Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for aprill 2019

Uuenes Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) tööotsingusüsteem

By

Tegemist ei ole esmakordse uuendusega. Küll aga esimese süvauuendusega kahe dekaadi vältel. Uus EHRA sai kiirem, võimalusterohkem ja ajakohasem.

Tänane EHRA on kakskeelne – ja võimaldab koostada (ning hallata) ka inglisekeelset elulookirjeldust.

Eripäradest vast niipalju, et EHRA 2019 võimaldab olla kasutajal nii tööandja- kui töövõtja rollis. Tingimusel, et kasutaja aktsepteerib mõlemad kasutustingimused.

Samuti ei eksporditud uude keskkonda varasemaid elulookirjeldusi. Juhtkond põhjendab otsust asjaoluga, et uuenenud tööotsingusüsteem on lihtsam kasutama õppida läbi CV loomise.

Erakliendi ehk tööotsijana alustage palun siit… Ärikliendi ehk tööandjana liikuge siia…

Korduma kippuma küsimused, ehk abitekstid paiknevad siin…

Jooksvad küsimused  ja tagasiside on lahkesti oodatud siia…

 

Paulig sisenes karastusjoogiärisse

By

Soome ettevõte Paulig sisenes uude ärikategooriasse ning tõi Eestis turule esimesed külmpruulikohvist ja –teest ning üksnes naturaalsetest koostisosadest valmistatud karastusjoogid.

„Jookide sünniloos mängivad ühtaegu olulist rolli nii tarbijatrendid kui ka õnnelike juhuste kokkulangevus. Nimelt valmistasime eelmisel aastal kohvigurmaanide oodatuimal sündmusel Tallinna Kohvifestivalil külmpruulikohvist ja sidrunimahlast limonaadi, mis osutus äärmiselt menukaks. Sellest joogist ongi inspireeritud uued Cold Brew Sparkling tooted. Külmpruulitud kohvist ja teest valmistatud joogid on populaarsed kõikjal üle maailma, kuid Eestis on need alles populaarsust kogumas,“ selgitas Paulig Professionali Baltikumi turundusjuht Kati Kivikas Cold Brew Sparkling .

Kivikase sõnul on Cold Brew Sparkling Pauligi sortimendis täiesti uus tootekategooria, mis eristub teistest sarnastest jookidest nii naturaalsete koostisosade, mitu korda väiksema suhkrusisalduse kui ka vastutustundliku valmistamise poolest.

„Uue sarja n-ö kangelastooteks on kindlasti gaseeritud kohvijook sidruniga, mis sisaldab pool tassi musta kohvi. Teise naturaalse karastusjoogi koostisesse kuulub pool tassi rohelist teed, lisaks naturaalne ingver ja sidrun. Kolmas Cold Brew jook on valmistatud rooibose teest ja värskendavast rabarbrist ning sobib seetõttu kofeiinivabasid tooteid eelistavatele tarbijatele.“

Kõikides jookides kasutatud tee ja kohv on valmistatud külmpruulimeetodil ning toodetesse ei ole lisatud värv- ja lõhnaained ega sünteetilist kofeiini. Karastusjookide magus maitse pärineb naturaalsetest puuviljadest ja marjadest ning õiglase kaubanduse toorroosuhkrust. Viimast on tee- ja kohvijookides kõigest 4 grammi 100 milliliitri kohta.

Kivikase sõnul on viimased aastad näidanud, et tarbija eelistab võimalikult väheste koostisosadega, värv- ja lõhnaainetevabasid ning õiglasest kaubandusest pärit koostisosadest valmistatud tooteid. Lisaks üdini ausale sisule on tarbijatele üha olulisem, et kogu tootmisprotsessi käigus arvestataks võimalikult palju planeedi heaoluga.

„Kahjuks võivad nii loomulikud asjad nagu igahommikune tass kohvi saada kliimamuutuste tõttu paarikümne aasta pärast kättesaamatuks luksuseks või hoopis kaduda. Et seda ei juhtuks, peavad oma mõttemustreid muutma kõik – nii suured tootmisettevõtted kui ka tarbijad, kes oma valikutega kõrgeid ootusi peavad seadma. Pauligi keskkonnasäästlikkuse standardid on väga kõrged. Meie eesmärk on, et kogu kohvi tarneahel oleks vastutustundlik ja jätkusuutlik, seepärast pöörame pidevalt tähelepanu kogu kohvi teekonnale istandusest kohvitassi,“ nentis Kivikas.

Pauligi esindaja sõnul on keskkonnasäästlikkus oluline nii kogenud kohvitarbijale kui ka nooremale generatsioonile, kes soovib nautida kohvi ja teed trendikamas võtmes. Seda arvesse võttes sündiski Eesti esimene külmpruulimeetodil kohvist ja teest valmistatud 100% naturaalsete karastusjookide valik.

Foto: Paulig.ee

Eesti kõrgemalt haritud naistest

By

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Rahvastik jagatakse haridustasemete järgi kolmeks: inimesed, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridus; inimesed, kellel on keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil ning inimesed, kellel on kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil. 1. jaanuaril 2018 oli Eestis 1 104 000 vähemalt 15-aastast elanikku, kellest viiendikul oli põhiharidus või sellest madalam haridus, 45% keskharidus ja 35% kõrgharidus. 1% inimeste haridustase polnud teada.

Milline oleks ideaalne elanike jagunemine haridustaseme järgi pole üheselt selge, aga levinud on arusaam, et kõrgharidusega inimeste suurem osatähtsus on positiivne ning põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste suurem osatähtsus negatiivne.

