Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for september 2015

Eesti päritolu toidukauba koguseline eksport kasvas

By

Statistikaameti andmetel eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%.

Enim eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu teravilja (517 300 tonni), millest nisu eksport moodustas poole ning odra eksport 43%. Võrreldes 2013. aastaga suurenes nisu eksport 18% ning odra eksport 32%, samas nisu ja odra tonnihinnad langesid vastavalt 16% ja 18%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 175 eurot ning odra keskmine tonnihind 155 eurot. Nisu veeti peamiselt Keeniasse ja Saksamaale ning otra Saudi Araabiasse.

Teisel kohal oli Eesti päritolu piima ja piimatoodete eksport, millest enim eksporditi kontsentreerimata piima ja rõõska koort (202 300 tonni). Eksporditud Eesti päritolu kontsentreerimata piima ja rõõsa koore keskmine tonnihind oli 384 eurot. 2014. aasta kõrgeim keskmine tonnihind (472 eurot/tonn) saavutati veebruaris. Võrreldes varasema aasta sama perioodiga, hakkas juunis eksporditud piima ja rõõsa koore tonnihind langema. Alates septembrist langes piima tonnihind Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu veelgi ja järgnevatel kuudel oli piima tonnihind võrreldes varasema aasta samade kuudega 40% madalam. 2014. aasta septembris eksporditud kontsentreerimata piima ja rõõsa koore tonnihind oli ainult 257 eurot. Peamiselt veeti toorpiima Baltimaadesse.

Kolmandal kohal oli Eesti päritolu karastusjookide, vee ja alkoholi väljavedu (91 300 tonni). Võrreldes varasema aastaga suurenes 2014. aastal jookide eksport viiendiku võrra. Enim veeti välja linnaseõlut, mille eksport suurenes aastaga veerandi võrra, ulatudes 55 600 tonnini.

Foto ja allikas: statistikablogi

Eestis käib autoga tööl iga teine hõivatu

By

Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel elanikul on auto. Aasta-aastalt on kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja 2014. aastal käis autoga tööl 53% hõivatutest.

Riigi autostumise taset näitab sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. Euroopa riikidest oli 2013. aastal kõige rohkem ehk üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta registreeritud Luksemburgis, Leedus, Itaalias ja Maltal. Kõige vähem – vaid 235 sõiduautot 1000 elaniku kohta oli registreeritud Rumeenias.

Eesti linnadest oli 2013. aastal autostumise tase arvestuslikult suurim Kärdlas (registreeritud oli 655 sõiduautot 1000 elaniku kohta), mille põhjuseks võib olla ka elanike väike arv. Ka Põlvas oli registreeritud üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta. Lisaks ulatus seitsmes Eesti linnas autostumise tase üle 500. Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus oli 2013. aasta lõpu seisuga registreeritud vastavalt 408 ja 399 sõiduautot 1000 elaniku kohta.  Kohtla-Järvel ja Narvas jäi autostumise tase alla 400.

Eestis kasutab üle poole tööga hõivatud elanikest töölkäimiseks autot

Eestis on ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi tööl käijate osatähtsus kümne aastaga märgatavalt vähenenud. Transpordi valik sõltub olulisel määral töökoha kaugusest: mida pikem on vahemaa, seda enam kasutatakse selle läbimiseks mootorsõidukit. Aasta-aastalt on töö- ja elukoha keskmine vahemaa suurenenud.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel kasutas 2014. aastal 15–74-aastasest hõivatutest tööle minemiseks ühistransporti 23%, jalgsi liikumist 17% ning jalgratast 3%. Tulemused olid sarnased ka varasematel aastatel. Ühistranspordiga, jalgrattaga või jala töölkäijate osatähtsus kokku on kümne aastaga siiski märgatavalt vähenenud – 58%-st 2004. aastal 42%-ni 2014. aastal. Kui 2004. aastal kasutas tööl käimiseks autot 38% tööga hõivatud elanikest, siis aasta-aastalt on auto eelistajate arv kasvanud ja 2014. aastal ulatus nende osatähtsus 53%-ni. Samal perioodil on ühistranspordi kasutamine vähenenud 29%-st 23%-ni.

