Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for september 2014

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

By

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise1 tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks2 ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4% (vt joonis 1).

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

 

Foto ja alikas. Eesti Pank

 

Eesti majandus peab toime tulema väiksema hulga inimestega

By

Äriplaan 2015 konverentsil esinenud Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul hakkab järjest enam Eesti majanduse arengut mõjutama inimtegur, sest elanikkond ja sealhulgas ka tööealiste inimeste hulk hakkab langema.

Asepresident Kaasiku sõnul on tööpuudus viimastel aastatel märgatavalt vähenenud, kuid edasine alanemine on raskendatud. Põhjuseks on jätkuvalt stuktuurne tööpuudus, sest töösoovijate kvalifikatsioon ei sobi vabade ametikohtadega.

Kuna Eestis on töölesoovijaid, siis peaks nii valitsuse kui ka ettevõtjate huvides olema nende inimeste koolitamine ja tööleaitamine, märkis Kaasik. “Majandus peab toime tulema väiksema hulga inimestega, viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi üle 30 tuhande vähem tänasest. Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub üldise palgataseme tõusu tingimustes kestma jäämine üha raskemaks. Seetõttu on järgmiste aastate majanduskasvu tagamisel kesksel kohal nii tööjõuressursi hulk, kui ka selle arendamine.”

Äriplaani konverentsil esinedes tõi Kaasik esile, et kuigi üleilmne majanduskliima on paranemas, on seda ohustavad riskid endiselt väga suured. “Eesti majanduskasvu puhul võib oodata, et see kiireneb aegamisi koos üleilmse majanduskliima paranemisega. Kasvu soodustavad välisnõudlus ja euroala keskpankade majanduskasvu toetav rahapoliitika, teisalt on Vene konflikti mõju meie piirkonnale suurem.”

Eesti Pank esitles teisipäeval tehniliselt uuendatud majandusprognoosi, milles keskpank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,1 protsendile ja langetas järgmise aasta kasvu 2,5 protsendini. Prognoosi muutus tulenes statistikaameti poolt oluliselt muudetud varasema majanduskasvu aegridadest.

Asepresidendi sõnul saavutab Eesti 2016. aastaks 3,6% suuruse kasvu, mis jääb Eestile pikemaajaliselt jõukohase 3,5-4 protsendi suuruse kasvu vahemikku. Peame harjuma, et Eestile jõukohane kasv on sel kümnendil oluliselt madalam kui kümme aastat tagasi, lisas Kaasik.

Keskpank prognoosib 2014. aasta inflatsiooniks 0,1 protsenti. “Hinnakasvu hoiab tagasi peamiselt odav energia, mis on vähendanud ka ettevõtete kulusid. Toiduainete hinnakasvu piiravad veel mõnda aega üleilmne hea saagikus ning sanktsioonide mõju.” Kaasiku sõnul kiireneb ettevaates inflatsioon nii energia odavnemise lõppemise kui ka importtoodete kiirema hinnakasvu tõttu.

Keskpanga asepresidendi Kaasiku sõnul annab riigi madal võlakoormus Eestile võimaluse kasutada puhvreid reformide läbiviimiseks tulevikus, kui vananev elanikkond ja tööealiste hulga vähenemine hakkab survestama sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi. “Samuti loob konservatiivne riigirahandus täiendavat kindlust, et riigi maksupoliitika on etteennustatav,” lausus Kaasik.

Allikas: eesti Pank

Foto: foter.com

Koristaja-nõudepesija

By

Tööülesanded: restorani ruumide korrashoid ja nõude pesemine.
Nõudmised kandidaadile: eesti keele oskus, kohusetundlikkus.

Töökoht paikneb: Tallinnas

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun SIIT.

 

 

Klienditeenindaja

By

Restorani klientide sõbralik ja professionaalne teenindamine.
Nõudmised kandidaadile:
* Suurepärane ja rõõmsameelne suhtleja;
* Positiivne ellusuhtumine;
* Abivalmis ja aktiivne meeskonnatöötaja;
* Väga hea eesti keele oskus ja suhtlemistasandil inglise keel;
* Elukoht Tallinnas;
* Vanus vähemalt 18 eluaastat;

Töökoht paikneb: Tallinnas

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun SIIT.

