Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for mai 2018

Sportlik ja aktiivne suvi – kuidas toituda? Mida võiks tervisesportlane silmas pidada?

By

Suvi on enamasti aasta aktiivseim aeg ka nende jaoks, kes spordiga sihipäraselt ei tegele. Kuid ka harrastussportlaste ja tõsisemate treeningute fännidele on see uute eesmärkide saavutamiseks parim periood. Kevadel ja suve hakul võivad tekkida paljud küsimused: Kas mu spordivarustus on tasemel? Kuidas kooskõlastada õige ning tervislik toitumine ja füüsiliselt aktiivne eluviis? Räägime sellest õige pisut lähemalt!

Milline toitumine sobib jooksjale?

Mõistagi on korralik toitumine tähtis aasta ringi, kuid inimene, kes kulutab palju energiat ehk kütust jooksuspordiga, peaks mõnda asja eriti hoolsalt silmas pidama. Jooksja organismi puhul on oluline, et 55% päevasest kalorite hulgast oleks pärit süsivesikutest. Need varustavad sind glükogeeniga, mille tagavara talletatakse maksas ja lihastes. Tegemist on n-ö kütusega, mis toetab aktiivse liikumise jõudu organismis.

Tagavara on tähtis aga kogu aeg täiendada ja just seepärast on süsivesikud ääretult olulised. Kui glükogeeni on liiga vähe, siis langeb keha jõudlus, immuunsus ja võib tekkida kurnatus.

Parimad süsivesikurikkad vahepalad:

  • Banaanid
  • Kuivatatud puuviljad
  • Rosinad
  • Kaeraküpsised

Ka valgud on vajalikud

Sageli arvatakse, et valgud on esmatähtsad vaid neile, kes armastavad jõutreeninguid. Kuid tegelikult ei tohiks nende tarbimist unustada ka jooksutrenni tegijad. Valgud hea tagavaravariant sel juhul, kui glükogeenitagavarad hakkavad otsa saama.

Head valguallikad on näiteks: tervislik lahjapoolsem liha ja väherasvased piimatooted (juhul kui ei ole talumatust). Mõistagi on hea süüa regulaarselt ka kala. Palju häid toitaineid pakuvad pähklid, seemned ja kaunviljad.

Ära hoia keha ilma vedelikuta!

Paljud aktiivse trenni tegijad kipuvad tegema selle vea, et joovad korraga palju vett (nt kohe pärast treeningut). Tegelikult vajab keha vedelikku kogu aeg, isegi treeningu ajal. Seega on kasulik juua pidevalt ja väikestes kogustes, et vältida organismi dehüdratsiooni. Niisiis joomine enne ja vahetult pärast treeningut ning lisaks treeningu ajal on tähtis, kui soovitakse treeningust saada maksimaalset kasu.

Foto: Pexels.com

Kuidas võiks toituda tervisesportlane?

Üldjuhul soovitatakse harrastussportasele toitumise puhul järgmist:

  • Väldi rämpstoitu
  • Eelista madalama rasvasisaldusega piimatooteid
  • Söö tihti kala (vähemalt 2–3 korda nädalas)
  • Kasuta toidu valmistamisel pigem taimeõlisid (kookosõli, oliiviõli on parimad)
  • Eelista valget liha, näiteks kanaliha
  • Pane tähele, mis on kirjutatud tootepakenditele. Mõned toiduained sisaldavad nt rasva varjatud kujul.

Mineraalained ja vitamiinid

Vitamiinidel ja mineraalainetel on liikuva inimese ehk tervisesportlase organismis väga suur roll. Vitamiinid on tegelikult kõigile elusolenditele vajalikud, sest need võtavad osa rakkude ja ainevahetuse reguleerimisest.