2014. aastal kasutas tööl käimiseks autot 67% meestest ja 38% naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 14% enam kui 2004. aastal. Ühistranspordiga, jalgrattaga või jala käis tööl 27% meestest ja 59% naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 15% vähem kui 2004. aastal.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega kasutatakse Eestis ühistransporti tööl käimiseks rohkem kui mujal. Linnade uuringu järgi kasutati 2011. aastal ühistransporti tööl käimiseks kümnes vaadeldavas riigis enim Eestis ja Bulgaarias – kummaski riigis kasutas ühistransporti tööle jõudmiseks 24% tööga hõivatud inimestest. Jalgrattaga tehti tööle minemiseks sõite enim Hollandis (26%) ning jalgsi eelistati tööl käia enim Bulgaarias (22%), Eestis (20%) ja Rootsis (18%). Autot või mootorratast eelistati enim Prantsusmaal, Iirimaal, Portugalis ja Belgias, kus tehti 68–71% sõitudest just nende transpordivahenditega.

Vaatamata sellele, et Euroopa riikide hulgas paistab Eesti silma madala autostumise taseme ning ühistranspordi kasutamise küllaltki kõrge taseme poolest, ei ole viimastel aastatel autode kasutamine liikumiseks vähenenud. Ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ning jala käimine aitavad säästa energiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid. Eestis on seatud eesmärgiks, et 2020. aastal käib jalgsi või jalgrattaga tööl 25% hõivatutest ning ühistransporti kasutab vähemalt veerand või enam töölkäijatest.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on suurim Austrias, Rootsis ja Eestis

By

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).

Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.

Euroopa Liidus oli 2013. aastal  kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt 6%.  Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla 5%.

Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis aasta-aastalt kasvanud

Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda  kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88% täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.

Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.

Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem (neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui 1%).

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Foto ja allikas: statistikablogi

 

Andri Luubi uuslavastus “Reha” maadleb pragmaatilise maailmamustriga

By

Theatrumi sügishooaja uuslavastuseks on oktoobris esietenduv eesti algupärand “Reha”, mille autor ja lavastaja on Andri Luup. “Reha” on mäng selle peale, kuidas saada hakkama uudses ja ootamatus, täiesti arusaamatus olukorras ning kuidas sellest võitjana välja tulla. “Reha” on saanud inspiratsiooni pragmaatilisest maailmakorrast, millega kohanemine pole alati ja mitte kõigile lihtne.  

Mida teha, kui sa ühel ilusal päeval ärkad “suures” mängus, kus mängitakse “suurte” panuste peale, aga sina oled nagu äsjasündinud. Kõik on uus ja tundmatu, teised sinu ümber osavad ja kogenud. Kas kohaneda kiiresti mängureeglitega või minna oma teed? Selles on küsimus.

Kuidas jõuda järgmisele levelile? Kvalitatiivse hüppeni? Ja kes võidab selle mängu? Kas peale jääb algaja õnn või ülim kogemus? Kes on see üks ja õnnelik võitja? Kes on kõige ägedam?

Autor ja lavastaja Andri Luup: ““Reha” on “anti-kasumlik, anti-pragmaatiline näidend, mis on asetatud ebatavalisse keskkonda, et tekiks vajalik allegooria ja piisav kõrvalpilk meie endi eludele. Ühtlasi oleks pragmaatiline öelda siinkohal midagi huvitavat, et inimesed tuleksid vaatama etendust. Aga kuna pragmaatiline mõtteviis on ühiskonnas vohama läinud ja “Reha” püüab olla pragmatismivastane tükk, siis peaks küsima, et miks peaks üks inimene seda tükki vaatama tulema, kui tal oleks muudki teha. Nii et autorina soovitan juhinduda sisetundest ja võtta vastu täiesti irratsionaalne, mittepragmaatiline otsus tulla teatrisse või mitte tulla.”