 

 

Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud

By

Statistikaameti andmetel peatus aastail 2004–2013 Eesti majutusettevõtetes kokku 24 miljonit turisti. Neist kolmandik olid sise-, ülejäänud välisturistid. Euroopa Liiduga liitumisel, 2004. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 1,9 miljonit sise- ja välisturisti, kümme aastat hiljem, 2013. aastal oli majutusteenuse kasutajaid ligi kolm miljonit.

Mõiste turism tuleneb ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendab ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Turistidki jõuavad enamasti reisi lõppedes selle alguspunkti tagasi. Reisimine on populaarne: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti
2004. aastal maailmas kokku 762 miljonit ööbimisega välisreisi, 2012. aastaks ületas niisuguste reiside arv esimest korda miljardi ning 2013. aastal tehti maailmas kokku 1,09 miljardit ööbimisega välisreisi. 1980. aastast alates tähistab kogu maailm 27. septembril rahvusvahelist turismipäeva. Ka Eesti turism annab üleilmsetesse numbritesse oma väikese osa: Eesti Panga andmetel külastas 2013. aastal Eestit üle 6 miljoni inimese, neist 2,9 miljonit jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Statistika näitab, et kaks kolmandikku Eestis käinud ja ööbinud turistidest kasutab majutusettevõtete teenuseid.

Siseturism sai hoo sisse sajandivahetusel

Siseturism hakkas Eestis kasvama juba 2000. aastast alates. Nõudlus majutusteenuste järele suurenes 2004. ja 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku. 2006. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. Sellest aastast alates on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete kõige rohkearvulisemateks klientideks, moodustades üle kolmandiku kõigist majutatud turistidest.

2008. aastal toimus tagasiminek ning majutatud siseturistide arv aasta kokkuvõttes vähenes. 2009. aasta oli siseturismis kümnendi halvim – majutuskohtades ööbinud siseturistide arv vähenes ligi viiendiku võrra.
2010. aastal peatus siseturiste majutusettevõtetes taas rohkem ning nende arv jõudis 2006. aasta tasemele. Ka järgnevatel aastatel siseturism edenes. Majandusolukord paranes, elanike kulutused suurenesid, kasvasid ka väljaminekud majutusteenustele. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri.

Välisturismi mõjutab maailmas toimuv

Välisturism on kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, kuid on olnud ka tagasilööke. Euroopa Liiduga ühinemise aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ligi kolmandiku võrra rohkem välisturiste kui aasta varem. Turistide arv kasvas ka 2005. aastal, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Aastatel 2006–2007 majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aga vähenes. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ning Eesti-Soome piir muutus ööga maailma üheks kergemini ületatavaks piiriks. 2008. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes taas rohkem välisturiste kui aasta varem. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv (kasv sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga). Soome turistide arv, mis suurenes Euroopa Liiduga liitumise aastal veerandi võrra ning oli järgnenud kolmel aastal langustrendis, suurenes taas 2008. aastal.

2009. aastal jõudis ülemaailmne majanduskriis täie jõuga ka Eestisse. Kriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas ning mõjutas ka Eesti majutusettevõtete tegevust – turiste jäi neis vähemaks. Majutusettevõtete teenuseid kasutasid aastatagusest vähem enamiku riikide turistid. 10% või enamgi jäi majutatuid vähemaks mitmest olulisest turismi partnerriigist, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia. Saksamaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 2009. aastal vähem kui 2004. aastal. Suurematest partnerriikidest olid erandiks vaid Soome ja Venemaa, kust saabus eelmise aastaga võrreldes rohkem turiste. 2009. aasta juulis toimunud laulu- ja tantsupidu ning USA poptähe kontsert augustis suurendasid kahel kuul välisturistide arvu Tallinnas.

