Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for august 2019

Viipemaksed ei ole toonud kaasa kaardipettuste kasvu

By

Eestis välja antud pangakaartidega tehti teises kvartalis iga päev keskmiselt 994 000 kaardimakset, iga neljas neist viibates. Viipemaksete levik ei ole seejuures toonud kaasa pankade sõnul kaardipettuste kasvu.

30. juuni seisuga moodustasid viipekaardid 61 protsenti kõikidest Eesti pankade välja antud kaartidest. Kokku on väljastatud 1,1 miljonit viipekaarti. Samas on 18 protsenti kaardiomanikest viipemakse võimaluse aktiveerimata jätnud. Kokku tehti Eestis teises kvartalis iga päev keskmiselt 240 000 viipemakset, neist 23 000 välismaal.

Viipemakset võimaldavad Eestis praegu 81 protsenti terminalidest, kuid pangad on lubanud, et 2020. aasta lõpuks peaksid seda võimalust pakkuma kõik terminalid. Alates 2020. aasta algusest uuendavad pangad aga makseterminale järk-järgult selliselt, et viibates saaks maksta mis tahes summat, kuid kui ost ületab kokkulepitud piirmäära, tuleb lisaks lüüa terminali ka PIN-kood. Nutiseadmetega (mobiilid ja kellad) saab üle 25euroseid viipemakseid teha juba täna.

Riigiti on viipemakse ülempiir erinev. Nagu enamikus Euroopa riikides saab ka Eestis viipega tasuda kuni 25eurose ostu eest. Soomes on piirmäär 50 eurot ning Ühendkuningriigis 30 naela. Suurema ostu eest makstes on vaja kaart terminali panna ja sisestada PIN-kood. PINi küsitakse aeg-ajalt ka väiksemate maksete puhul, et veenduda, kas ostu teeb kaardi tegelik omanik. Kuna viipetehnoloogia muudab ostude tegemise mugavamaks ja kiiremaks, on viipemaksed kasulikud nii kaardikasutajale kui ka kaupmehele.

Viipekaardi kaotamise korral peab kaardiomanik nagu teistegi pangakaartide kadumisel võtma kiiresti ühendust pangaga ja laskma kaardi sulgeda. Nii tavalise kui ka viipekaardi omanikul tuleks aeg-ajalt heita pilk peale ka konto väljavõttele, et veenduda, kas ta on kõik seal kajastatud tehingud ise teinud. Mugava võimalusena saab mobiilipangas aktiveerida kontoteavituse, mis annab kliendile kindluse, et tal on ülevaade kõigist oma kontol toimunud tehingutest.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti Pank karmistab eluasemelaenude riskiarvestust

By

Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.

Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.

Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga (35%), ning neile uus nõue ei laiene.

Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Uue põlvkonna televiisorite avastamata funktsioonid

By

Sisuturundus

Elisa telerite müügiedetabel näitas, et eestimaalased eelistavad osta nutitelereid, mis on üha suuremate ekraanidega. Kuid kui paljud meist viitsivad võtta aega, et moodsate telerite kõiki võimalusi avastada?

On kahte tüüpi inimesi – neid, kes on oma igapäevaeluga rahul ja naudivad täiel rinnal kõiki mugavusi ning need, kes tahavad alati avastada uut ning õppida tundma uue tehnoloogia laialdasi võimalusi. Et uued mugavused ei jääks kättesaamatuks ka neile, kes ise aktiivselt uut infot ei otsi, tutvustab LG Baltikumi esindaja Vjaceslavs Sergejevs, millised on tänapäevaste telekate uuenduslikud funktsioonid, millega oma elu paremaks teha.

Ühenda teler pesumasinaga

Uusima põlvkonna kodumasinate funktsioonid võimaldavad ühendada pesumasina teleriga ja saada teateid näiteks selle kohta, et pesutsükkel on lõppenud. Sellist telerit saab ühendada ka paljude teiste OCF-ühilduvusega kodumasinatega, et saada igakülgset teavet oma kodumasinate oleku kohta ja neid mugavalt ühest kohast juhtida.