Seega tasub teada, et:

  • Vitamiinivaegus on organismile kahjutoov;
  • Vitamiinid energiat ei anna, ega asenda toitaineid;
  • Liigne vitamiinide tarbimine ei ole kasulik;

On üldtuntud tõde, et kõiki vitamiine ei pruugi organismis olla ja seepärast on nende saamine toidu kaudu eriti oluline. Kui otsustad vitamiine toidulisandite näol juurde tarbida, siis jälgi, et võtaksid õige annuse. Vajadusel võid nõu pidada ka arstiga.

Kuidas piisavalt vitamiine saada?

1. toitu võimalikult mitmekesiselt iga päev;

2. võimaluse korral tarbi tihti täisteratooteid;

3. juurviljad ja puuviljad on põhilised vitamiinide allikad;

4. ära unusta liha, kala ja muna;

5. hea nipp on puuviljamahl lahjendamine mineraalveega;

6. toidu valmistamisel proovi vitamiinikadusid vältida.

Foto: Pexels.com

Spordivarustus aktiivsetele inimestele

Treeningute eesmärk on enamasti keha sisemise heaolu tõstmine, organismi vastupanu võime suurendamine ja üleüldse tervislik eluviis, mis pakub rõõmu. Peale toitumise on sportlase jaoks tähtis ka mugavus treeningute ajal ehk siis õige spordivarustus ja riietus, millega tunned end hästi, mis ei segaks sooritust. Kõige mugavam, soodsam ja kiirem viis leida enda jaoks õige varustus ja spordiriided laia valikuga e-poest.

Foto: Pexels.com

Aktiivsusmonitor – suvise liikuva elu puhul hea kaaslane

Suvise aktiivse elu juures on tore jälgida oma soorituste kulgu, kehalisi näitajaid (nt pulssi), energiakulu ja selle kaudu seada omale üha uusi eesmärke. Õnneks on tänapäeval mitmesuguste aktiivsusmonitoride ja nutikellade valik tõeliselt lai ning igaüks leiab enda jaoks õige abilise – nii tervisesportlane kui ka juba tõsisemat sporti harrastav inimene.

Kui sa ei ole eriline trenniäss, vaid lihtsalt aktiivne suvine liikuja, siis sobiks sulle tõenäoliselt minimalistlikum aktiivsusmonitor, mis suudab mõõta peamisi näitajaid – astutud samme ja põletatud kaloreid. Samal ajal on hea teada, et tagasihoidlikumalt varustatud monitorid on ka tüki soodsamad kui trennihundile mõeldud seadmed.

Mõlemaid variante on väga lai valik 1a.ee veebikaupluse spordivarustuse valikus! Uuri lähemalt, milline sobiks sulle!

Terves kehas terve vaim!

Paras kogus järjepidevat trenni ja aktiivne liikumine kuulub tervisliku elustiili juurde, kuid mõnikord võib tekkida segadus, mida enne või pärast treeningut süüa, et keha saaks kõik vajaliku. Võtmesõnad on mitmekesisus ja mõõdukus.

Tervisliku eluviisi puhul võiksid kõik valdkonnad olla kenasti harmoonias. See tähendab, et tervislik toitumine, liikumine, puhkeaeg ja mugav spordivarustus täiendavad üksteist ja toetavad meie aktiivset suve nii hästi kui võimalik. Parim varustus aktiivsele inimesele Baltimaade suurimast veebipoest 1a.ee.

Esilehe foto: pexel.com

Samsung tõi turule uue Galaxy J6 nutitelefoni

By

Samsung tõi täna avalikkuse ette uue mudeli ettevõtte J-seeriasse – Galaxy J6. Telefon on saanud endale juurde mitmeid tipptelefonide juurest tuntud funktsioone nagu Super AMOLED Infinity Edge ekraan, sõrmejäljelugeja ning Samsungile omane stiilne ja praktiline disain.

Infinity Edge ekraan uuel J6-l on 5,6-tolline ning Super AMOLED tehnoloogiat kasutavad juba mitmed Samsungi nutitelefonid, seega on tegu hea ekraanitehnoloogiaga, mis on sobilik erinevat sorti sisu nautimiseks ekraanilt, sealhulgas videote vaatamine ja mängude mängimine.

