• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for oktoober 2013

Eesti Panga 2013. aasta tööturu ülevaade.

21/10/2013 By Veebikiri

Statistikaameti rahvastikustatistika andmetel elas Eestis 2013. aasta alguses 1 286 479 püsielanikku, kellest tööealisi oli 975 214. Tööealine elanikkond vähenes võrreldes 2012. aasta algusega 1,3%, sealjuures rände tõttu 0,6% ja rahvastiku vanusestruktuuri ja suremuse tõttu 0,8%. Välisrände statistika järgi suurenes tööealise elanikkonna negatiivne rändesaldo 2012. aastal eelneva aastaga võrreldes märgatavalt.

Kui 2011. aastal ületas väljaränne sisserännet 2106 inimese võrra, siis 2012. aastal oli see näitaja 5489. Rändesaldo on 2012. aastal tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud, sest pärast rahvaloendust võisid paljud inimesed soovida oma elukoha andmeid rahvastikuregistris muuta. Ränne võis suureneda tegelikult juba mõni aasta varem, vahetult pärast majanduskriisi. Sellele viitavad Soome statistikaameti neto sisserände andmed ning Läti ja Leedu rändesaldo hüppeline suurenemine 2009.–2010. aastatel.

Tööealise elanikkonna sisse- ja väljarände järgi rändas 2007.–2012. aastatel sisse keskmiselt 3089 inimest aastas. 2012. aastal kasvas sisserändajate arv 13% 3475 inimeseni, kellest enamiku moodustasid kodumaale tagasitulijad – 50% sünniriik oli Eesti. Rändesaldo muutus oli tingitud hüppeliselt suurenenud väljarändest, mis kasvas 73% (5180-lt 8964ni).

Vanuse lõikes moodustavad 20–34-aastased nii välja- kui ka sisserändajatest enam kui poole. Naiste osakaal on väljarändajate hulgas olnud viimase 12 aasta jooksul pidevalt üle 50%, keskmiselt 54%. Naiste osakaal sisserändajate hulgas on kõikunud 40% lähedal. Naiste väljarändamise tõenäosus on seega suurem kui meestel, ning nende kodumaale tagasipöördumise tõenäosus madalam. Kui selline olukord kestab pikka aega, mõjutab see kohapealse rahvastiku soolist jaotust.

Lisaks välisrändele on avaldatud ka tööealise elanikkonna Eestisisese rände ja paiknemise täpsemad andmed. Võrreldes varasema hinnanguga on rahvastik veelgi rohkem koondunud kahte suuremasse tõmbekeskusesse, Tallinnasse ja Tartusse. Kõigi maakondade rahvaarv peale Harjumaa osutus ülehinnatuks, millesse on oma panuse andnud ka välisränne (vt joonis 2).

Maakondade siserändesaldo on eagruppide lõikes suur 20–29-aastaste seas, kes asuvad õppima ja sisenevad tööturule. Sellest rändest võidab põhiliselt Tallinn, kuhu lisandus 2012. aastal 2162 noort, kes moodustasid samas eas tallinlastest 3,1%. Tartu maakonnas oli noorte rändesaldo 2012. aastal samuti positiivne, kuid ulatus vaid 84 inimeseni. Selle vanusegrupi elanike arvu kahanemine ulatus maakondade lõikes 0,3%-st Valgamaal kuni 6,1%-ni Viljandis.

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti püsielanike arv, Eesti tööealine elanikkond, sisseränne, väljaränne

Üllar Saaremäe ja Jaanus Rohumaa viivad ellu oma ühise unistuse

21/10/2013 By Veebikiri

Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale

15. novembril kohtuvad Üllar Saaremäe ja Jaanus Rohumaa üle kümne aasta taas laval – et lõpuks ellu viia 20 aasta tagune unistus, mida nad on jaganud juba teatrikoolist saati. Salme kultuurikeskuses esietendub lavastus “Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale”, kus Saaremäe ja Rohumaa äratavad ellu ühised mälestused ja rändavad seekord Indiasse.

