• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • FB uudisvoog:

Archives for juuli 2016

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8%

30/07/2016 By Veebikiri

Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.

Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.

Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.

Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.

Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).

Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht

Teises kvartalis tegid Eesti elanikud väljaspool riiki ca 48 000 kaardimakset päevas

30/07/2016 By Veebikiri

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 1,1 miljonit riigisisest sularahata makset kogukäibega 370 miljonit eurot. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%, kuid käive vähenes 6%. Maksete arv on nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum. Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete maksete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus.

66% kõigist riigisisestest maksetest moodustavad kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid 3%. Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 739 000 kaardimakset. Valdavalt teevad kaardimakseid eraisikud (98%).

Väljaspool Eestit tegid Eesti elanikud teises kvartalis päevas keskmiselt 48 000 kaardimakset. Kui Eestis tehakse kõige enam kaardimakseid detsembris, siis välismaal makstakse Eestis väljastatud kaartidega kõige sagedamini puhkusteperioodil juunis ja juulis. Väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv on suvekuudel olnud 60–74% suurem kui jaanuaris. Eesti elanikud maksid kaardiga 185 erinevas riigis. Välismaal tehtud kaardimaksetest ligi kolmandik tehti Soomes: seal maksti teises kvartalis keskmiselt 14 000 korral päevas. Rohkem kaardimakseid tehti ka Rootsis, Lätis ja Venemaal. Ligikaudu pooled sihtkohad on sellised, kus Eesti elanikud maksid keskmiselt kord päevas. Need on riigid, kus kaardimaksevõimalused on tagasihoidlikud ja kuhu reisitakse harvem.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2015. aastal 1,25 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on ligikaudu kolm korda rohkem kui 10 aastat tagasi. Samal ajal on väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv kasvanud üle nelja korra, käive aga vaid 2,7 korda, mis näitab, et ka välismaal kasutatakse kaarti üha enam väiksemate summade maksmisel. Kui 2006. aastal oli välismaal tehtud kaardimakse keskmine suurus 54 eurot, siis käesoleva aasta teises kvartalis 32 eurot. Väljaspool Eestit tehtava kaardimakse keskmist suurust võib mõjutada see, et osa kaupmehi on kehtestanud miinimumsumma, mille puhul nad on nõus kaardimakset vastu võtma.

Sularaha võeti väljaspool Eestit pangaautomaadist teises kvartalis välja keskmiselt 3900 korda päevas ja korraga keskmiselt 150 eurot. Eestis võeti pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 100 eurot. Kui kaardimaksed on välismaal üldjuhul tasuta, siis pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele on kehtestatud teenustasud. Teenustasude kohta leiab infot aadressil www.minuraha.ee.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, Eesti Pank, kaardimaksed, välismaa

LG Electronics teatas paranenud majandustulemustest teises kvartalis

28/07/2016 By Veebikiri

Tehnoloogiaettevõte LG Electronics (LG) teatas täna, et nende 2016. aasta teise kvartali tulu on 503,10 miljonit USA dollarit, mis on ligi 140% võrra suurem kui samal perioodil eelmisel aastal. Seda tänu LG kodumasinate ja õhukonditsioneeride üksuse LG Home Appliance & Air Solution Company ning koduse meelelahutuse lahenduste üksuse LG Home Entertainment Company edukale tootlikkusele. Mõlemad saavutasid LG ajaloo kõrgeima ärikasumi kvartali lõikes. Ülemaailmselt konsolideeritud 12,05 miljardit dollarit tulu kasvas iga aasta ja kvartaliga.

LG kodumasinate ja õhukonditsioneeride lahenduste üksuse Home Appliance & Air Solution Company teise kvartali tuluks kujunes 373,24 dollarit, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kasum tuli õhukonditsioneeride suurenenud müügist äriturul ja tugevast müügitegevusest Koreas, Euroopas ja Aasias. Uuendatud tooteportfelli ja kulustruktuuriga saavutas äriüksus 9% suurema ärirentaabluse. Tulevikku vaadates oodatakse esmaklassilistelt toodetelt nagu LG SIGNATURE kollektsioon, TWINWash ja LG Styler, positiivset panust ettevõtte müüki.

