Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
Töö ülesanneteks on: a la carte menüü valmistamine vastavalt tellimustele ning nende nõuetekohane presentatsioon, buffet-laua planeerimine ja kujundus, köögis hügieeni ja puhtuse tagamine. Palk sõltub kogemustest, jäädes vahemikku 5 – 10 eurot bruto. Vajadusel saame pakkuda majutust või sõidutoetust.
Tööpakkumine avaneb …
Kahe rahvusvahelise haardega ettevõtte partnerlus tagab Eesti agentuuridele, reklaamijatele ja kanaliomanikele juurdepääsu Facebooki oskusteabele ning aitab brändidel jõuda suurema auditooriumini.
„Oleme loonud edasimüüjaprogrammi, mis võimaldaks meil jagada Baltikumi reklaamijatega tipptasemel oskusteavet hoolimata Facebooki füüsilise kohaloleku puudumisest nendes riikides. Koostöö eesmärgiks ongi kohaliku toe, konsultatsioonide ja lisandväärtuse pakkumine piirkonnas tegutsevatele reklaamijatele tugeva positsiooni, ekspertiisi ja piirkonna kogemusega ettevõttelt nagu seda on Httpool,“ sõnas Facebooki Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna direktor Robert Bednarski.
Facebooki uus volitatud reklaamimüügipartner Eestis, Lätis ja Leedus pakub oma klientidele lisaks digitaalsete kampaaniate täisteenusele ka kohalike turgude põhjalikku tundmist, oskusteavet ja strateegilist mõtlemist. Facebooki esindaja sõnul aitab kohalik partner agentuure ja reklaamijaid tulemuslike turundusstrateegiate loomisel kogu Facebookis, Instagramis, Facebook Messengeris ja Whatsappis.
Httpool tagab klientide ligipääsu treeningutele ja kogenud meeskonna oskusteabele, mis aitab äridel optimeerida nii eesmärke kui ka eelarvet ning jõuda suurema auditooriumini.
Lisaks tutvustab partnerlus regiooni reklaamijatele ka Facebooki parimaid praktikaid, treeninguid, strateegia arendamise tehnikaid ja kohalikke maksevõimalusi.
Agentuurid saavad täiendavat kasu meeskonnakoolitustest, otsearveldamisest ja toest reklaamipoliitika küsimustes.
“Meil on hea meel olla Facebooki usaldusväärseks partneriks ning sellega tutvustada piirkonnas värskemaid Facebooki reklaamlahendusi ning pakkuda brändidele ja agentuuridele tipptasemel tuge,” kinnitas Httpooli piirkonna juht Arnis Ozols.
Foto: http://www.httpool.ee/
Vastutustundliku Ettevõtluse indeksi kuldmärgise pälvinud Paulig panustab jätkusuutlikku ja hoolivasse tegevusse, sest see toob ettevõttele nii majanduslikku kui ka emotsionaalset kasu, kinnitab Mariell Toiger Pauligist.
Kõrgeima taseme vastutustundlikkuse märgisega tunnustatud Paulig pälvis hindajate kiituse erinevate tegevuste eest, mis panustavad kohvikasvatuse, -tootmise ja -tarnimise jätkusuutlikkusse, rohelisema energia ja keskkonnasäästlikumate materjalide kasutamisse, töötajate tervisesse ja rahulolusse ning ühiskonna arengusse.
„Saavutasime 2018. aastal oma viimaste aastate suurima eesmärgi, et meie kohv oleks 100% jätkusuutlikult toodetud ning panustame selle raames kohvikasvatajate elujärje ja oskuste parandamisse. Pauligi Soome kohvitehased töötavad biogaasi ja päikeseenergia toel ning toodangu transpordiks kasutatakse madala CO2 heitme koormusega autosid. Käimas on töö ka pakendite keskkonnamõju vähendamiseks ning oleme seadnud endale eesmärgiks, et aastaks 2025 valmivad kõik meie pakendid taastuvatest taimsetest materjalidest. Suur kordaminek oli ka möödunud aastal ellu viidud kohvipuru kogumise pilootprojekt, mille tulemusel toodeti aktsiooniga liitunud ettevõtete ja eraisikute abiga kogutud kohvipurust piisavalt elektrit, et katta SOS Lasteküla viie majapidamise ühe kuu energiavajadus,“ loetles Paulig Professionali Baltikumi ärijuht Mariell Toiger olulisi töövõite.