Andri Luup on näitekirjanik ja lavastaja, kelle loomingust leiab meeldivalt suure annuse absurdi ja elutervet huumorit. Kuigi kaasaegsetele on Luup imselt teada ka kui Theatrumi näitleja, väärivad siinkohal märkimist Luubi lavastused, kuna ta on kirjutanud neile ka ise teksti. Lavastused “Fööniks” ja “Pruuniks” (Theatrum), “Piloot” (Ugala) ning “Tuvi” (MTÜ Arhipelaag) on kõik nn algupärandid. “Piloot” kandideeris 2010. a. Eesti Teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastuse tiitlile. “Tuvi” esietendus paralleelselt nii Ameerika Ühendriikides, lavastajaks nüüdseks nimekas Sean Daniels, kui ka Tallinnas, kus oli lavastajaks Maria Peterson. Mõlemal mandril oli publiku vastuvõtt südamlik. Füüsilise ja vaimse vormi hoidmiseks mängib Luup regulaarselt jalgpalli.

R E H A

ägedik ühes tükis

Autor / Lavastaja Andri Luup

Kunstnik Maarja Naan / Koreograaf Tiina Mölder / Helikunstnik Tõnis Leemets / Valguskunstnik Helvin Kaljula

Osades: Nero Urke, Tiina Mölder, Katariina Tamm (NUKU), Kristjan Üksküla (Tallinna Linnateater), Elisabeth Peterson ja Mihkel Vooglaid

Etendused 14., 15., 21., 22. ja 23. oktoobril, 18., 21. ja 22. novembril 2015 kl 19:00 Theatrumi saalis (Vene 14, Tallinn)

Piletid (16/13) saadaval Kloostri Aidas (e–r 10–20, l 12–19), Piletilevis, Piletimaailmas, Statoili jaamades ja vabade kohtade olemasolul tund enne etenduste algust kohapeal.

Lähem info ja broneerimine:

tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

www.theatrum.ee

www.facebook.com/theatrum.ee

Foto: Theatrum

 

Eesti isevarustatus põhiliste toiduainetega

By

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaamet arvutab põllumajandussaaduste Eestis tarbitud koguseid, kasutades toodangu, ekspordi-impordi ja varude andmeid. Toodangu ja tarbimise suhtena saab leida ka põllumajandussaadustega isevarustatuse taseme.

Isevarustatuse tase on kõrgeim teravilja ja piimatoodete puhul

Liigi järgi oli 2014. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev – linnulihal 63% ja veiselihal 121%. See tähendab, et osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang. Sea-, lamba- ja kitseliha puhul on Eesti elanike tarbimine statistika kohaselt sama suur kui toodang ehk isevarustatuse tase on 100%. Munadega on Eesti isevarustatus 64%, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%.

Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatus 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. Meega isevarustatus oli 84%.

Teistest saadustest madalam on isevarustatus värske köögiviljaga (60%) ning puuviljade ja marjadega (12%). Kuigi kliima seab omad piirangud, on siin põhjus ka madalates impordihindades, mis teevad Eesti tootjatel turul konkureerimise väga raskeks. Köögiviljast on söögipeedi ja kaalikaga isevarustatus 94%, porgandiga 91%, kapsaga 84%, kurgiga 74%, tomatiga 29% ja sibulaga 20%.

Marjadega isevarustatus on hea

Kui puuviljade ja marjadega isevarustatus kokku on väga madal, siis marjade puhul on see vähese impordi ja koduaedade suure toodangu tõttu päris kõrge. Seega tuleneb värske puuvilja ja marjade madal isevarustatuse tase importpuuviljade suurest kogusest. Imporditakse nii troopilisi puuvilju, mida kliima tõttu ei ole võimalik Eestis kasvatada, kui ka enamik Eestis söödavatest õuntest, ploomidest ja kirssidest.

Allikas ja foto: Statistikablogi

 

Infoturbe tippspetsialist Mikko Hyppönen peab IT Kolledžis avaliku loengu

By

13 oktoobril 2015 kell 12.00 peab IT Kolledžis avaliku loengu maailmas tunnustatud infoturbe ekspert Mikko Hyppönen, kelle ettekanded sisaldavad alati rohkelt näiteid päevakajalistest infoturbe intsidentidest ning sündmustest, mis on seadnud ohtu internetikasutajate privaatsuse. Loengut modereerib Baltic Computer Systems AS juhataja Ants Sild.