Mobiilkommunikatsiooni lahenduste üksus LG Mobile Communications Company kasvatas esimese kvartaliga võrreldes tulu 12% võrra – 2,86 miljardit dollarit. 132,10 miljoni dollari suurune ärikahjum kajastas suurenenud turunduskulusid ja mõnevõrra aeglast G5 nutitelefoni turule tulekut. Nutitelefonide müük kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 3%: kokku müüdi teises kvartalis 13,9 miljonit nutitelefoni. LG ootab V-seeria müügile tuleku ja K- ning X- mudelite müügi laiendamisega kasvatada üksuse äritegevust järgmise kvartali jooksul.

Koduse meelelahutuse lahenduste üksuse LG Home Entertainment Company ärikasum oli teises kvartalis 306,97 miljonit dollarit, mis on 5,7% kõrgem 2015. aasta teise kvartali tulust. Seda tänu esmaklassiliste telerite suurenenud müügile. ULTRA HD ja OLED telerite suurenenud müük ja parandatud kulustruktuur toetasid ärirentaablust 8,6%, mis on kõrgeim selle üksuse ajaloos. Äri jätkab kasumi teenimist UHD ja OLED telerite järjest suurenevast müügist ja kulude konkurentsivõimest, kuigi lameekraanide valmistamiskulude tõus võib mõjutada kasumlikkust.

Sõidukikomponentide üksus LG Vehicle Components Company avaldas 550,4 miljoni suuruse müügitulu, mis on 42% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda tänu autode infotainment sektorile. R&D suurenenud investeeringud infotainment ja elektriautode tehnoloogias kokkuvõttes siiski 14,46. miljoni dollari suuruse ärikahjumi. LG autoosade üksuse väljavaade on positiivne tänu Chevrolet Bolt elektriautodele, millele hakatakse kolmandas kvartalis osasid tootma.

Tulude konverents

LG Electronics korraldab 29. juulil 2016 Korea aja järgi (00:00 GMT/UTC) kell 9.00 konverentskõne. Kõnes osalejad saavad helistada numbrile +82 31 810 3061 ja sisestada parooli 9084#. Asjakohane fail esitlusest on alla laadimiseks saadaval LG Electronics kodulehel (www.lg.com/global/ir/reports/earning-release.jsp) 28. juulil 2016 alates 16:00. Salasõna saamiseks registreerige end siin: http://pin.teletogether.com/eng. Lindistus konverentsist on saadaval 30 päeva pärast kõne lõppemist. Lindistuse kuulamiseks helistage numbril +82 31 931 3100 ja sisestage parool 142820#.

Foto: lge.com

Rubriik:Majandus Sildid:LG, tulude konverents

Freedom House´i raport: Eesti demokraatia on siirderiikide seas esirinnas

28/07/2016 By Veebikiri

Freedom House´i raport: Eesti demokraatia on siirderiikide seas esirinnas

Mõttekoja Freedom House iga-aastases siirderiikide demokraatia seisundit hindavas raportis sai Eesti 29 postkommunistliku riigi seas parima skoori. Eesti demokraatia on tugevatel alustel ja riigivalitsemine esindab parimaid liberaalse demokraatia praktikaid.

29 endise kommunismiriigi demokraatia indeksit troonib Eesti, järgnevad Sloveenia ja Läti. Viimaste seas on Türkmenistan ja Usbekistan. Suurim langus oli Makedoonias. Positiivne näide oli Ukraina, kus vabakonna survel toimus mõningane edasiminek võitluses korruptsiooniga

„Kogu regiooni arengut iseloomustas 2015. aastal rändekriis ja probleemid majanduses, mille mõju ähvardab nii Euroopa Liidu stabiilsust kui ka Euraasia diktaatorlike valitsemissüsteemide püsivust,“ selgitab ülevaadet riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni Praxisest.

Tema sõnul langes kõikide siirderiikide keskmine demokraatia skoor juba 12 aastat järjest. Languse vedaja on olnud Venemaa, kus elab enam kui kolmandik kogu regiooni rahvastikust. Kuid alates 2011. aastast on olukord kehvemaks muutunud ka teistes Euraasia riikides ja Balkanil, samuti Kesk-Euroopas.

„Eelmise aasta suundumustest väärib märkimist, et paljude Kesk-Euroopa ja Balkani riikide poliitiliste liidrite jõuline tegevus on läinud vastuollu demokraatia põhiprintsiipidega,“ sõnab Vinni. „Euroopa Liidu suutmatus rändekriisi asjakohasel moel ohjata pakkus nende riikide populistidele võimaluse võõraviha õhutamiseks ja andis võimuritele stabiilsuse loomise sildi all enam ruumi oma erahuvide edendamiseks,“ selgitab ekspert.