Üks mees on kaduma läinud ning teine sõidab teda otsima. Ootamatult peab kõrge riigiametnik Felix minema jahedast Tallinnast lämbesse Indiasse, kus leidub nii peent ilu kui räpaseid nurgataguseid. Mis peamine, seal elab ka tema vana sõber. Näidendis elustuvad ja põimuvad tänapäeva reaalsusega iidsed muinasjutud, Tagore luuletused ja Siddhartha legend virgumise otsinguist. “Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale” on ajatu lugu sõprusest ja armastusest, kaotamisest, eksimisest ja kohale jõudmisest.

Lavastuse idee sai Jaanus Rohumaa sõnul alguse juba paarkümmend aastat tagasi: “Siddhartha lugu on olnud minu ja Üllari jaoks oluline teatrikoolist saadik. Aeg-ajalt oleme me selle lavastamisest omavahel rääkinud, sest see on jätkuvalt väga tähtis materjal. Vahepeal oleme me 20 aastat enda elu elanud ja võidelnud ja proovinud ja üritanud ja saavutanud ja käinud läbi erinevatest keerdkäikudest. /…/ Ja siis me küsisime endalt, kas me nüüd oleme kohale jõudnud. Ja kui me oleme kohale jõudnud, siis kuhu me oleme kohale jõudnud. Ja kas see on see, mida me püüelnud oleme. Kõigi nende küsimuste pealt sündis üks näidend. See näidend on nüüd valmis.”

Oma teatrikarjääri algusest saadik on Jaanus Rohumaa ning Üllar Saaremäe mõne aja tagant kokku tulnud, et astuda publiku ette ühisloominguga. Aja jooksul on nad koostanud ning ette kandnud kolm väga menukat luulekava: “Armastus ja surm” (Juhan Viidingu ja Doris Kareva luule põhjal, 1992), “Eluküsimus” (Juhan Viidingu luule põhjal, 1997) ning “Mandragora” (Doris Kareva luule põhjal, Tallinna Linnateater 2003). Seekord ei ole tegemist luulekavaga, vaid ärkamisega ühes osas. Minnakse kaugele. Päris algusesse ja seejärel lõppu.

“Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale”

Tekst Kaarel Kuurmaa ja Jaanus Rohumaa / Lavastaja Jaanus Rohumaa / Kujundus Mae Kivilo ja Gabriela Liivamägi / Heli Kostja Tsõbulevski ja Külli Tüli Valgus/ Priidu Adlas

Osades Üllar Saaremäe (Rakvere teater), Jaanus Rohumaa ja Kristiina-Hortensia Port

Etendused toimuvad 15. (esietendus), 16., 27. ja 29. novembril kell 19.00 Salme Kultuurikeskuses.

Piletihinnad: 15.- ja 13.-

Pileteid on võimalik osta Piletilevi müügipunktidest üle Eesti, internetis www.piletilevi.ee ning vabade kohtade olemasolul tund enne algust kohapeal.

Lisainfo ja kontakt:

www.facebook.com/siddharthalugu

Foto: www.facebook.com/siddharthalugu

 

Rubriik:Teated Sildid:Jaanus Rohumaa, kes jõudis kohale, Siddhartha ehk Tema, Üllar Saaremäe

Ettekandja. Tööpakkumine

08/10/2013 By Veebikiri

Tööülesanded:
* Klientide aktiivne ja meeldiv teenindamine
* jookide valmistamine
* toidu serveerimine
* klientidega arveldamine
* laudade koristamine ja katmine

Nõudmised kandidaadile * väga hea suhtlemisoskus
* tahe olla oma ala parim
* stressitaluvus
* edumeelsus
* väga hea vene keele oskus suhtlustasandil

Töökoht paikneb: Tallinnas

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun siit…

Rubriik:Töö

Majahoidja, Koristaja. Tööpakkumine

08/10/2013 By Veebikiri

Tööülesanded:
valve, koduloomade eest hoolitsemine, siseruumide koristustööd, territooriumi koristus, ahjuküttega seotud tööd, abitööd köögis ja klientide teenindusel

Nõudmised kandidaadile abivalmis, positiivse ellusuhtumisega, vähemalt põhiharidus, töökogemus turismitalus või talutööde kogemus
Kasuks tuleb: vene või inglise keele oskus, autojuhi load, ehitustööde oskus või köögitööde oskus, kogemus.