„Hyppöneni peetakse maailmas infoturbe rokkstaariks. Ta on väga kogenud esineja ning tema ettekannete sisu ei ole tehniliselt keeruline, mis pahatihti antud valdkonna ettekannetes kipub olema. Elulised näited viirusetõrjelabori avastustest, igapäevased ohud arvutikasutajatele ning põnev ülevaade küberkuritegelikust maailmast on garanteeritud,“ sõnas F-Secure tugikeskuse juht Raido Orumets ja lisas, et kindlasti ei saa tegemist olema tavalise loenguga, kuulajad saavad sellest tõelise elamuse.

„Eesti Infotehnoloogia Kolledžil on heameel juba kolmandat korda koostöös Baltic Computer Systems AS-ga võõrustada maailma infoturbe tippspetsialist Mikko Hyppöneni,“ ütles Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Tiit Roosmaa. „Ma olen kindel, et nii meie üliõpilastel, õppejõududel kui ka kõigil kuulajatel on väga huvitav ja arendav kuulda infoturbe tippspetsialisti ülevaadet tänasest olukorrast ja trendidest infoturbe valdkonnas,“ lisas Roosmaa.

Mikko Hyppönen on maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juht ning ta on valitud maailma 50 kõige tähtsama Internetiga seotud isiku hulka (ajakiri PC World märts 2007). Ta on nõustanud infoturbe alal erinevaid USA, Euroopa ning Aasia valitsusasutusi ning esineb pidevalt maailma olulisematel infoturbe alastel seminaridel. Tema artikleid on avaldanud sellised ülemaailmse levikuga ajakirjad nagu Scientific American, Foreign Policy ja Virus Bulletin.

Mikko Hyppönen omab “Computer Virus screering” patenti (US patent 6,577,920). Lisaks arvutiturvalisuse küsimustele tegeleb ta vanade videomängude ning mänguautomaatide kogumise ja taastamisega.

Avalik loeng on inglise keeles ja toimub IT Kolledži õppehoones Mustamäel, Raja 4C, auditooriumis 314.

Avalikust loengust toimub ka otseülekanne IT Kolledži kodulehel www.itcollege.ee.

Liitu avaliku loenguga Facebookis: www.facebook.com/events/165196947151538/

IT Kolledži avalike loengute sarjas esinevad silmapaistvad praktikud ja teoreetikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast eesmärgiga tutvustada nii tudengitele kui laiemale avalikkusele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisi kontseptsioone, arenguid ja teooriaid. Loengud ei ole mõeldud ettevõtte või toote tutvustusena ega marketingiüritusena. Üritused on tasuta ja avatud kõigile soovijatele (www.itcollege.ee/avalikud-loengud/).

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis on võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja alates 2015. aasta sügisest uuel ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad). Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 960 õppuri. IT Kolledžist on suundunud IT tööjõuturule 791 IT spetsialisti.

Foto: IT Kolledž

Eesti välismajanduse aktiivsus vähenes juulis mitmendat kuud järjest

By

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2015. aasta juulis 25 miljonit eurot. Eesti välismajanduse aktiivsus on viimastel kuudel vähenenud: jooksevkonto kreediti ja deebeti maht on olnud neli kuud järjest aastatagusest ajast väiksem. Juulis kahanes nii kaupade, teenuste kui ka investeerimistulude eksport. Eelmise aasta juuliga võrreldes vähenes nii kaupade, teenuste kui ka tulude import.

Euroopa Liidu tõukefondide toetuste aktiivsem kasutamine suurendas kapitalitulu ning jooksev- ja kapitalikonto ülejääk oli juulis 56 miljonit eurot. Eesti majandus on olnud kogu 2015. aasta jooksul muu maailma suhtes netolaenuandja: riigi majandussektorid on paigutanud välismaale rohkem vahendeid, kui sealt kaasanud.

Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku algallikate kombineeritud süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemas olevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilansse.