Mariell Toigeri sõnul on vastutustundlikule tegevusmudelile üleminekul kõige raskem mõttemustri muutmine, sest traditsiooniliselt idealiseeritakse ärimaailmas madalate kuludega võimalikult suure tulu saavutamist.
„Iga ettevõtja kaalub investeeringut tehes, mida ja millal see tagasi toob. Võin täna kinnitada, et Pauligi vastutustundliku tegevuse edendamisesse tehtud investeeringud on kuhjaga tasa teeninud. Aga see on aeganõudvam ja mõnevõrra keerulisem, kui „raha eest masin – masinast tooted – tooted rahaks“ võrrand,“ kinnitas ta.
Nimelt tuleb organisatsioonil muuta lisaks enda mõttemustrile ka oma pikaajaliste koostööpartnerite mõttemustreid, kes ei pruugi olla vaimustuses mõttest hakata kasutama keskkonnasäästlikumat energiat või materjali või täitma mistahes muid nõudmisi, mis hästitoimivat tegevusmudelit muutma sunnib.
Tema sõnul on suurim kasu hea tunne teadmisest, et teed iga päev midagi, mis aitab maailma parandada – anda oma osa mõne keskkonnaprobleemi lahendamisesse, panustada oma töötajate või tarbijate paremasse tervisesse, toetada abivajajat või seista selle eest, et töötajad oleksid oma töö- ja eraelus õnnelikumad.
„Kindlasti mõtleb mõne väikeettevõtte esindaja, et tema tegevus on kõigest väike piisk merre, aga selliseid väikeettevõtteid on Eestis täna ju ligi 30 000. Nende kõigi otsus piirata elektri või vee raiskamist, loobuda ühekordse plastiku kasutamisest või kasutada võimalust hüvitada maksuvabalt oma töötajate kulutusi sporditegevusele mõjutab keskkonda ja ühiskonda märkimisväärselt. Iga väike samm aitab jõuda lähemale suurele eesmärgile,“ tõi Toiger näite.
Teine kasutegur on ettevõtte hea maine, millele aitavad kaasa nii rahulolevad töötajad, koostööpartnerid kui ka tarbijad, kellel on võimalus nautida oma igahommikust kohvi kergema südamega. „Muidugi aitab hea maine panustada sellesse, et oleme täna Eesti turul eelistatuim kohvitootja. See koos pühendunud töötajatega, kes teevad oma tööd tõesti väga hästi, aitab ettevõttel vastutustundlikkusest ka majanduslikult võita,“ ütles Mariell Toiger.
Foto: Paulig
Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot Tartu tootmises asuvasse tootmisliini, mida kasutatakse uue tootekategooria valmistamiseks ja innovaatilisse pakendisse pakendamiseks.
Salvesti juhi Triin Kõrgmaa sõnul hõlmas eelmise aasta suurim investeering uut tootmis- ja pakkeliini, mis tagab Salvestile senisest laiemad võimalused tootearenduseks ning võimaldab siseneda ka uutesse tootekategooriatesse ja tuua turule põnevaid tooteid. Lisaks uudistoodetele võimaldab liin toidutootjal võtta kasutusele täiesti uudsed pakendid erinevates suurustes.
„Uus liin võimaldab Salvestil jätkata kasvu nii kodu- kui ka välisturgudel. Lisaks eestlaste seas hinnatud purgisuppidele, saame nüüd valmistada ka tarbijate seas üha populaarsemaid püreesuppe ning seda ökoloogilisest toorainest ja kasutajasõbralikus pakendis,“ tutvustas Kõrgmaa.
