Eestis kiirenes tarbijahindade kasv aprillis statistikaameti teatel 3,2%ni. Energiahinnad tõusid aastaga 6,8%, toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 4,8% ning alusinflatsioon1 ulatus 1,4%ni.
Toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud mõningaid märke aeglustumisest. Toornafta barreli hind püsis märtsis ja aprillis 53 dollari läheduses, kuid hakkas aprilli lõpus langema. Selle taga oli USA naftatootmise kasv ja kesine nõudlus Aasia riikides. OPECisse kuuluvad naftat tootvad riigid kaaluvad nafta tootmismahu vähendamist ega lase tõenäoliselt hinnal väga madalale langeda. Teist kuud järjest langes ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel ka toidutoormete maailmaturu hind. Märtsis ja aprillis oli hinnalangus küllaltki suur, kokku 4,3%. Praegustel toormehindadel on oluline mõju järgmise aasta inflatsiooninumbritele, sest tarbijahindades kajastuvad muutused pika viitajaga.
Eesti inflatsiooni mõjutavad tänavu peamiselt energiahinnad ja aktsiisitõusud. Juulikuus tõstetakse täiendavalt alkoholiaktsiise, sh tõuseb õlleaktsiis 70%. Aktsiisitõus kiirendab hinnakasvu umbes 0,2–0,3 protsendipunkti võrra. Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade järkjärguline kallinemine jätkub teisel poolaastal. Alusinflatsiooni mõjutavad nii impordihinnad kui ka kiirem majanduskasv.
Eelmise aasta detsembri majandusprognoosis ootasime inflatsiooni kiirenemist 2017. aastal kolme protsendi lähedusse. Senine hinnakasv on olnud prognoosiga kooskõlas. Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi juunis.
Foto ja allikas: Eesti Pank