Ekraani ja telefoni ümbritseb korpus, mis on loodud vastupidavuse ja ka mugava kasutajakogemuse tagamiseks.

„Uus telefon on endale saanud nii mõndagi Samsungi lipulaevadelt. Näiteks Super AMOLED Infinity Edge ekraani, mille eesmärgiks on pakkuda kasutajatele veelgi paremat kasutajakogemust,“ sõnas Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma. „J6 on loodud olema praktilise ja kena disainiga telefon, mida on mugav kasutada. J-seeria on Eestis müügiandmeid arvestades väga populaarne seade ning uuel mudelil on varasematega võrreldes veel enam kasulikke funktsioone ja hea ekraan.“

Igapäevane kasutamine

Lisaks ekraanile on telefonile lisatud ka mitmeid teisi funktsioone, mis on tuntud Samsungi lipulaevade juurest. Näiteks on J6-l tagaküljel asetsev sõrmejäljelugeja, seega on võimalik telefoni avada ilma eelnevalt lukustusnupule vajutamata.

Samuti on telefon varustatud korraliku 3000 mAh akuga ning 1,6Hz Octa-Core protsessoriga, seega on telefon võimeline täitma tavapärasest keerukamaid ülesandeid nagu kõrgresolutsioonilise video esitamine. Mälu poole pealt peitub uues J6 telefonis 3 GB muutmälu ja 32 GB salvestusruumi, mida on võimalik suurendada micro-SD kaardi pesa kaudu.

Mitmekülgne kaamera

J6 kaamerad on loodud spetsiaalselt selfie’de tegemiseks. Telefoni esiküljel on 8MP kaamera koos LED välguga, et soovi korral oleks võimalik pilte teha ka hämarates oludes. Lisaks on esikaamera varustatud reaalajas fookusega, et fotode tegemise korral saaks pildil olev terav ja detailne. Seadme tagaküljel on 13MP kaamera.

Tehtud piltidele on kasutajatel võimalik lisada liitreaalsus kleebiseid ehk sticker’eid, et tuttavale mõni humoorikas foto saata.

Uus Samsung Galaxy J6 on saadaval kolmes värvilahenduses – Must, Lavendel ja Kuldne. Telefon jõuab Eestis müügile mai lõpus.

Foto: samsung.ee

Apelsini Raudtee Resto & Terrass

By

Asukoht: Kopli 3
Tallinn, Estonia 10412
FB: https://www.facebook.com/apelsiniraudtee/
Tel: +372 5333 2941

Millest tuleneb julge aga samas mugava sisekujundusega söögikoha nimi – soovitame uurida kohapeal. Olles aga juba kohal, saab esmalt kiita hästi korraldatud ja mugavat parkimist. Samas soovime panna südamele, et esimese sammuna saaks parkimine teenindajate juures ka kinnitatud. Mis aitab vältida hilisemaid arusaamatusi, sest äärmiselt heas kesklinnalähedases asukohas on kontrollid arusaadavalt äärmiselt aktiivsed. Tulema aga ei pea autoga, vahetult hoone ees peatub keskonnsäästlik igiliikur nimega tramm. Aga võib ka kohale sammuda, sest ajad mil Balti Jaam meenutas koledat lõiku mõnest sotsrealislistlikust mängufilmist, näikse lõplikult möödas olevat.  Majandusjakirjana, ei sobi meil kirjeldada köögipoolt, nagu ikka leiame, et seda peavad tegema professionaalsed toitlustusele pühendunud ajakirjad. Küll aga saame kiita ladusat teenindust ja märkimisväärselt pingevaba atmosfääri.

