Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
Peamised tööülesanded:
– toidu valmistamine ja serveerimine vastavalt hotelli restorani menüüle
Nõudmised kandidaadile:
– omad erialast kutsetunnistust ja töökogemust
– oled kiire ja hea pingetaluvusega
– soovid töötada meeskonnas
– oled sõbralik ja abivalmis
– valdad suhtlustasandil eesti keelt
Peamine tööülesanne:
– professionaalne klientide teenindamine hotelli restoranis
Nõudmised kandidaadile:
– omad eelnevat teenindusalast töökogemust restoranis
– oled tähelepanelik ja positiivne klientide soovide suhtes
– meeskonnatöö sobib Sulle
– valdad suhtlustasemel eesti ja inglise keelt
Peamine tööülesanne: hotellitubade koristamine.
Nõudmised kandidaadile:
– puhastusteenindaja kutsetunnistus
– armastad puhtust ja korda
– kasuks tuleb eelnev töökogemus puhastusteenindajana
– oled sõbralik ja abivalmis
Alates 1. augustist hakkavad kommertspankadele kehtima muudatused kapitalipuhvri nõuetes. Varasema 2% asemel hakkab
nõudma kõikidelt Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt 1% suurust süsteemse riski puhvrit. Lisaks nõuab keskpank kahelt suuremalt pangalt – Swedbankilt ja SEB Pangalt – veel 2% suurust lisapuhvrit.
Eesti Pank kehtestas 2014. aastal kõikidele kommertspankadele süsteemse riski puhvri nõude. Puhvri eesmärk oli panna pangad hoidma suuremat kapitali ja suurendada nõnda pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske.
„Siiani kaitses süsteemse riski puhver panganduses kahe riski vastu, kuid augustist lööme selle tööriista piltlikult öeldes pooleks. Hakkame kõikidelt pankadelt nõudma 1% suurust puhvrit, et maandada Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast tulenevat järsu majanduslanguse riski. Kahelt suuremalt pangalt nõuame aga lisaks 2% suurust puhvrit, sest Eesti pangandussektor on üks kontsentreeritumaid Euroopa Liidus.
„Lisaks on siinsed suured pangad haavatavad samade riskide suhtes, kuna nende varade ja rahastamise struktuur on väga sarnane” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Alates augustist kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale koguomavahendite nõue 13,5% tasemel ja kõikidele teistele pankadele 11,5% tasemel.
Juunis algab kõrgkoolides sisseastumisperiood, mida sel aastal viiakse läbi uuendatud sisseastumise infosüsteemi (SAIS) abil. Uut SAIS-i rakendab 19 Eesti haridusasutust ning selle kaudu esitatakse igal aastal ligikaudu 50 000 avaldust.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) hallatav SAIS on veebipõhise sisseastumise toetamiseks kasutusel olnud ligi kümme aastat. Alates sellest suvest saavad haridusasutused kaasaegsema väljanägemise ja täienenud funktsionaalsusega infosüsteemi. “Tehnoloogia peab toetama tööprotsessi ja olema selle tarbijale kasulik,“ ütles HITSA Infosüsteemide Arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm. „Sel aastal sisuliselt piloodime, kogume reaalset kasutajakogemust ning usun, et uuenenud SAIS-ist kujuneb huvigruppidele väärtuslik tööriist sisseastumise läbiviimiseks.“
Uus süsteem on kandidaadi jaoks mugavam, andes selge ülevaate kandideerimise hetkeseisust. Kogu info sisseastumise kohta on koondatud ühte süsteemi – SAIS-is on liidetud info haridusasutuste konkurssidest, esitatud avaldustest ja sisseastumiseksamitest, samuti kandidaadi positsioonist konkursside pingeridades. SAIS pärib andmeid erinevatest riiklikest süsteemidest nagu Rahvastikuregistrist, Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eksamite Infosüsteemist ning tagab, et neid näevad ainult selleks volitatud vastuvõtutöötajad.
Süsteem on kasutajasõbralikum ja paindlikum ka haridusasutustele, võimaldades vastuvõtutöötajatel mugavamalt kandidaadiga suhelda, iga kooli vastuvõtutingimustest lähtuvalt süsteemi seadistada ning esitatud avaldusi menetleda. SAIS aitab korraldada ülejäänud vastuvõtuprotsessi kuni sisse saamiseni, sh teadete vahendamist poolte vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist jne. Avaliku kasutaja, näiteks lapsevanemate ja meedia jaoks, kuvatakse info konkursside statistika ning vastuvõetute kohta reaalajas.
Sisseastumise infosüsteem on kasutusel enamikus Eesti kõrgkoolides (16) ja kolmes kutseõppeasutuses. „Loodame, et kõigi ühise pingutuse tulemusena loodu on verstapostiks, mis nii õppuritele kui ka haridusasutustele täiendavat väärtust loob ning sisseastumisega seotud protseduure hõlbustada aitab,“ sõnas SAIS-i tehnilise arendustöö eest vastutav Finestmedia avaliku sektori valdkonnajuht Jan Urva.
Sisseastumisavalduse esitamiseks tuleb süsteemi sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Iga haridusasutus kasutab SAIS-i vastavalt enda sisseastumistingimustele, seega tuleks kõikide kooli ja sisseastumist puudutavate küsimustega pöörduda konkreetse haridusasutuse vastuvõtuspetsialistide poole.
Foto ja rohkem infot: www.sais.ee