Kvaliteetsed võimalused kõigile mänguhuvilistele

Modernsetes televiisorites on olemas kõikvõimalik tehnoloogia, et tagada mängukonsoolide hea ühendus ja luua selle kasutajatele mängimisest kvaliteetne elamus – ALLM (automaatne madala latentsuse režiim), VRR (muutuvad värskenduskiirused), eARC (suurendatud helitagastuse kanal) ning samuti 4K HFR ehk kõrge kaadrisagedusega 4K. Kõige uuemad LG OLED telerid on ühed vähestest, mis toetavad kõrge kaadrisageduse jaoks hädavajalikku HDMI 2.1-te.

Teler aitab süüa teha ja vormi saada

Kõige uuematesse OLED-klassi teleritesse on juba eelinstalleeritud rakendused, mis võimaldavad voogedastada helisisu, planeerida treeningut või otsida teleri vahendusel oma lemmikretsepte. Spotify, Netflix, Megogo ja YouTube on vaid mõned populaarsetest äppidest, mis on uutesse televiisoritesse paigaldatud, et lisaks kodumasinatele oleks võimalik olla ühenduses ka välismaailmaga ning valida endale meelepärane meelelahutus mitmekesise valiku hulgast.

Jagatud sisu

Teleriga saate sisu mitte ainult nutitelefoni või arvuti kaudu jagada, vaid spetsiaalsete pilvesalvestusteenuste (nt Google Drive või Google Photos) abil on võimalik oma fotodele ja videotele hõlpsasti juurde pääseda otse telerist ilma nutitelefoni kasutamata. Sama kehtib ka interneti-brauseri avamisel – surfa veebis otse läbi teleriekraani.

Teler kui nutika kodu süda

Kaugjuhitava puldi abil saab kontrollida teisigi oma kodu audio- ja videoseadmeid või ühendada need HDMI kaudu ja seadistada nii, et SoundBar helisüsteem lülitatakse automaatselt koos televiisoriga.

Uue põlvkonna televiisorid teevad kahtlemata igapäevaelu kordades mugavamaks – need säästavad majapidamises hulga aega ning on stiilne lisa mistahes kodu sisekujundusse.

Foto: lg.com/ee

Fazeri müüduimat saia on Eestis ostetud 110 miljonit pätsi

By

Fazer Eesti kõige pikema ajalooga pagaritoode Kodusai tähistab augustis 25. sünnipäeva.

1993. aastal asutatud Fazer Eesti AS alustas Kodusaia tootmist 1994. aastal – esialgu müüdi saiapätsi viilutamata ning pakituna lahtiselt kastidesse. Kui mullu müüdi Eestis üle 1,2 miljoni Kodusaia, siis enam kui kahe aastakümne jooksul on Fazer Eesti vanimat toodet kokku ostetud juba üle 110 miljoni pätsi.

Fazeri turundusjuhi Riina Eedra sõnul peitub Kodusaia fenomen eelkõige toote kvaliteedis. „Kliendid on veerandsajandi jooksul kiitnud pidevalt meie saia pehmust ja maitset. Võib öelda, et Kodusai on Eesti saiaturu number üks trendilooja, millega on juba mitu põlvkonda üles kasvanud,“ lisas Eedra.

25 aastaseks saanud Kodusai on Eesti üks vanemaid järjepidevalt valmistatud ning taasiseseisvusmisaja tuntumaid pagaritooteid, Eedra sõnul on vähemalt iga viies Eestis müüdud saiapäts justnimelt Fazeri Kodusai.

Juubeli tähistamiseks on Fazer muutnud ka toote pakendit. “Pakendid on ajaga kaasas käies pidevalt ilmet muutnud, kuid sai on alati säilitanud oma põhiomadused – ülima pehmuse ja koduse maitse,” sõnas Eedra.

Fazer Eesti asutati 1993. aastal, mil avati esimene küpsetuspunkt Tallinna Kaubahallis. Järgmisel aastal valmis ettevõttel Tallinnas Kadaka teel juba suurem tootmishoone. Tänaseks on tootmine üle viidud Lätisse ja Leedusse. Eestis toodavad värskeid pagaritooteid Fazeri küpsetuspunktid toidupoodides.