Foto: https://www.facebook.com/apelsiniraudtee/

Suurinvesteering viib mitmed Alma tooted kaheliitristesse pakkidesse

By

Valio Eesti AS investeeris ligi 700 000 eurot Laeva meierei uude pakkeliini, mis võimaldab juba alates maikuust tuua poelettidele mitmed ettevõtte populaarseimad piimatooted kaheliitristes tetrapakkides.

”Kui magustatud tooted ja maiustused liiguvad nii Eestis kui ka mujal maailmas üha väiksematesse pakenditesse, siis naturaalsete igapäevase joogina tarbitavate piimade ja keefiride puhul eelistavad tarbijad ka suuremaid pakendiformaate. Nende abil saab kokku hoida väärtuslikku külmikuruumi ning ka aega, mis suuremates peredes igapäevasele poeskäimisele kulub,” sõnas Valio turundusdirektor Krista Kalbin.

Investeeringu tulemusel jõuab poelettidele esialgu kolm suurpakis ehk XXL pakis piimatoodet – Eesti armastatuim joogipiim Alma 2,5% piim, AC Nielseni uuringu kohaselt 2017. aasta parimaks uudistooteks osutunud Alma maapiim ja kõhusõbralike LGG piimhappebakteritega Gefilus keefir.

”Need on tooted, mis suuremate piimasõprade peredes kõige sagedamini otsa saavad ning mida väga tihti mitme paki kaupa ostetakse – taassuletava korgiga pakkide abil võivad need pered olla kindlad, et pere väikseimad piimasõbrad saavad oma isu täis juua ning ka vanemad ei jää hommikul kohvipiimata,” rääkis Kalbin.

Tema sõnul on naturaalsete piimatoodete pakendamine suurtesse pakkidesse oluline ka seetõttu, et nii harjuvad lapsed igapäevaselt piima jooma. ”Toitumisteadlastele on valmistanud viimastel aastatel muret piima ja piimatoodete tarbimise vähenemine noorte seas. Et seda trendi murda, on oluline juurutada lastes piimajoomise harjumust ning see, kui külmkapis on alati XXL pakis piim olemas, on kindlasti abiks,” sõnas Valio esindaja.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid.

Foto: valio.ee 

President külastas Premia jäätisevabrikut ja vaatas jäätisetegu

By

09.05.15 külastas Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Premia Tallinna Külmhoonet, kus vaatas, kuidas Eesti suurimas jäätisevabrikus jäätist valmistatakse.

Presidendi külaskäigu ajal valmisid Premia vabrikus parasjagu „Eesti Vabariik 100“ jäätised, mis pälvisid hiljuti Eesti parima magustoidu tiitli. President maitses ka Premia selle kevade uusi jäätiseid ning tutvus jäätisevabriku meistritega, kellest nii mõnigi on Premias töötanud enam kui nelikümmend aastat.

„Riigipea külaskäik on suur tunnustus kogu meie meeskonnale. Me oleme Presidendile väga tänulikud, et ta kutsub Eesti rahvast üles eelistama Eesti toitu ning tunneb muret siinsete toidutööstuste käekäigu pärast,“ rääkis Premia juhatuse esimees Aivar Aus.

Tema sõnul oli kogu vabrikumeeskond väga elevil võimalusest tutvustada Kersti Kaljulaidile Vabariigi 100. juubeliaasta puhul turule tulnud sini-must-valget koorejäätist.

„President osales äsja toimunud Eesti Parima Toiduaine konkursi autasustamisel, kus meie lipuvärvides koorejäätisele omistati nii parima magustoidu kui ka parima juubeliaasta eritoote tiitlid. Meil on suur rõõm, et saime võimaluse näidata riigipeale, kuidas see armastatud jäätis valmib ning kes on need inimesed, kes iga päev Eesti jäätise lipulaeva õigel kursil hoiavad,“ sõnas Premia juhatuse esimees Aivar Aus.

