Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2014

Veebipood 1A.ee üks suurimaid Eestis!

By

Internetipoest ostmine on lihtne ja mugav, sest Te ei pea lahkuma kodust, et tavakauplustes ringi rännata ning pikalt sobivat toodet otsida. Hoiate sedasi kokku palju väärtuslikku aega ja rahagi, sest internetikaupluses on tooted enamasti soodsamad kui tavapoes.

Veebipood 1A.ee üks suurimaid Eestis! Meie internetipoe nimi on 1A.ee – see koosneb esimesest numbrist ning tähestiku esimesest tähest, mis tähendab, et oleme alati esimesed! Meil on parimad pakkumised, suurepärane teenindus ja turu parimad hinnad.
Meie internetipoe kõige tähtsam väärtus on klient. Teenindame oma kliente alati tähelepanelikult ning asjatundlikult. Kliendid leiavad oma küsimustele vastused kiiresti neile sobiva kanali teel – kontorist, telefoni teel e-postiga või Skype’i vahendusel. Teeme kõik selleks, et meie kliendid oleksid rahul. Kliendiuuringute tulemused on näidanud, et heade toodete ja teeninduse pakkumine õnnestub meil võrratult, sest lausa 95% klientidest jäänud väga rahule.

1A.ee internetipoe lai valik täieneb pidevalt uue info ning toodetega. Leiate sealt mis tahes tehnikat, sporditooteid, autotarvikuid ja palju muud! Teil on tarvis sülearvutit, uut mobiiltelefoni või hoopis jalgratast, trenažööri või telki? Uurige 1A.ee internetipoe tootevalikut, sest on väga tõenäoline, et leiate just sealt selle, mida otsite ja arvatavasti soodsamalt kui kuskilt mujalt.

Kuidas internetipoest ostetud tooted Teieni jõuavad? Keegi ei taha oodata väga kaua. Eriti kui raha on juba makstud, siis soovitakse enamasti ostetud kaupa kätte saada võimalikult ruttu. Selline soov on igati mõistetav ja kui kaup on meil laos olemas, siis toimetame ostud tellijani juba 1-3 tööpäeva jooksul. Ostud on võimalik soovi korral kätte saada ka meie kontorist. Kulleriga toimetame kauba Teile otse koju kätte. Teil võimalus kasutada ka DPD Paki Pood teenust ja saate oma tellimuse tarne üle Eesti TASUTA!Teenuse kohta vaata rohkem infot 1A.ee koduleheküljelt.

Tänapäeva kiire elutempo juures on mõistlik sooritada ostud internetipoest, sest see on lihtsalt nii mugav, aega kokkuhoidev ja soodsam. 1A.ee internetipoe kodulehekülg on üles ehitatud lihtsalt ja mõnusalt, pidades eelkõige silmas klientide huvisid. Meil on mugavad otsingusüsteemid, mis aitavad huvipakkuva toote leida kiiresti. Tere tulemast 1A.ee internetipoodi!

 

Eestis enim kasutatav veebilehtede haldamise tarkvara on WordPress

By

Värske uuringu andmetel kasutavad Eesti ettevõtted kõige enam WordPressi tarkvara oma veebilehekülgede loomiseks ja haldamiseks.

Veebilahenduste pakkuja Wunderkrauti poolt tehtud uuringust selgub, et WordPress suurendas eelmise aastaga võrreldes turuosalust 3,93%. Tänu sellele saavutas WordPress Eestis liidripositsiooni ja on nüüd 21 protsendiga enim kasutatav veebi sisuhaldustarkvara.

2013. aastal oli liidripositsioonil Joomla (18%) ning selle kannul WordPress 17protsendilise turuosalusega. Joomla kasutamine vähenes sel aastal 2% võrra.

Lisaks WordPressile suurendasid turuosalust enim veel Silverstripe ja Edicy. Võrreldes eelmise aastaga kaotasid populaarsust peale Joomla veel Hansanet, Saurus CMS, Tiger CMS ja Infinit CMS.

Ülemaailmse veebitehnoloogiate analüüsiga tegeleva W3Techs (http://w3techs.com)  andmetel on WordPress ühtlasi ka maailma populaarseim sisuhaldustarkvara 60protsendilise turuosaga. Seega kasutatakse WordPressi rohkem kui iga neljanda veebilehekülje loomiseks ja haldamiseks. Joomla turuosa on selle uuringu andmeil 8,7% ning Drupalil 5,4%.