Aruandes tuuakse välja, et Euraasias asuvates siirderiikides tekitas naftahindade suur langus kriisi majanduses. Autoritaarsed juhid pidid kriisi leevendamiseks astuma edasisi samme oma võimu kindlustamiseks. Näiteks Venemaalt alguse saanud vabaühenduste ahistamine levis üle kogu Euraasia regiooni.

„Eestile antud hinnang võrreldes eelmise perioodiga palju ei muutunudki, vaid paranes veidi tänu hästikorraldatud valimiste protsessile. Meil olid kodanikuvabadus ja -õigused tagatud, e-valimised toimisid ja parlamenti pääsesid uued erakonnad,“ võtab Vinni aasta kokku. See tõendas aruande hinnangul meie mitmepartei süsteemi toimivust ja valimiste stabiilset demokraatlikkust

Freedom House´i siirderiikide demokraatia aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatia omavalitsustes, õigusraamistik ja korruptsioon. Demokraatia tasemele anti hindeid 2015. aasta ühiskondlike sündmuste ja poliitiliste otsuste alusel.

Eesti demokraatia olukorda hindasid Freedom House´i tellimusel ja ühtse metoodika järgi mõttekoja Praxis eksperdid Jane Matt, Hille Hinsberg ja Rauno Vinni. Freedom House on sõltumatu organisatsioon, mis toetab demokraatlikke muutusi, jälgib vabaduste olukorda maailmas ning edendab demokraatiat ja inimõigusi.

Vt aruannet ja riikide hinnanguid: https://freedomhouse.org/report/nations-transit/nations-transit-2016

Foto: freedomhouse.org

Rubriik:Teated Sildid:demokraatia, Eesti, Freedom House, siirderiigid

Majutussektori sesoonsusest

24/07/2016 By Veebikiri

Eesti turismi- ja majutussektoris valitseb keeruline, kuid samas huvitav ning väljakutseid pakkuv aeg. Turuosalisi hoiavad pinges nii majutusasutuste planeeritav käibemaksutõus, majutusteenuse vahendamise portaalide (nt airbnb.com ja booking.com) kasvav populaarsus, uute tegutsejate tulek (nt Hiltoni hotell Tallinnas), sekeldused kodumaiste lennufirmade ümber (Estonian Air/Nordic Aviation Group ja Avies) kui ka lihtsalt tihe konkurents koduturul ning ka naaberriikidega.

Eeskätt klimaatiliste olude, aga ka töö- ja koolikorralduse sunnil peavad kodumaised majutusasutused toime tulema turismi sesoonsusega. Tegevustulemust hinnatakse rahalises väärtuses, kuid hooajalisuse mõõtmiseks on sobiv indikaator ka külastajate arv. Riigi seisukohalt on seda numbrit ehk kergemgi jälgida, kuna turismiga kaasnevate kaudsete mõjude kokkulugemine pole lihtne tegevus. Samas (peaaegu) vaba liikumine Schengeni viisaruumis teeb väliskülastajate lugemise üpris keeruliseks ning tuleb arvestada, et tahes tahtmata pole kõiki liikumisi võimalik kajastada, rääkimata riigisisestest. Siiski on turistide arvu mõõtmiseks mitmeid erinevaid võimalusi – sadamate ja lennujaamade andmed, küsitlusuuringud piiriületusel, mobiilpositsioneerimise andmed ning majutusasutustelt kogutud teave.

Statistikaameti andmetel on aastatel 1996–2015 majutusasutustes ööbinud turistide arv uuritava 20 aasta jooksul pidevalt kasvanud (kui jätta arvestamata majanduskriisi tõttu kogetud lühiajaline langus 2009. aastal). Kui 1996. aastal registreeriti 587 900 majutatut, siis 2015. aastaks tõusis see 3,1 miljonini, mis on rohkem kui viiekordne kasv.

Selleks, et paremini mõista, kas pikas plaanis on aasta jooksul majutatute arv tasakaalustunud, saab võrrelda kõrg- (juuni–august) ja madalhooajal (jaanuar–märts) majutatute osatähtsuse muutust majutatute koguarvus. Andmete analüüsist selgub, et märkimisväärseid muutusi pole kummalgi juhul toimunud. Siiski võib märgata, et aastatel 1996–2004 konkreetse aasta jooksul suvekuudel majutatute osatähtsus majutatute hulgas kasvas. Pärast seda on toimunud väga aeglane, kuid järk-järguline langus. Talvehooaja puhul on lood vastupidised, kuigi mõnevõrra väiksemas ulatuses. Seega, hooajavahelised erinevused on tasapisi vähenenud ning nähtust võib riigi turismimaastikule positiivseks pidada.

Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Selgub, et päris nii see pole. Võrreldes Eurostati andmeid 2015. aastal majutatute arvu kohta kuude kaupa Euroopa riikides, tuleb välja, et hooajalisust esineb ka teistes riikides ning mitmeski märksa olulisemalt kui Eestis. Iseäranis märkimisväärsed kontrastid on Horvaatias, kus augustis on majutatute arv enam kui kolm korda suurem kui aasta kuu keskmine ning jaanuaris enam kui kaheksa korda väiksem. Horvaatia jaanuari näitaja on omakorda rohkem kui 27 korda väiksem kui augusti oma. Taustaks olgu öeldud, et niivõrd drastilise erinevuse puhul pole tegemist ühe aasta anomaaliaga, vaid suur erinevus leidis aset ka varasematel aastatel. Eesti asukoht antud võrdluses asub riikide keskel – juuli näitaja on jaanuari näitajast ligi kolm korda kõrgem.

Kui teistes vaatluse all olevates riikides on kõrgeima majutatute arvuga kuu kas juuli või august, siis Serbia puhul oli selleks 2015. aastal mai. Siiski saab suvekuid kõikide riikide puhul pidada kõrghooajaks.

Kõikide vaatluse all olevate riikide puhul on suurima majutatute arvuga kuu näitaja vähemalt kaks korda kõrgem väikseima näitajaga kuu arvust. Väiksemad erinevused esinevad näiteks Serbias, Saksamaal ja Slovakkias.

Kui võrrelda riikide pingerida suvekuudel majutatute tähtsuse järgi, selgub, et Eesti asub keskmike hulgas. Ka naaberriigid Läti, Leedu ja Soome asetsevad samal pulgal.

Kokkuvõttes, turismi hooajalisus ei ole mitte üksnes Eesti mure, vaid vaevab ka teisi Euroopa riike ning mitmeidki hoopis tõsisemalt. Samas on probleem Eestis viimasel kümnendil mõnevõrra leevenenud (arvatavasti on abiks olnud näiteks spaa- ja konverentsiturismi populaarsuse kasv). Siiski, eeldades, et drastilist kliimamuutust ning sellest johtuvalt harjumuspärase elukorralduse muutust järgnevatel aastatel ei toimu, tuleb majutusasutustel hooajalisusega ka edaspidi rinda pista.

Allikas: Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

Foto: statistikablog

Rubriik:Majandus

Valio investeerib Laeva ja Võru tehaste uuendamisse 4,5 miljonit eurot

24/07/2016 By Veebikiri

Seoses teist aastat jätkuva hinnalangusega kahanes Valio Eesti käive 2015. aastal 7,3% ning kogukäibeks kujunes 85,8 miljonit eurot. Sellele vaatamata jätkas Valio investeeringuid, panustades ühtekokku 4,5 miljonit eurot ehk mullusest enam kui kümnendiku võrra rohkem Laeva ja Võru tehaste uuendamisse.

Ettevõtte tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul oli tulemus arvestades Eestis ja mujal maailma piimaturgudel toimuvat suurt langust igati ootuspärane.

“Käibelangus meid kurssi muutma ei sunni – oleme alati lähtunud põhimõttest, et parim kindlustus raskuste vastu on nutikas jõuline investeerimine ning hea koostöö usaldusväärsete partneritega. Seetõttu oleme igal aastal investeerinud ca 5% käibest tootmise tõhustamisse ja muudesse arendusprojektidesse, millest 2015. aasta suurim projekt oli Laeva meierei uue tankisaali sisustamine,” selgitas ta.

Tema sõnul võimaldas ulatuslik investeering tuua turule uusi ekspordipotentsiaaliga tooteid ning kasvatada eksporti lähiriikidesse. Seeläbi kasvas märkimisväärselt ka Laeva meierei töötajaskond. “Kõik see võimaldas meil meil teenida 4,5 miljonit eurot puhaskasumit, mis moodustas käibest 5,2%,” sõnas Solovjov.