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus Eesti omavalitsusüksustes

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähemalt 15-aastaste elanike hulgas on üle 50% Viimsi ja Ruhnu vallas. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimeste osatähtsus on veel üle 40%, on Eestis viis: Harku, Rae ja Kiili vald ning Tallinna ja Tartu linn. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimesi on alla viiendiku, on neli: Põhja-Pärnumaa, Lääneranna, Antsla ja Järva vald.

Märkimisväärne on kõrghariduse osatähtsus meeste ja naiste võrdluses. Kõrgharidust omas Eestis eelmisel aastal 145 000 meest (umbes 30% vähemalt 15-aastaste meestest) ja 237 000 naist (40% vähemalt 15-aastaste naistest).

Vaadates kõrgharidusega inimeste osatähtsuse soolist erinevust omavalitsusüksustes, näeme, et igas linnas ja vallas on kõrgharidusega naisi suhteliselt rohkem kui kõrgharidusega mehi. Kõrgharidusega naiste ülekaal, pole rahvastikustatistikaga veidigi kursis olevale inimesele kindlasti üllatus. Üllatuseks võib olla, et nii on lausa kõigis Eesti omavalitsusüksustes.

Kõrgharidusega naisi oli suhteliselt kõige rohkem Ruhnu, Viimsi, Rae, Harku ja Kiili vallas (50-60%). Kõige vähem Põhja-Pärnumaa, Lääneranna ja Järva vallas (23-24%).

Allikas ja foto: Statisikablogi

Eluaseme hinnaindeksite kasvust

By

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 7,3% ning ülejäänud Eestis 3,6%. %Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2018. Eluaseme hinnaindeksi muutus oli IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,8% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 5,7%. Korterite hinnad tõusid 2018. aasta IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,7% ja majade hinnad 5,6%.Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud).

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 6,9%. Hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,1% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 4,2%. Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Allikas ja foto: Statistikablogi

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvust

By

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%.

2019. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 527,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2018. aasta veebruariga võrreldes 6%. Müügitulu suurenes viiel ja vähenes ühel tegevusalal. Ühel tegevusalal jäi müük eelmise aasta tasemele. Enim suurenes müügitulu tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 13%. Müügitulu suurenes ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 10%), muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 9%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade jm (kasv 6%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 6%). Müügitulu vähenes eelmise aasta veebruariga võrreldes posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Apteekides ja kosmeetikatarvete kaupluses jäi müügitulu eelmise aasta veebruariga samale tasemele.

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 3% ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 8%. Võrreldes jaanuariga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müügitulu eelmise kuuga võrreldes 1%.

Foto ja allikas: Statistikalblogi

EY Eesti õigusteenuste valdkonda asus juhtima Signe Viimsalu

By

Uue juhi käe all hakkab EY traditsiooniliste õigusteenuste kõrval arendama suunda, mis toob valdkonda senisest rohkem digipädevustega uue põlvkonna õigusnõustajaid.

Pikaaegse ettevõtlus- ning õigusvaldkonna kogemusega endise äriinglite võrgustiku EstBAN tegevjuht Signe Viimsalu sõnul nõuavad uued tehnoloogiad ja ärimudelid turul saadaolevate õigusteenuste ajakohastamist.

„Uue majanduse ettevõtted ja kliendid, kes kasutavad oma töös näiteks tehisintellekti, eeldavad ärinõustajalt ka vastavate tehnoloogiliste arengute ja õigusteenuste tundmist. See tähendab, et traditsioonilistelt juristidelt ja advokaatidelt ootavad ettevõtjad üha rohkem ka digipädevusi nagu näiteks koodikirjutamine,“ rääkis Viimsalu ja lisas, et mitmed Eesti ülikoolid on selleks noori ka ette valmistamas.

Õigustehnoloogia valdkonna arendamisel soovib EY senisest enam pöörata tähelepanu suurte klientide kõrval just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele. „Oleme avatud koostööks õigustehnoloogia iduettevõtetega ning teeme tööd selle nimel, et tulevikus saaks kliente aidata näiteks robotjurist,“ lisas Viimsalu, kes on pikka aega nõustanud era- ja avaliku sektori tippjuhte ning alates 2007. aastast ka erinevaid idufirmasid nagu GrabCAD ja VitalFields.

Selline kombineeritud mudel õigusnõustamisest peaks ettevõtete jaoks hoidma kokku ka õigusabile tehtavaid kulutusi. EY värskest rahvusvahelisest uuringust selgub, et koguni 82% ettevõtetest soovib lähema kahe aasta jooksul vähendada õigusabile tehtavaid kulutusi ning 74% ettevõtetest plaanib või juba ostab õigusteenust sisse mõnelt teenusepakkujalt.

„See on märk sellest, et eksperdid, kellel on teadmised vaid mõnes kindlas valdkonnas, jäävad ettevõtteid päriselt aidates hätta. Juba praegu oleme jõudnud välja selleni, et kõik valdkonnad on segunenud ning sellest võidavad vaid need, kes suudavad lisaks õigusabile ka sisuliselt äri arengule kaasa aidata,“ selgitas Viimsalu, keda võib pidada startup-õiguse maaletoojaks Eestis.

Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade juhtiv ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo. EY Eesti esinduses töötab 120 inimest. Rahvusvaheliselt on EY üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi- ja maksuteenuste pakkujatest, mille võrgustikku kuulub muuhulgas ligi 2 200 õigusvaldkonna eksperti, kes tegutsevad enam kui 80 riigis üle maailma.

Foto: http://www.ey.com/ee/law