Veebimajutus.ee kaubamärgi all veebidomeene ja kodulehekülje lahendusi pakkuva Elkdata juhi Margus Merilai sõnul on WordPressi populaarsus igati mõistetav. „Teame omast kogemusest, et väga paljud Veebimajutus.ee kliendid kasutavad oma veebilehtede sisu haldamiseks just nimelt WordPressi, sest seda on lihtne kasutada ja mugav juurutada,“ ütles Merilai.

Merilai sõnul on kasutusmugavus ja lihtsus väga olulised, sest üha enam teevad inimesed ise oma veebilehekülgi ja vähem kasutatakse professionaalide abi. „Seetõttu kasutavad ka kliendid aina rohkem näiteks meie Tee-ise-veeb Edicy täislahendust veebilehekülgede loomiseks ja haldamiseks.“

Uuringu koostamisel kasutas Wunderkraut spetsiaalset tarkvara, mis suudab eristada 230 erinevat sisuhaldustarkvara. Kokku uuriti 32 000 .ee domeeniga veebilehte. Uuritud veebilehtedest kasutas tuvastatavat sisuhaldustarkvara 45%. Nendest veebilehtedest, kus CMSi kasutatakse, põhineb 53% avatud lähtekoodil. Viimase kolme aasta jooksul on see näitaja püsinud samal tasemel.

Foto: wordpress.org

 

Vaba aeg ja sotsiaalsed suhted kui elukvaliteedi indikaatorid

By

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. 

Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet.

Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele (kino, teater või kultuurikeskus) ning puhke- ja rohealadele.

Riikidevahelised erinevused on peaaegu kahekordsed – kui Taanis hindas oma juurdepääsu kinole, teatrile või kultuurikeskusele lihtsaks ja väga lihtsaks 84% vastanutest, siis Kreekas oli vastav näitaja vaid 47%. Eesti näitaja oli 67,5%, mis jääb Euroopa Liidu keskmisega samale tasemele (68%). Balti riikidest jääb silma Leedu, kus juurdepääs kinole, teatrile või kultuurikeskusele oli EL riikide keskmisest oluliselt parem (75%).

Küsimus ei täpsusta, kas ligipääsu all on mõeldud riigi loodud taristut (nt jalgrattateed, pargid jms) või isiku enda rahalist võimekust. Kreeka ja Portugali puhul mängib ilmselt rolli ka majanduskriisi mõju, ehkki kriis puudutas valusalt ka Küprost, kus juurdepääs kultuuriasutustele on üks EL-i parimaid. Mõnevõrra üllatavalt jääb silma Saksamaa, kelle näitaja on üks madalamaid.

Foto: foter.com

Allikas: statistikaamet

 

Gümnasistid tippettevõtetesse praktikale

By

17-21. märtsil saadab MTÜ Praktikum Eesti esmakordselt targad ja tublid gümnasistid juhtivatesse ettevõtetesse praktikale. Proovile pannakse nii õpilaste kui ka ettevõtete võimed. Praktikumi asutajad ise on 12. klassi õpilased.

Koolivaheajal teevad andekad keskkooliõpilased tõsised sammud tulevase karjääri suunas. 5 päeva jooksul tehakse tutvust unistuste ametikohtadega. Siiski ei jää asi vaid vaatlustasandile. Noored saavad ka ise tööle käed külge lüüa ning ennast tõestada. Lisaks olemasolevatele oskustele õpitakse uusi.

Praktikante on oma tiiva alla võtnud juba:
1)    Eesti Energia
2)    ESTCube-1
3)    Eesti Ajalehed ja Delfi
4)    Raadio Uuno
5)    Lextal Advokaadibüroo
6)    PR Polhelm
Mainekas nimekiri on täienemisel. Tulevaste praktikakohtade järjekordades ootavate tublide noorte huvid ulatuvad kunstist inseneerikani. Seetõttu ootab Praktikum pakkumisi ka teistelt ettevõtetelt olenemata valdkonnast.

Praktikumi eesmärk on luua kontakte ettevõtete ning noorte vahel, et muuta neid tööturul vanade kaladega võrdväärsemaks. Lisaks näevad noored, mida õieti nende unelmate töökoht endast kujutab. See võimaldab omakorda eriala valikus teadlikumaid otsuseid teha. Gümnasistid saavad ettekujutuse praktilistest oskustest, mida potentsiaalne tulevane tööandja neilt ootab ning võimaluse neid oskusi lihvida. Ettevõtete kasu seisneb lisaks sotsiaalsele vastutustundlikkusele aga järelkasvu tekitamises ning noorte karjäärivalikute suunamises.