Alates 2010. aastast hakkas välisturistide arv majutusettevõtetes taas suurenema. Eyjafjallajökulli vulkaani purse Islandil 2010. aasta kevadel halvas kogu Euroopa lennuliikluse, kuid Eesti majutusettevõtete tegevust see aasta kokkuvõttes oluliselt ei mõjutanud. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti, üle kümnendiku aastas. 2011. aastal võeti Eestis kasutusele euro ning Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Tallinnas suurenes välisturistide arv 2011. aastal 17% ning seda vaatamata kõrgele võrdlusbaasile. Järgmistel aastatel suurenes Eestis majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv veelgi, kuid kahe varasema aastaga võrreldes aeglasemalt. 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti.

Turismi peamised partnerriigid leiab naabrusest

Eesti majutusettevõtete peamisteks turismi partnerriikideks on meie lähinaabrid. Soome turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kõige rohkem, kuid kümne aasta jooksul on nende osatähtsus klientide hulgas vähenenud. Kui
2004. aastal saabus 61% majutusettevõtete välisklientidest Soomest, siis
2012. aastal oli Soome turistide osatähtsus kõikide majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide seas rekordiliselt väike – 44%. 2013. aastal suurenes naaberriigi turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas taas paari protsendipunkti võrra. 2004. aastal olid majutusettevõtetes Soome turistide järel rohkearvulisemateks klientideks Rootsi ja Saksamaa turistid. Rootsi turistide arv, mis suurenes hoogsalt esimestel Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel, on viimasel kolmel aastal vähenenud. Saksamaa turistide osatähtsus püsib 5–6% juures.

2009. aastal tõusis Soome järel teiseks Eesti majutusettevõtete peamiseks partnerriigiks Venemaa. Kui 2004. aastal oli vaid 4% majutusettevõtete välisturistidest klientidest Venemaalt, siis 2013. aastaks oli nende osatähtsus tõusnud 16%-ni. Venemaa turistide arvu ja osatähtsuse kasv on olnud pidev. Ainult 2007. aasta pronksiöö sündmused vähendasid Venemaa turistide arvu 2006. aastaga võrreldes 16% ning nende osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas kahanes ühe protsendipunkti võrra. 2013. aastal peatus majutusettevõtetes Venemaa turiste seitse korda enam kui kümme aastat tagasi.

Kolmandaks tähtsamaks turismi partnerriigiks on Eesti majutusettevõtetele Läti, kelle turiste oli 2013. aastal majutusettevõtetes ligi neli korda enam kui kümme aastat tagasi. Läti turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suurenenud 3%-st 5%-ni ja püsinud sellel tasemel viimased viis aastat.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/

Eesti lapsed õpetavad välismaa õpetajatele programmeerimist

By

Täna algab Tallinnas õpetajate rahvusvaheline seminar eTwinning Professional Development Workshop, mis toob Eestisse üle 100 õpetaja kõikjalt Euroopast. Koolitusel tutvustatakse õpetajatele uusi võimalusi, kuidas programmeerimist ainetundidesse lõimida.

„eTwinningu rahvusvaheline koolitus toimub seekord Eestis, sest Euroopa õpetajates on suurt huvi äratanud meie ProgeTiigri programm,“ ütles eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Koolitusel saavad õpetajad ülevaate sellest, kuidas tehnoloogiaõpetust ja programmeerimist igapäevase koolitööga siduda.“

Seminaril esinevad tunnustatud hariduseksperdid Eestist ning välismaalt, samuti keskendutakse praktilisele tegevusele, et näitlikustada programmeerimisvõimalusi. Töötubades tutvustavad erinevaid programmeerimisprogramme lisaks ekspertidele ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassi õpilased, kes õpetavad, kuidas luua ise arvutimänge programmiga Sploder.

