapäeval on see iseenesestmõistetav, kuid toona peeti seda ettevõtte strateegiliseks suunamuutuseks. Tol hetkel ei eksisteerinud veel Androidile mõeldud Facebooki rakendust ning kuus kuud varem ei jooksnud Facebookis ühtegi mobiilireklaami. Tänaseks moodustavad nutiseadmetele suunatud reklaamid umbes 94% Facebooki kogu reklaamitulust.

Kui omal ajal oli ettevõtte mobiilisõbralikuks kohandamine tohutu risk, siis seitsme aasta jooksul on maailm suure sammu edasi liikunud ning tänaseks on mobiilne eksistents pea kõigi ettevõtete edu jaoks kriitilise tähtsusega.

Mobiilistrateegia loomine on lihtne
“Mobiilistrateegia” võib kõlada väljendina, mille leiab vaid suurettevõtete arengukavadest, kuid tegelikult vajavad seda ka kõik Eesti väikeettevõtjad ja keskmise suurusega ettevõtted. Strateegia eesmärk on leida viis, kuidas jõuda tarbijate nutiekraanidele – õnneks ei ole tänapäeval selleks keerulisi tööriistu vaja. Piisab vaid hõlpsalt hallatavast leheküljest Facebookis või Instagramis.

See on hea näide sellest, kuidas mobiilseadmete areng on turundamise demokratiseerinud. Pean silmas, et platvormidel nagu Facebook ja Instagram pakutakse keskmise suurusega ja väikeettevõtetele samu võimalusi ning tööriistu oma toodete ja teenuste reklaamimiseks, mis on kasutusel maailma suurimatel rahvusvahelistel brändihiiglastel. Kaasaegsete tööriistadega leiab kliente mõistliku hinnaga ning saab lihtsa vaevaga ka mõõta, kuidas tegevused müüki mõjutavad. Ettevõtetele tähendab see otsest kasu.

Küsisime Facebooki teenuste kasutamise kohta Euroopa ettevõtjatelt, ning 68% neist leidis, et Facebook on aidanud neil kasumit kasvatada. 83% nõustus, et see aitab neil ka uusi kliente leida. Koguni pool küsitlusele vastanud ettevõtetest on pärast Facebookiga liitumist võtnud tööle rohkem inimesi, sest nende toodete ja teenuste järele on nõudlus sedavõrd palju kasvanud, et neil läks tarvis lisatööjõudu!

Seega pole ime, et üha enam ettevõtteid otsustab oma nähtavust veebis tõsta. Meie hinnangul kasutab Facebooki igakuiselt enam kui 140 miljonit ettevõtet (peamiselt väikeettevõtted) – et jõuda uute klientideni, kasvatada brändi tuntust ning luua ka töökohti ja saada oma kogukonna sotsiaalseteks sõlmpunktideks.

Täiskäigul edasi
Veebilehtede reklaamtööriistad võimaldavad Eesti ettevõtjatel kõnetada potentsiaalseid kliente kohas, kus nad parajasti olema juhtuvad ning läbi seadmete, mida nad kõige tihemini kasutavad. Facebook püüab pidevalt luua uusi tööriistu ja pakkuda ettevõtjatele võimalust dünaamiliselt ära kasutada kommunikatsiooni ja turunduse viimaseid trende, näiteks Story formaate Instagramis, Facebookis ning muudel platvormidel.

Õnneks ei pea Eestis toimetavad ettevõtted iseseisvalt kõike välja uurima. Hoolimata Facebooki füüsilise kohaloleku puudumisest Eestis, teeme siin koostööd partnerettevõttega Httpool, mis pakub ettevõtetele ja agentuuridele tuge turunduskampaaniate läbiviimisel, parimate reklaampaigutuste valimisel ja võimalike alternatiivide testimisel. Tänu Facebooki ja Httpooli partnerlusele jõuavad ettevõteteni Facebooki turunduse parimad praktikad, strateegia väljatöötamise meetodid ning otsene tugi reklaamipoliitika küsimustes. Enam kui kakskümmend Httpooli esindust üle maailma võimaldavad aga ettevõtetel jõuda ka klientideni väljaspool Eestit.

Facebooki e-õppe platvorm Blueprint on aga koht iseõppijatele, kus on saadaval kümneid tasuta kursuseid alates lihtsamatest, mis selgitavad näiteks atraktiivse mobiili reklaamkampaania loomise strateegiaid ning leidub ka kursuseid, mis õpetavad näiteks reklaamikampaaniate strateegilist planeerimist ning eelarvestamist.

Foto: Facebook.com

kaup24.ee

By

Usaldusväärne. Kaup24.ee on veebikirja kogemuse põhjal usaldusväärne veebikaubaja. Mida tuleks lugeda ka üheks peamiseks põhjuseks, miks me külastame ja kiidame. Sellise järelmini jõudsime, kui asusime koostama antud kirjutist.

Loomulikult ridamisi muid ja olulisi tegureid, mis tarbija e-poodi toob. Näiteks tõeliselt lai kaubavalik ja hea hinna ning kvaliteedi suhe. Võimalus valida, kas tasute toote eest kohe või kättesaamisel. Aga ka väljastuspunkti asukoht Tallinnas, kuhu pääseb hõlpsasti auto või ühistranspordi abil. Ning mille lähedal asuvat parklat saab kirjeldada kui  mugavat ja ohutut (parkimiskell vajalik). Toote kättesaamine väljastuspunktist  tasuta ja see osutub tarbija vaatevinklist ratsionaalseks lisaargumendiks. Sest näiteks üks tuntud telekommunikatsiooniettevõte maksustab ka esindustest väljastatavaid e-poe tooteid.  Aga alati saate valida ka pakiautomaadi, postkontori või kullerteenuse vahel.

Samuti saame oma kogemusest öelda head kaup24.ee veebikeskkonna kohta, milles navigeerimist kirjeldame kui  loogilist ja ajasäästlikku.

Foto: kaup24.ee