MTÜ asutajateks on viis noort. Liisa Aavik, Ander Hindremäe ning kaksikud Ragnar ja Rainer Lusmägi on kõik 2013. aasta Eesti parimate õpilasfirmade varasemad tegijad. Timothy H. C. Tamm on aga võitnud saate Rakett 69. Lisaks on noorte CV-d on pungil muid saavutusi ja kogemusi. Nüüd on nad võtnud oma südameasjaks  teistelegi keskkooliõpilasteel põnevaid kogemusi ja võimalusi pakkuda. Praktikumi mentor on Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Vaheajaks on aina populaarsemaks muutuval Praktikumil küll juba kandidaadid olemas, kuid endiselt on võimalus kodulehel end suvel toimuvateks praktikateks registreerida. Tuleb lihtsalt kodulehel täita ankeet ning kirjutada valmis hea motivatsioonikiri. Kõige selle kohta saab infot aadressil www.praktikum.ee. Praktikumi facebooki lehel toimub „fännide“ pidev kursishoidmine kõigi uute võimalustega, millest muidu ehk linnapeal ei kuuleks.

*Käesolev projekt on käivitatud Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM raames.

 

 

Tallinna Ülikooli kammerkoor kutsub meeleolukale naistepäeva kontserdile

By

Naistepäevanädalal astub Tallinna Ülikooli Kammerkoor  Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19:00 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega 18:00. Pileteid hinnaga 4 ja 6 eurot saab osta Piletilevist ning 30-minutit enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkursitel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.

Tööjõukulud ja hinnasurve

By

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev palgakulude tõus survestada ettevõtete kasumlikkust ning kiirendada inflatsiooni. Neljandas kvartalis keskmise brutokuupalga kasv siiski veidi aeglustus reageerides pisut majanduskasvu pidurdumisele. Samas ei kajastunud see tunnipalgas.

Ehkki palgakasv oli tegevusalati suhteliselt laiapõhjaline, esines ka suuri erinevusi. Ettevõtlussektoris kasvas tunni kohta arvestatav tööjõukulu aastavõrdluses jõulisemalt põllu- ja metsamajanduses (21,4%), veonduses ja laonduses (14,7%), info ja side tegevusalal (11,4%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (11,4%), finants- ja kindlustustegevuses (11,3%) ja mäetööstuses (9,1%), mõnevõrra vähem töötlevas tööstuses (7,5%) ning vaid vähesel määral ehitussektoris. Nominaalpalk tõusis jõuliselt nii nendel aladel, kus seda võimaldas lisandväärtuse kasv, aga ka seal, kus lisandväärtus kasvas tagasihoidlikumalt või hoopis langes.

Palgakasv oli endiselt kiire ka avalikus sektoris. Valdavalt kollektiivlepingutega määratud tunnipalgad hariduses ja meditsiinis tõusid seejuures aasta arvestuses vastavalt 11,7 ja 7,5% – meditsiinitöötajate puhul oli kasv ligikaudu sama suur kui teises ja kolmandas kvartalis, samas kui hariduses palgakasv kiirenes. Palgakasvu mõjutasid endiselt ka ebaregulaarsed preemiad riigi- ja munitsipaaltasandil, kuid nende panus oli kolmanda kvartaliga võrreldes väiksem.

Nii nagu eelmistes kvartalites kasvasid palgad keskmiselt märksa kiiremas tempos kui tunni või ühe töötaja kohta arvestatav toodang. See ei pruugi lühiajaliselt ettevõtetele makseraskusi veel kaasa tuua, sest võib toimuda osaliselt kasumite või muude kulude aeglasema kasvu arvelt. Nii võiski 2013. aastal näha, et Eesti ettevõtete kasumite kasv aeglustus märgatavalt ning kasumi osatähtsus SKPs kahanes. Palkade kiire kasv hakkab aga pikemas perspektiivis mõjutama kaupade ja teenuste lõpphinda. Suurema osa teenuste puhul hinnakasv juba kiireneski. Oodatav teenuste hindade inflatsioon 2014. aastal on samuti lisaks majandusaktiivsuse suurenemisega seotud suures osas palgatõusu ja eluaseme üürihindade kasvuga.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Allikas: Eesti Pank

Foto: foter.com