Allikas ja foto: Eesti Pank

 

 

Põllumajandustoodang ja -toetused Euroopa Liidus

By

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Euroopa Liidu põllumajanduse majandusharu toodangust 50% on taimekasvatus- ja 42% loomakasvatustoodang, ülejäänu tuleb põllumajanduslikest teenustest ja põllumajandusettevõtete lahutamatutest mittepõllumajanduslikest tegevustest. Eestis on suhe vastupidine, st suurem osa toodangust saadakse loomakasvatusest (47%) ja väiksem osa taimekasvatusest (43%). Euroopa suurimad põllumajandustootjad toodangu väärtuse järgi on Prantsusmaa (72,2 miljardit eurot) ja Saksamaa (51,2 miljardit eurot), kellele järgnevad Itaalia ja Hispaania (vastavalt 49,9 ja 41,8 miljardit eurot). Kui aga arvestada toodangut kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta, paistab silma hoopis Holland, kelle hektari toodangu väärtus on ligi seitse korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti põllumajandustoodangu väärtus hektari kohta on koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga Euroopa Liidu madalaimate seas.

Traditsiooniliselt toetatakse põllumajandustootmist Euroopa Liidus suurte toetustega, mille eesmärk on tagada Euroopa põllumeeste mõistlik sissetulek. 2014. aastal maksti tootmis- ja tootetoetusi kokku 55,4 miljardit eurot. Kuigi toodanguga seotud toetuste osatähtsus on aastatega oluliselt vähenenud, maksab enamik riike siiski vähemal või suuremal määral ka toodanguga otseselt seotud tootetoetusi, mis lisatakse põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toodangu väärtusele ja mis seega suurendavad ka lisandväärtust. Euroopa Liidus kokku oli tootetoetuste summa 2014. aastal 3,7 miljardit eurot. Tootetoetustest oluliselt tähtsamad on tootmise toetused, mida 2014. aastal maksti 51,7 miljardit eurot. Investeeringutoetused põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toote- ega tootmistoetuste hulka ei kuulu. Kui arvestada, et Euroopa Liidus kokku oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu 90,4 miljardit eurot, siis paistab, et märkimisväärse osa sellest moodustavadki toetused. Eestis maksti 2014. aastal tootmistoetusi 168,2 ja tootetoetusi 3,9 miljonit eurot, mis on kokku 12% vähem kui aasta varem. Vähenemine andis oma panuse ka Eesti põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu vähenemisele, mis 2014. aasta esialgsetel andmetel oli 195,9 miljonit eurot, mis on 20% vähem kui 2013. aastal ja 33% vähem kui 2012. aastal.

Arvestades suuri tootmismahtusid on suurimad toetused Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta arvestades on aga toetused 2013. aasta seisuga suurimad Maltal, Soomes ja Kreekas. Eesti asetub selles pingereas oma 2014. aasta andmetega altpoolt neljandale kohale, st toote- ja tootmistoetuste summa kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 177 eurot. Et Eesti toodang hektari kohta on väga madal, siis toodangu kohta arvestades on Eesti toetus Euroopa Liidu keskmisest kõrgemgi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt makstavaid toetusi põllumajanduse majandusarvestuses ei eristata.

Allikas ja foto: statistikablogi

Poska meenemündi kujundab Mall Nukke ja Kerese mälestusmündi Riho Luuse

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Jaan Poska 150. aastapäevale pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võidutööks Mall Nukke kavandi ja Paul Kerese 100. aastapäevale pühendatud 2-eurose mälestusmündi võidutööks Riho Luuse kavandi. 

Jaan Poskale pühendatud 10-eurose nimiväärtusega hõbedast meenemündil on kunstnik kujutanud Eesti riigimehe Jaan Poska portreed ja riigipiiri, milles Poska juhitud Eesti delegatsioon leppis kokku Eesti rahuläbirääkimistel. Münt on osaliselt toonitud sini-must-valgeks. Võidutöö autor Mall Nukke on Eesti kunstnik ja graafik. Meenemündi emiteerib Eesti Pank Eesti riigimehe 150. aastapäeva puhul jaanuari lõpus. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursile esitatud 11 kavandi seast pälvis teise koha Jaan Evart, kolmanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus, neljanda koha pälvis Mall Nukke teine kavand ning viienda koha Jaano Ester.