Uuel liinil pakendatakse valminud toode mugavasse alumiiniumivabasse pakendisse, mis suurendab ettevõtte juhi sõnul oluliselt toote kasutusmugavust ning annab tarbijale võimaluse pakend pärast toote kasutamist mugavalt ümberkäitlemisse suunata.
Eelmise aasta juunis paigaldatud tootmisliinil toimus esmatootmine aprilli alguses. Selle tulemusel jõudis aprilli lõpus ja mai alguses poodidesse täiesti uus tooteseeria – mahetoorainest, säilitusaineteta ning kunstlike lõhna- ja maitseaineteta valminud Salvest Prestó sarja supid. Hetkel on tootevalikus kõrvitsapüreesupp kookospiimaga, tomatipüreesupp ürtidega ning köögiviljapüreesupp kanafileega, mis kõik saadaval koduturu hästivarustatud kauplustes. Kõrgmaa sõnul on peatselt oodata ka tootepere suurenemist ning kindlasti liigub alambränd lähiajal ka välisturgudele.
Foto: Salvest.ee
2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.
Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.
Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.
Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.
Foto ja allikas: Eesti Pank
Lindströmi klientide tundma õppimise protsessi juurde käib vahel lausa töötaja ettevõttesse töövarjuks saatmine. Ebaharilik klienditöö täidab eesmärki – tänu sellele mõistavad Lindströmi töötajad kliendi vajadusi paremini.
Lindström pakub hotellidele mitmeid tekstiiliteenuseid – alates voodilinade ja rätikute kuni restoranitekstiilide rendini. Et saada aru, kuidas ühes hotellis töö täpselt käib ja millised on ootused tekstiiliteenuse osutajale, käis müügimeeskonna liige Gertu Näkk nädala jooksul Metropoli hotellis töövarjuks. „Idee tekkis minu enda sportlikust huvist saada teada, kuidas klientide töö päriselus toimib ja kuidas meie neile võimalikult kasulikud saame olla,“ selgitas Näkk.
„Mõned suurkliendid käivad meie ettevõttes auditeid tegemas ja elu-oluga tutvumas. Jäin mõtlema, et me võiks ise ka oma kliente selliselt tundma õppida ning võimalusel mõne juures neist töövarju projekti läbi teha. Ma tahan alati võimalikult detailideni teada, kuidas miski töötab ning see oli suurepärane võimalus ühe teise asutuse tööd näha,“ kommenteeris Näkk.
Juhtkond toetas Gertu ideed igati ning nägi selles võimalust saada tagasisidet kogu ettevõttele. Lindströmi enda sisseelamisprogrammis on kõikide teenuse aspektide tundma õppimine olulisel kohal ning töövarjutamine võimaldas seda protsessi veelgi kasulikumaks muuta.
Nädala jooksul jälgis Näkk kogu hotelli majapidamise tööd: käis kaasas majapidamisjuhi, vahetusevanemate, toateeninduse ja koristajatega. „Kuna tegu on oma valdkonna spetsialistidega, siis ma ise otseselt käsi külge ei pannud – hotelli külastajate jaoks peab kõik ikkagi harjumuspäraselt ja nõuete järgi hooldatud olema ning minu roll oli töötajate kõrvalt õppida,“ ütles Näkk.
Töövarjuks olemine oli Gertu sõnul väga kasulik ja õpetlik kogemus. „Ma nägin kui kiire ja põhjalik on ühe majutusasutuse igapäevatöö. Kliendina sa ei näe tegelikult kui palju tööd tehakse selleks, et sulle suurepärast kogemust pakkuda – tundub nagu oleks kogu maja korras justkui võluväel. Töövarjuna nägin aga kuivõrd suurt pingutust sellise mulje loomine tegelikult nõuab ning et selle taga on äärmiselt pühendunud ja hoolsad töötajad,“ kommenteeris Näkk.