Aivar Aus tutvustas riigipeale koorejäätise valmistamise tehnoloogiat, jäätiseturu hetkeseisu ning Premia saavutusi ekspordi vallas. Premia tootearendusjuht Kaisa Karro rääkis aga Premia teadus- ja arendusalasest koostööst Eesti teadlastega ning sellest, kuidas Premias uued jäätised valmivad.

„Alustasime oma Peterburi maanteel asuvas vabrikus tööd ligi 20 aastat tagasi ja siis oli Vabariigi President Lennart Meri see, kes avatseremoonial pidulikult lindi lahti lõikas ja esimese jäätiseteo käivitas. Kersti Kaljulaid on seega teine riigipea, kes meie jäätisevabrikut külastab,“ sõnas Premia juht.

Foto: premia.ee

McDonald’s arenduslitsentsi omanik Premier Capital ületas 2017. aastal 260 miljoni euro käibe piiri

By

Kuuel Euroopa turul McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital teenis 2017. aastal eelmisega võrreldes 14,5% suurema käibe ehk 263 miljonit eurot. Käive kasvas kõigil turgudel ning grupp jätkab oma kasvustrateegiaga.

McDonald’s 7500-liikmeline meeskond Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Maltal ja Rumeenias teenindas möödunud aastal ühtekokku 112 miljonit külastajat, mida on seitse miljonit külastajat rohkem kui 2016. aastal, ning sellega püstitati grupi külastajarekord.

2017. aastal teenis grupp 23,4 miljoni suuruse ärikasumi. Grupi maksueelne kasum oli 20 miljonit eurot, tunamullu oli kasum 16,5 miljonit eurot. Ettevõtte netovara ulatus 47,6 miljoni euroni.

Kõikidel turgudel õnnestus saavutada kahekohaline käibekasv, kusjuures 2016. aasta tasemega võrreldes saavutas suurima kasvu Kreeka turg 16% kasvuga, millele järgnesid Rumeenia 15,7%, Leedu 14,8%, Eesti 12,2%, Läti 10,4% ja Malta 10,3% kasvuga. Premier Capital avas eelmisel aastal seitse uut restorani – neli Rumeenias, kaks Leedus ja ühe Kreekas. Lisaks renoveeriti viis restorani Rumeenias.

Grupi kõigi turgude tulevikuväljavaated on samuti positiivsed. Baltimaades, Maltal ja Rumeenias on McDonald’s toitlustussektori turu liider. Grupp jätkab oma turuosa ja külastajate arvu kasvatamist restoranide külastuskogemuse täiustamise abil. Majandustulemused paranevad ja turuosa kasvab ka Kreekas vaatamata tugevale konkurentsile nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt kaubamärkidelt ning keerulisele majanduskeskkonnale.

2018. aastal plaanib ettevõte avada kuue turu peale kokku üle kümne uue restorani ning jätkata ka oma restoranide ambitsioonikat renoveerimisprogrammi.

„2017. aastast saadud head tulemused andsid positiivse impulsi ning on tunnistuseks sellest, et meie nägemus grupi tulevikust ja strateegia iga turu arengu osas kannab vilja,“ sõnas Premier Capitali tegevdirektor Victor Tedesco. „Juhindudes McDonald’s restoraniketi poolt globaalselt paika pandud suundadest ning inspireerituna meie inimeste kirest meie kaubamärgi vastu jätkab Premier Capital ulatuslikke investeeringuid meie restoranivõrgustiku arendamisse, innovatsiooni, meeskonna koolitamisse ja jätkuvasse kasvu.“

„Meie eesmärk on kliente hoida, tagasi võita ja nende eelistusi muuta, tõstes McDonald’s külastuskogemust veelgi kõrgemale. Iga turu meeskond viib suure elevusega ellu McDonald’s „Koge tulevikku“ kontseptsiooni – oleme sammhaaval liikumas McDelivery teenuse tutvustamise suunas, lisame rohkem veebipõhiseid võimalusi nagu mobiilsed tellimused ja –maksed ning laiendame ka restoraniteenuseid pakkudes kõikides restoranides ka lauateenindust. Oleme kindlad, et järgmine investeeringuetapp toob kaasa jätkuva külastajatearvu ja turuosade kasvu.“

Foto: http://www.mcdonalds.ee/et

Valio Eesti käive kasvas veerandi võrra

By

2017. aastal hüppeliselt kasvanud toorpiima hind ning suurenenud tootmismahud kasvatasid Valio Eesti käibe 116 miljoni euro tasemeni, mida on 24% enam võrreldes 2016. aastaga.

Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi kinnitusel aitasid heade tulemuste saavutamisele kaasa Valio toodete kasvav nõudlus Eesti tarbijate seas ning müügiedu eksporditurgudel.

„Panime möödunud aastal palju rõhku nii olemasolevate toodete müügi toetamisele kui ka uute kõrge lisandväärtusega piimatoodete arendamisele. Mullu jõudsid turule näiteks Valio Viola sulajuustusari ja Alma kõikuva rasvaprotsendiga täispiim, mis mõlemad on võitnud juba tuhandete tarbijate südamed. Eksporditurgudel on aga jätkuvalt superstaarirollis meie Forte juust,“ kinnitas Solovjov.

Tema sõnul puhusid möödunud aastal piimasektoris soodsad tuuled, mis kasvatasid toorpiima hinda ning andsid hoogu ka toorpiima tootmise kasvule. Valio tarnis 2017. aastal oma partneritelt ligikaudu 200 tuhat tonni toorpiima ning maksis selle eest turu keskmisest kõrgemat hinda.

„Maksime toorpiima eest 20 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal, kuid kogu see hinnatõus meie toodete lõpphinnas siiski ei väljendunud. Sellele vaatamata õnnestus meil teenida 2016. aastaga samas suurusjärgus ehk ligi 3,7 miljoni euro suurune kasum. Oleme sellise kasumlikkusega rahul, sest see aitab meil jätkata head arengut,“ sõnas Solovjov.

Valio Eesti juhi kinnitusel on ettevõtte stabiilse kasvu aluseks olnud iga-aastased investeeringud uutesse tootmisliinidesse ning muudesse uuendustesse, mis võimaldavad kasvatada tootmismahte.

„2017. aastal tegime 25% rohkem investeeringuid kui aasta varem – 4,9 miljonini küündinud investeeringuprojektid tõid Võru juustutehasesse sulatatud juustu katla ja pakkeliini, laiendasid veelgi Laeva Meierei tehast ning vähendasid materjalikulusid meie lõpptoodetele,“ loetles Solovjov.

Tema sõnul jätkab ettevõte samades suurusjärkudes investeeringutega ka käesoleval aastal, et pakkuda nii koduturu kui ka välisturgude tarbijatele uusi kvaliteetseid ja piimatoodete tarbimist hoogustavaid tooteid.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto: valio.ee

Eesti majanduskasvu ootab ees rahunemine

By

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKP-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.

Eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv ligi 5% ning seda hoogustas peale sisenõudluse ka ekspordile suunatud tööstussektori kasv. Majanduskasvu pidurdumine välisturgudel toob seega kaasa rahulikuma majanduskasvu ka Eestis. Kasv aeglustub ka seetõttu, et inimeste tööturul osalemise aktiivsuse tõus ja hõive suurenemine, kasutuseta olnud ressursside rakendamine ja leebe rahapoliitika ei paku eelnevate aastatega võrdväärset tuge. Kasvu aeglustumine on igati ootuspärane, sest Eesti ületab keskmistele majandusoludele vastavat taset ning piltlikult öeldes ei ole võimalik püsivalt keskmisest paremas seisus olla.

Foto ja lisalugemine: Eesti Pank

Salvest tähistab 72. sünnipäeva

By

72. sünnipäeva tähistav Salvest tunneb rõõmu selle üle, et eestimaalased on jätkuvalt väga lojaalsed oma traditsioonilistele lemmikutele, kuid tunnevad üha suuremat huvi maailma toidutrendidest ja erinevatest köögikultuuridest inspireeritud roogade ning innovaatiliste retseptide vastu.