“Samuti on Valio alati maksnud oma toorpiima tarnijatele Eesti keskmisest kõrgemat hinda. See tõi meile küll 2015. aastal 1,7 miljoni euro suuruse lisakulu, ent tagab, et meie tooted valmivad parima kvaliteediga piimast ning on seetõttu nii meil kui eksporditurgudel kõrgelt hinnatud,” lisas ta.

Valio varus möödunud aastal 2014. aastast mõnevõrra rohkem ehk enam kui 155 tuhat tonni toorpiima. “Venemaa embargo on tänaseks juba unustatud – oleme leidnud piisavalt uusi eksporditurge, et kogu toorpiim realiseerida ning tootmismahte isegi kasvatada. Loodame väga, et suve lõpus pöörab ka toorpiima hind Baltimaades mõningasele tõusule, sest tänane hinnatase ei ole enam ammu jätkusuutlik,” nentis Solovjov.

Valio Eesti tegutses möödunud aastal hoogsalt ka tootearendusega – muuhulgas tulid turule turule uue kategooriana Alma jogurtismuutid ning spordientusiastidele suunatud proteiinikohupiima­kreemide sari Valio PROfeel. “Uue hingamise sai ka legendaarne Atleet juustusari, millest erilise uuendusena pälvis Eesti Parima Toiduaine konkursil parima piimatoote tunnustuse Atleet Cheddar juust,” tõi Solovjov näiteid mullustest edulugudest.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto: Valio.ee

 

Rubriik:Majandus Sildid:Maido Solovjov

Eesti hostel valiti Euroopa parimate hulka

24/07/2016 By Veebikiri

Silmapaistvate hostelite portaal Hostelgeeks omistas sel nädalal viis tärni Tartus kevadel uksed avanud Hektor Design Hostelile, millest sai ühtlasi esimene portaalis ära märgitud majutusasutus Eestis.

“Tunneme suurt rõõmu väärika kiituse üle. Oleme kõigest kolm kuud pakkunud mugavat majutust teadlikele reisijatele, kuid juba õnnestus meil saada niivõrd kõrge tunnustuse osaliseks,” ütles Hektor Design butiikhosteli turundusjuht Ildiko Siimon.

Hostelgeeks.com on sõltumatu hostelite portaal, mis koondab ning tõstab esile väljapaistvamaid hosteleid üle maailma. Portaal pärjab tärnidega üksnes kõrgeimat tunnustust väärivaid majutusasutusi, pakkudes seeläbi hinnatundlikele reisijatele võimalust valida parimate hostelite vahel. Euroopas on Hostelgeeksi kiituse seni pälvinud vaid 39 ööbimisasutust.

Hektor Design Hostel täitis viie tärni saamiseks mitmeid nüüdisajal edukale majutusasutusele olulisi eeldusi. „Hostelgeeksi meeskond tõi esile butiikhosteli mõju naabruskonnale ja Tartu linnale laiemalt, omanäolise sisekujunduse, väärika ja kireva külastajaskonna, valmisoleku suure hulga erisoovidega külaliste majutamiseks ning sõbraliku ja abivalmi hosteli pere,“ vahendas Siimon Hostelgeeksi tagasisidet.

“See, et Hektor Design butiikhostel suudab muljet avaldada sedavõrd nõudlikule publikule, on tegelikult tunnustus andekatele Eesti tegijatele, kellega koostöös suutsime luua midagi erakordset ja unikaalset. Esmajoones tuleb anda au arhitekt Jan Skolimowski ja KAMP Arhitektidele ning disainer Martin Eelmale, kelle panus võimaldab meil rahvusvahelisel areenil eristuda,” sõnas Siimon.

Hiljuti Aparaaditehase vahetus läheduses avatud Hektor Design butiikhostel suudab majutada kuni 230 inimest, pakkudes ööbimisvõimalust põneva disainilahendusega suuremates ja väiksemates tubades, mida on ühtekokki 25 erinevat tüüpi.

Hosteli unikaalsus väljendub ennekõike tubade moodsas ja funktsionaalses disainilahenduses. Hosteli mugavuste hulka kuuluvad lisaks Hektor Cafele ka raamatukogu, jõusaal ja joogaruum, pesupesemis- ja triikimisvõimalused ning nõupidamisteruum, mida on soovi korral võimalik kasutada ka kinosaalina või mistahes meelelahutusliku ürituse korraldamiseks.