Paul Keresele pühendatud 2-eurosel mälestusmündil ehk erikujundusega käibemündil on kujutatud Eesti male suurkuju portree koos nime ja malenuppudega. Võidutöö autor Riho Luuse on disainer, kes on kujundanud ka postmarke. Kogu euroalal käibima hakkava mündi kujundus kooskõlastatakse liikmesriikidega ja 2-eurosed mälestusmündid jõuavad ringlusse 2016. aasta alguses. Müntide tiraaž on 500 000, millest 5000 vermitakse kõrgemas ehk BU-kvaliteedis.

Kujunduskonkursile esitatud 31 kavandi seast pälvisid teise ja kolmanda koha samuti Riho Luuse esitatud kavandid, neljanda koha Margus Kadarik ja Toomas Niklus ning viienda koha Ivar Sakk.

Võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 2000 eurot. Teise koha töö eest makstakse auhinnatasu 700, kolmanda koha eest 500, neljanda koha eest 200 ja viienda eest 100 eurot. Mitme autori puhul läheb auhinnatasu jagamisele.

Rio de Janeiro suveolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele ja delegatsioonile pühendatud meenemündi kujunduskonkursi võidutööd ei valitud, kuna žürii hinnangul sobivaid kavandeid ei esitatud. Meenemündi jaoks vajaliku kujunduse leidmiseks teeb Eesti Pank ettepaneku kolmele kunstnikule: Liis Dvorjanskile, Tiit Jürnale ja Martin Pärnale. Konkursil osalejatele maksab Eesti Pank tasu 1000 eurot. Kujunduskonkurss kestab 1. oktoobrini ja konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 14. oktoobril.

Allikas: Eesti Pank
Foto: Eesti Pank

 

Valgus kõnnib Kadriorus 2015

By

17. septembril langeb Kadrioru park taas müstika ja küünlavalguse loori alla ning kell seitse õhtul algab festival “Valgus kõnnib Kadriorus 2015”.

Järgmisel neljapäeval, 17. septembril, kell 19.00 lõpetab Kadrioru park oma suve “Valgus kõnnib Kadriorus 2015” festivaliga. Hämaras Kadrioru pargis, süttivad tuhanded küünlad ja tõrvikud ning õhtu täitub muusika ning müstikaga. Iga-aastase suursündmuse jooksul on külalistel võimalik kogeda erinevaid valguslahendusi pargis, elava tulega kujundatud pargiruumi ja ainulaadset kultuuriprogrammi.

2015. aastal on festivali alale paigutatud üle 5000 küünla ja tõrviku ning pargiruumis kõndides võib märgata erinevaid ja huvitavaid erilahendusi nii maas kui õhus. Kõikjal – Luigetiigil, Lilleaias, Kontserdiväljakul, Lossi esisel alal, pargi kanalites ja ka mujal – leiab midagi müstilist ja põnevat.

Õhtu jooksul astuvad üles ansambel Jäääär koos Ivo Linnaga, ansambel Kruuv ja Untsakad. Kell 22.00 Pillapalu platsil algab tantsulavastus “Ilmuline”, mis lõpetab ka 2015. aasta suvehooaja. Etenduse Lavastaja ja koreograaf on Rauno Zubko.

Lisaks paneme külastajatele südamele, et festivali alal on alkoholi tarbimine keelatud, kuna tegemist on sündmusega mis on mõeldud tervele perele. Selleks, et festivali külalistel oleks ka selgem siht festivali ajal pargis olemas, siis riputatakse üle Kadrioru pargi puudele ja seinadele suured festivali kaardid. Kaarti saab ka internetist näha Kadrioru Pargi kodulehel alates 15. septembrist.

Kuna viimase aja trendiks on saanud droonidega lendamine, siis paneme kõigile värsketele pilootidele südamele, et sündmuse alal droonidega ilma lennuameti ja korraldaja loata lendamine on keelatud.

Õhtune programm on kõigile tasuta ning lisainfot leiab:
www.kadriorupark.ee ja www.facebook.com/kadriorupark
Foto: www.facebook.com/kadriorupark