Salvesti müügi- ja turundusjuhi Triin Kõrgmaa sõnul on ettevõtte üle 70 aasta kestnud eduloo taga oskus pakkuda igale põlvkonnale tooteid, mis jäävad toidulauale aastakümneteks. „Üks Salvesti legendaarsemaid hitt-tooteid on Mulgi kapsad, mis on ka meie vanim jätkuvalt müügil olev toode – pärast 67 müügil olnud aastat ei näita selle toote müük sugugi raugemise märke,“ rääkis Kõrgmaa.

Tema sõnul leidub sarnaseid fenomene ka salatite kategoorias. „Nostalgiatooted nagu „Toome“ ja „Tervist“ salatid ei kao veel lettidelt niipea – legendaarsetel salatitel on jätkuvalt väga lojaalne tarbijaskond, mis kasvab iga aastaga,“ selgitas ta.

Viimastel aastatel on sünnipäevalaps Salvest pannud üha rohkem rõhku innovatsioonile, et tuua turule terviseteadlike ja eksootilisemaid toiduvalikuid hindavate tarbijate ootustest lähtuvaid tooteid.

„Meie viimane eduelamus on kahtlemata Smushie ökoloogiliste supersmuutide turuletulek, tänu millele on Salvesti sõprade hulka lisandunud tohutult palju uusi noori tarbijaid ning mis on märkimisväärselt laiendanud meie ekspordipotentsiaali. Naturaalsed ökoloogilised smuutid ja „supertoidud“ on kindlasti toidukategooria, mille olulisus tarbijate toiduvalikutes kasvab tulevikus veelgi – plaanime täita selles valdkonnas ka edaspidi suunanäitaja rolli,“ kinnitas Kõrgmaa.

Suppide kategoorias on hetkel populaarseim toode legendaarne Veiselihaga värskekapsaborš, kuid ka siin vaatab Salvest uute toodete jaoks inspiratsiooni saamiseks üha rohkem eksootilisemate köögikultuuride suunas. Viimastest uudistoodetest on moodsate retseptidega tarbijaid rõõmustanud näiteks näiteks Tomatisupp läätsedega ning aasiapärased Magus-vürtsikas köögiviljasalat ning Kana-köögiviljawok.

2017. aasta kõige müüdumateks toodeteks osutusid Porgandiga praekapsas ja Maitselt mahe kurk. „Müüsime eelmisel aastal ühtekokku ligi 310 000 suurt purki porgandiga praekapsast, mis on olnud Salvesti kõige populaarsem toode juba viimased kolm aastat. Kuid ka kapsaste segmendis on ruumi innovatsioonile. Möödunud pühade ajal said näiteks tuhanded Eesti taimetoitlased ja veganid nautida meie Mahlast praekapsast rapsiõliga, milles rapsiõli asendab traditsioonilist searasva,“ rääkis Triin Kõrgmaa.

1946. aastal Tartus tegevust alustanud Salvest on tugevate traditsioonidega Eesti toiduainetööstus. Salvest kasutab oma tootmises võimalikult palju kodumaist toorainet, millest suur osa pärineb kuni 100 kilomeetri kauguselt tehasest, ning panustab aktiivselt ka mahetootmise arengusse Eestis. Salvesti 32,000 ruutmeetri suuruses tehasekompleksis töötab ühtekokku ligi 170 inimest, kes valmistavad lisaks eestimaalaste seas armastatud kõrge kvaliteediga Salvesti suppidele, köögiviljahoidistele, lõunatoitudele ja kastmetele ka Meie Mari moose, Põnni lastetoite, Mahlaka mahlajooke, Smushie supersmuutisid ja palju muud.

Foto: salvest.ee