Foto: fazer.ee

Interlex omandas enamusosaluse tõlkebüroos Grata

By

Eestis enam kui kakskümmend aastat kvaliteetset tõlketeenust pakkuv Interlex liidab endaga Tartus tegutseva ettevõtte Grata. Kahe büroo ühinemisel tekib Eestis TOP 3 kuuluv büroo, mis teenindab avaliku- ja erasektori kliente nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tallinnas tegutsev peamiselt meditsiini-, finants-, autonduse-, IT- ja õigussektoris tegutsev tõlkebüroo teatas, et omandas enamusosaluse ülikoolilinnas tegutsevas tõlkebüroos, millel on laiapõhjaline kogemus eelkõige meditsiini- ja tehnikasektori klientide teenindamisel.

Interlexi omaniku ja tegevjuhi Inge Rätsepa sõnul aitab tehing kaasa Eesti tõlketuru korrastumisele ning toetab kvaliteetse ja kaasaegse tõlketeenuse arendamist.

„Kahe büroo ühinemise tulemusena moodustub väga tugevate kompetentsidega ja mitmekülgse taustaga meeskond, kes on valmis pakkuma kiiret ja kvaliteetset teenust ka piiriüleselt“ ütles Rätsep.

2019. aasta lõpuks on ettevõttel plaanis kaks tõlkebürood liita ning ettevõte tegutseb edasi ühise ärinime Interlex all. Ühinemise järel saab Interlexist Eesti suuruselt kolmas tõlkeettevõte. Tehing on ainulaadne, sest varem pole Eestis kaks sellise suurusega tõlkebürood omavahel ühinenud. Grataga liitumine toob Interlexile täiendavat kompetentsi meditsiinitekstide valdkonnas. Kahes büroos töötab kokku 20 inimest.

„Jätkame ka koostöös Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooliga Grata poolt alustatud tehnikavaldkonna tekstide tõlkele spetsialiseerunud neurovõrkudel põhineva tõlkemootori arendamist, see on Eestis ainulaadne ja muudab spetsiifiliste tekstide tõlke kiiremaks ning täpsemaks,“ kinnitab Rätsep.

Interlex alustas Tallinnas tegevust 1997. aastal, toona spetsialiseeruti eelkõige õigustõlgetele. Ettevõtte peamisteks klientideks olid Eesti suurimad advokaadibürood – nende hulgas Sorainen, Cobalt (endine Luiga Mody Hääl Borenius), Ellex Raidla. 2004. aasta, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, tõi ettevõttesse kaasa rohkelt tõlketöid nii Euroopa Parlamendilt kui ka Euroopa Komisjonilt, mis andis tugeva rahvusvaheliste kogemuse. Interlexile kuulub ka osalus esimeses tõlketehnoloogia iduettevõttes Skuuper, mis viib seni ainult professionaalidele mõeldud tõlkeabi tarkvaralahendused seniselt oluliselt suurema hulga inimesteni.

Koostöös Eesti Tõlkebüroode Liiduga on Interlex aidanud korraldada Eestis nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi konverentse. Näiteks sel aastal oli Interlex esmakordselt Eestis toimunud rahvusvahelise tõlkekonverentsi T-Update toetaja, konverentsil osales üle 130 inimese enam kui 20st riigist.

Alates 2004. aastast on Interlex rahvusvahelise tõlkebüroode konsortsiumi EULOGIA liige, mille liikmeks on võimalik pääseda vaid ühel tõlkebürool igast riigist. Liidus on esindatud kõigi Euroopa Liidu riikide ja Norra tõlkebürood.

Grata on alates 2005. aastast, mil ettevõte ülikoolilinnas Tartus asutati, edukalt tegutsenud peamiselt tehnika- ja meditsiinitõlgete valdkonnas.

Interlex ja Grata on aktiivsed osalised Eesti tõlketuru arendamisel, mõlemad on ka Eesti Tõlkebüroode Liidu liikmed.

Foto: https://interlex.ee/