Tänu töövarju kogemusele mõistab Gertu nüüd oma kliente paremini. „Tean nüüd kuipalju võib mõjutada iga väike detail nii töötajate igapäevast tööd kui ka kliendi kogemust. Kui näiteks puhas voodipesu ei ole õigeks ajaks hotelli jõudnud, on töötajate käed teenuse osutamisel seotud. Nii nagu meile on iga klient oluline, soovivad ka nemad oma külastajatele vaid parimat emotsiooni pakkuda,“ ütles Näkk.
Foto: Lindström
Kliimasoojenemise vastu võitlev Fazer plaanib vähendada aastaks 2030 heitkoguseid ja toidujäätmeid poole võrra, hankida toorainet ainult säästvalt majandavatest varustajatelt ning suurendada taimse toidu osakaalu.
Fazer Grupi tegevjuhi ja presidendi Christoph Vitzthum sõnul on mitmed hiljutised raportid nagu näiteks Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) eriraport viidanud sellele, et globaalse soojenemise piiramiseks on vaja kasutusele võtta kiireid ning kaugeleulatuvad meetmed.
„EAT-Lancet Komisjoni uuringu kohaselt vähendaks taimse toidu eelistamine nii heitkoguseid kui parandaks inimeste tervist. Pakkudes inimestele nende heaolu toetavaid valikuid, kaasame neidki meid kõiki puudutavaid probleeme lahendama. Meie silmis ongi nende probleemide üheks lahenduseks teadlik toidutootmine ja -tarbimine,” kommenteeris Vitzthum.
Fazeri jätkusuutlikkuse strateegia keskmes on neli omavahel seotud eesmärki. Heitkoguste ja toidujäätmete vähendamine 50% võrra võimaldab pakkuda väiksema kliimamõjuga toitu. Fazer Grupi tegevjuhi sõnul on toiduainetööstus kliimamuutuste suurimaks mõjutajaks, mistõttu on need eesmärgid keskkonna seisukohalt äärmiselt märgilise tähtsusega.
„Jätkusuutliku tooraine hankimiseks oleme abiks kakaotootjatele, võimaldades neile koolitusi ja uusi istutusmaterjale, mille abil on neil toorainet võimalik säästlikumalt toota. Viimane suurtest eesmärkidest, mis keskendub taimsete toitude osakaalu suurendamisele, aitab aga parandada inimeste tervist ning vähendada toiduainete toomise mõju keskkonnale,“ sõnas Vitzthum.
Investeeringud ja innovatsioon
Aastate jooksul on Fazer läbi viinud mitmesuguseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid algatusi ning säästvad meetmed on igapäevaselt kasutusel kõikides ettevõtte tegvustes. Näiteks kasutab Fazer vaid sajaprotsendiliselt jätkusuutlikku kakaod, RSPO-sertifitseeritud palmiõli ning edendab jätkusuutlikku teraviljakasvatust. Rootsis ja Soomes kasutatakse vaid taastuvenergiat. Eelmisel aastal avas ettevõte koostöös Soome riikliku tehnikauurimiskeskuse (VTT) ja IBMiga Helsingis pilootrestorani TestEat, mille eesmärk on koguda andmeid inimeste toitumisharjumuste kohta ning luua tänapäevaste tehnoloogiate abil tulevikutoidu lahendusi.
„Rahvusvahelise toiduainetööstusena oleme võimelised vajalikke muudatusi keskkonnaprobleemide lahendamiseks ellu viima. Uus jätkusuutlik lähenemisviis on osa meie strateegilisest uuendamisprotsessist, mis aitab meil muutuda kaasaegseks jätkusuutlikuks toiduettevõtteks. Ka tarbijad eeldavad täna, et ettevõtted tegutseksid ausalt ja keskkonda säästvalt. Vastutustundlikult toimides tagame ka meie ettevõtte tegevuse järjepidevuse,“ tõdes Vitzthum.
Foto: fazer.ee