Foto: http://hektorhostels.com/pictures/

 

Rubriik:Teated Sildid:Hektor Design Hostel, Hostelgeeks, Ildiko Siimon, Jan Skolimowski, Martin Eelma

Banana Cycling RATTATÖÖKODA & POOD

24/07/2016 By Veebikiri

Me ei oska mingil moel lahti seletada töökoja/poe eksootilist nimetust. Aga see ei ole ka – kui ehk turunduskommunikatiivsed fitnessid välja jätta – oluline. Mis ON oluline: töö kiirus, kvaliteet ja suhtumine klienti. Ühesõnaga: veebikiri külastab ja kiidab.

Kontaktandmed:
Aadress: Haabersti tn 3, Tallinn
Tel: 5082472
E-mail: info [ät] cycling.ee
Web: cycling.ee
FB: https://www.facebook.com/BananCycling/

Foto: https://www.facebook.com/BananCycling/

 

 

Rubriik:Veebikiri külastab ja kiidab Sildid:jalgratta parandus, rattapood, rattatöökoda

Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse

14/07/2016 By Veebikiri

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Skype Eesti valisid välja loodus- ja täppisteadusi õppivad noored, kes saavad 8000 euro suuruse stipendiumi magistriõpinguteks välisülikoolides. Tänavused stipendiaadid on Ksenia Niglas ja Ants Remm.

Skype’i välisõpingute stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Stipendiumiga tahame aidata andekatel noortel uusi teadmisi omandada, silmaringi laiendada ning kohtuda uute inimestega, et seda kõike hiljem Eestis rakendada ja erialainimestega jagada. Toetades noori nende eesmärkide saavutamisel ja ühiskonnale millegi kasuliku loomisel, soovime omal moel tõsta Eesti üldist haridustaset,“ ütles Skype’i vanemtootejuht Filipp Seljanko. „Igal aastal tuleb konkursile järjest enam tugevaid kandidaate ja nende kõrge tase hämmastab mind ikka ja jälle.“

Ksenia Niglas on lõpetanud matemaatika magistrantuuri Tartu Ülikoolis ja Cambride’i Ülikoolis, Skype’i stipendiumi abil jätkab neiu õpinguid Michigani Ülikoolis USA-s. Niglase uurimisvaldkonnaks on matemaatiline haridus, keskendudes tõestuste õpetamise metoodikale koolis. Tõestamine on matemaatika põhiline tööriist ning paljud uuringud on näidanud, et tõestuste õppimine mõjub positiivselt õpilaste edukusele matemaatika mõistmisel – sellele vaatamata Eesti koolides tõestusi hetkel ei õpetata. Ksenia Niglase suur eesmärk on tuua tõestused Eesti koolidesse, et seeläbi tõsta õpilaste matemaatikapädevust.

Ants Remm jätkab Skype’i stipendiumi toel magistriõpinguid ETH Zürich’is, tegeledes edasi eksperimentaalse kvantinfotöötlusega. Remm uurib koostöös professor Andreas Wallraffiga ülijuhtidest kvantbittide süsteeme. Eesmärgiks on täiendada katseseadmeid, mida kasutatakse Rydbergi aatomite ja ülijuhtivate kvantbittide hübriidsüsteemide uurimiseks. Alates 2011. aastast on Ants Remm Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige ning aitab Eesti koolinoorte esindusmeeskonnal valmistuda iga-aastasteks rahvusvahelisteks füüsikaolümpiaadideks.

„Mõlemal stipendiaadil on tugev huvi oma valdkonna vastu, suur soov saada tipptegijaks oma valdkonnas ning imetlusväärne missioonitunne panustada pikas perspektiivis tagasi Eesti ühiskonda,“ ütles HITSA projektijuht Marily Hendrikson.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 12 Eesti noort. Stipendiumide maksmist koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi vahenditest finantseeritakse õppekvaliteedi parandamise meetmeid, makstakse tudengitele stipendiume ning viiakse läbi rahvusvahelist turundustegevust. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: hitsa.ee

Rubriik:Teated Sildid:Ants Remm, Ksenia Niglas

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Väljas söömine ongi ülehinnatud
  • keskdetsember
  • üks öölulla
  • PÖFF vol 3
  • Veel PÖFFi
  • Nädalavahetuse lõunaklassika
  • PÖFF: Isa
  • Klaasi ja plastikut
  • Kõrvalistuja tähelepanekud
  • Viies “püsi-kodus”-nädal

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook fazer Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp veebikiri Volga

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

FB uudisvoog:

Copyright © 2021

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.NõustunLisainfo