„Programmeerimist oskavad õpilased mõnikord pareminigi kui õpetajad, seega on õppetöösse mõistlik kaasata kogu klassi teadmisi,“ selgitas Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, miks otsustati töötubadesse kaasata ka õpilasi.

eTwinningu seminar toimub Radisson Blu Hotel Olümpias ning kestab kuni 27. septembrini. Seminari töötoad toimuvad homme, 26. septembril. Seminari ajakavaga saab tutvuda siin: https://www.innovatsioonikeskus.ee/en/programme

eTwinning on rahvusvaheline programm, mis pakub õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse koolidevaheliseks koostööks IKT vahendite abil. eTwinningu koostööks on loodud portaal, mis sisaldab vahendeid partnerkooli otsinguks ja veebipõhiste õpiprojektide läbiviimiseks. Eestis koordineerib eTwinningu projekti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, korraldades õpetajatele koolitusi ning pakkudes abi portaali kasutamisel.

Foto: innovatsioonikeskus.ee

 

 

Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool EHTE pakub uut tööandjatele suunatud kaugõppemudelit

By

Alanud õppeaastast pakub Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE tööandjatele võimalust motiveerida ja harida kaugõppe raames oma töötajaid, kel erialane kõrgharidus puudub.

Sellest sügisest pakub EHTE kool uut kaugõppemudelit, mille käigus saab tööandja saata kõrgharidust omandama töötajad, keda tahab harida ja motiveerida. Õppeprogrammi kohustusliku praktika saab kaugõppija sooritada samas ettevõttes, kus ta töötab. Samuti arvestatakse erialast töökogemust, mille arvelt on võimalik õppeaega lühendada.

Ain Hinsberg, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli rektori kohusetäitja: “Turismimajanduses osutub tänases Eestis kvalifitseeritud ja kvaliteetsete töökäte nappuse kõrval aina suuremaks ettevõtete arengu piduriks erialase kõrghariduse puudumine juhtivtöötajate seas. EHTE koolis saab tööandja nüüdsest töötajaid kerge vaevaga rakenduskõrgharida ja nii enda jaoks olulisi inimesi kas tunnustada ja kannustada või nendesse investeerides oma ettevõtte arenguvõimet toetada. Kaugõppes on suur rõhk iseseisval tööl ja rakenduskõrgharidusele omaselt ka praktikatel, mida saab sooritada samas ettevõttes, kus õppija töötab.”

Rakenduskõrgharidust saab omandada kaugõppe vormis kolmel erialal – hotellimajanduses, toitlustusteenuste korralduses ja reisikorralduses. Koolitöö saab siduda tööga, tehes iseseisvad tööd, kursusetöö, lõputöö ja praktika oma töökohas. Õppekavamaht on 180 ainepunkti ja õppeaeg 3 aastat. Koolis tuleb käia neli päeva kuus kuu viimasel nädalal.

Kool pakub esmakordselt kuumaksetega otselepingut tööandja ja kooli vahel, tänu millele maksab kas otse tööandja poolt makstes või vastava töötaja poolt makstes ühe töötaja kaugõpe kuus 167 EUR, kusjuures tööandja saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt.

Õppelepinguid saab sõlmida 24. septembrini.

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE on 1996. a. tegevust alustanud õppeasutus, mille asutajateks olid Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit ja OÜ Eesti Hotellikool. 2004. a. ühines EHTE-ga Tallinna Kõrgem Giidikool. EHTE pakub rakenduskõrgharidust, kutseharidust ja täienduskoolitust turismi valdkonnas, täpsemalt reisikorralduse, majutuse ja toitlustuse alal.

 

Eesti eksport Venemaale on 2014. aasta esimesel poolaastal vähenenud

By

Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Eesti eksportis 2013. aasta I poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning 2014. aasta I poolaastal 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.

2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.

Mida Venemaale eksporditakse?

Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale
102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade; karastusjookide; alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal
1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale
55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.

Venemaa sanktsioonid

Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.

Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavu
I poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.

Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii
2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.

Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi
2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.

Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.
2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.

Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale
5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. Mullu
II poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui Statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Teenindusõpetaja

By

Tööülesanded:

• Teeninduse valdkonna üldine arendamine
• Õppetöö läbiviimine toitlustuse erialade õppekavadel
• Toitlustuserialade õppebaasi ja teenuste arendamine
• Toitlustuserialade praktilise õppe korraldamine

Töökoht paikneb: Valgas

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun siit…