Omalt poolt pakume: elamispinna ja talu poolt toidud

Töökoht paikneb: Padisel

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun siit…

Rubriik:Töö Sildid:KORISTAJA, MAJAHOIDJA

Lisandväärtuse suurus Eesti ekspordis?

08/10/2013 By Veebikiri

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Eksport vajab enamasti ka importi. Võib ju mõne eksportkauba väärtusest suurema osa moodustada hoopis selle tootmiseks vajalik imporditud toore või sisseveetavad komponendid. Toode valmib nn väärtusahelas etappide kaupa. Kui kaup toodetakse kodumaisest toorainest (näiteks Eesti puhul puidust), siis on võimalik ka toote koguväärtus luua koduriigis ehk saab öelda, et 100% kauba lisandväärtusest luuakse koduriigis. Maavarade poolest rikastes riikides võib kogu kauba väärtus olla loodudki selles riigis nagu 2009. aasta näitaja põhjal saab väita Venemaa ja USA puhul. Samal ajal Eesti, Soome ja Hiina näitaja sunnib tõdema nende riikide ekspordi suurt sõltuvust impordist. Näiteks Eestis „toodetavate“ tuulegeneraatorite valmistamiseks vajalikud komponendid enamasti imporditakse.

Eestis moodustas kodumaine lisandväärtus 2009. aastal 67% koguekspordist, mis näitab suhteliselt suurt välismaist panust. Tegevusalade kaupa oli see osatähtsus erinev (54–86%). Eestis panustati eksporti enim just teenindusega seotud tegevusaladel (finantsvahendus, haridus, tervishoid), kus lisandväärtuse osatähtsus ekspordis on üle 80%. Samal ajal aga on kodumaise lisandväärtuse osa väikseim metalli- ja metalltoodete (54%) ning elektri- ja optikaseadmete tootmises (56%).

Foto ja allikas:  Statistikablogi

 

Rubriik:Majandus

Septembris oli inflatsioonimäär kolme viimase aasta madalaim

08/10/2013 By Veebikiri

Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni. Viimati oli inflatsioonimäär Eestis nii madal kolme aasta eest. Ka euroalal oli inflatsioon energiahindade odavnemise tõttu viimase kolme ja poole aasta aeglaseim – esialgse hinnangu kohaselt 1,1%.

Energia oli Eesti majapidamistele septembris 4,2% kallim kui aasta varem. Energiahindade kasvu hoidis tagasi mootorikütuse 6,5% odavnemine. Elektrienergia oli majapidamistele aga 31,2% kallim kui aasta varem. Ilma elektrita kallines tarbijakorv 0,9%.

Toiduained kallinesid septembris aastavõrdluses 3,2%. Toidukaupade inflatsiooni piiras toidutoormete madal maailmaturu hinnatase võrreldes eelmise aastaga. Septembris teravilja odavnemine rahvusvahelisel turul jätkus, kuid piima, liha, õli ja suhkru hinnad tõusid, mis võib järgnevatel kuudel ka siinsete toidukaupade hinnale mõju avaldada.

Teenuste 0,2% odavnemine hoidis septembris alusinflatsiooni madalana ja see aeglustus 0,6%ni. Teenuste madalam hind tulenes peamiselt sideteenuste 10,6% odavnemisest aasta varasemaga võrreldes. Sel sügisel oli suur mõju ka kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta õppe rakendumisel, mis alandas inflatsioonimäära 0,3 protsendipunkti võrra. Ülejäänud teenused kallinesid septembris 3,8%, mis tõendab, et sellel aastal kiirelt kasvanud palgad on lõpptarbija jaoks teenuste hinnataset juba kergitanud.

Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kujuneb Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2013. aastal 3,0%.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Foto ja allikas: Eesti Pank

 

Rubriik:Majandus

“The Bacardi Legacy Eesti Cocktail Competition 2014“ Võitjad

08/10/2013 By Veebikiri

6.10.2013  toimus klubis Teater „The Bacardi Legacy Cocktail Competition 2014“ Eesti eelvoor. Võistlust hindas rahvusvaheline žürii, eesotsas Bacardi Global Brand Ambassador David Cordoba. Valiti välja kolm kõige paljutõotavamat kokteili, mis hakkavad võistlema edasi Bacardi Legacy parima kokteili nimel. Kolm parimat kokteili valmistasid:

· Marge Mänd, restoran Cru

· Angelika Larkina, kohvik Fookus

· Tiina Oja, Lounge 24

Foto ja allikas: barman.ee

 

Rubriik:Teated Sildid:Angelika Larkina, Marge Mänd, Tiina Oja

Kümnest suurimast kaupade eksportijast seitse viib välja ka teenuseid

08/10/2013 By Veebikiri

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

Poolesaja suurima kaupade eksportija seas eksportis 2012. aastal teenuseid kaks igast kolmest.

Kaupade re-eksportimine: võimalus suurendada teenuste väljavedu

Viimastel aastatel on suurenenud kaupade müük Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti kaudu Venemaale. Teiste liikmesriikide kaubad saabuvad Eesti ladudesse ning ostja leidmise korral müüakse need edasi Venemaale. Selline kaupade vahendamine sisaldub ka Eesti ekspordi arvestuses ning seda võib nimetada re-ekspordiks.

Eesti ekspordis Venemaale moodustasid re-eksporditavad tooted 2012. aastal juba üle 50%. Sarnane oli olukord ka Hollandi kaubavahetuses, kus ligi pool Saksamaale väljaveetavatest masinatest ja seadmetest ei olnud Hollandi päritolu ehk olid re-eksporditavad kaubad.

Ekstensiivse arengu puhul võibki Eesti olla kaupade müügikoridoriks Venemaale. Samal ajal hakkab selline tegevus suurendama ka Eesti teenuste eksporti, kuna välisettevõtted ostavad sel juhul Eesti logistika- ja transporditeenust.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).

Allikas ja foto: statistikaamet

Rubriik:Majandus Sildid:eksport

EKEL-i sügisseminar

01/10/2013 By Veebikiri

Toimub  9.10.2013 algusega kell 10.00, Tallinna Teeninduskoolis, Majaka 2.
Seminari maksumus on 8 eurot. Registreerumiseks palun saatke kiri märksõnaga „sügisseminar” aadressile sekretar@kelner.ee, kuhu on märgitud osaleja nimi, mailiaadress ning telefoninumber. Registreerumistähtaeg on 7. oktoober.

Seminari kava:

10.00 Avasõnad Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu presidendilt Siim Koovitilt.

10.10 Võistluste üldtutvustus Tiiu Parm

Võistlusosade tutvustamine::

10.20 Salvrättide voltimine. Siim Koovit

10.40 Veini täpsusvalamine. Allan Vainu

11.00 Casual dining – üldine ülevaade. Tiiu Parm ja Siim Koovit

11.15 Kohvipaus.

11.45 Fine dining – üldine ülevaade. Tiiu Parm ja Siim Koovit

12.15 Juustude serveerimine.

12.30 Õllekokteilid.

13.00 Töövahendite tundmise võistlusosa. Siim Koovit

13.30 Hindamine võistlustel. Allan Vainu

14.00 Küsimused ja vastused. Seminari lõpp.
14.20 EKELi üldkoosolek liidu liikmetele.

KOHTUMISENI !

Rubriik:Teated Sildid:ettekandja, kelner

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023