Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for november 2012

Võimalus vabaneda TASUTA vananenud ja katkisest kontori- ja kodutehnikast!

By

MTÜ Glaudius Plus pakub võimalust TASUTA vabaneda seisma jäänud, vananenud ja katkisest kontori- ja kodutehnikast. Samuti nende varuosadest ja tarvikutest. Seadmed mida tasub ja saab taastada, selle me taastame ning suuname taaskasutusse.

Võtame vastu kõik asjad peale külmikute. Võtame vastu ka ürg-vanu seadmeid, või nende osi. Asjad millest me asja ei saa lähevad utiili ja selle eest saadud tasust saame soetada ikka juppe või tarvikuid mida vajame. Kuna teeme koostööd erinevate Eesti sotsiaalmajadega siis võtame vastu ka mööbliesemeid (k.a pehmet mööblit). TASUTA on nii transport kui asjade vedu masinasse.

Kasutades meie tagasihoidliku teenust võidate nii transpordi, kaubalaadimise kui utiliseerimisega kaasnevatest kulutustest. Ka ei pea jälgima kas utiliseerijal on vastav litsents või mitte. Samuti säästate loodust ja annate omalt poolt panuse meie liikumispuuetega inimeste tööhõivesse. Rõõmu saavad tunda ka need inimesed kes see läbi endale saavad kas tasuta või väikese tasu eest asju mis neile muidu kättesaamatud on. Kootöös meie Ühinguga on Teil võimalus:

-vältida ohtlike jäätmete utiliseerimist,
-võõrandades oma asjad meile toetada Pelgulinna Sünnitusmaja ja aidata kaasa liikumispuudega inimeste töö- ja koolitusvõimaluste loomisele.

Eesmärk:
-hoida ära vananenud kontoritehnika sattumine keskkonda,
-anda vananenud, katkisele tehnikale võimalusel uus elu,
-toetada abivajajaid.

Valides meid koostööpartneriks:
-vabanete TASUTA ja kerge vaevaga seisma jäänud kontoritehnikast ja seadmetest
-saate teadmise, et olete teinud heateo;

Võtame vastu ka väikeses koguses kaupa. TEENUS ON TASUTA NII FIRMADELE KUI KA ERAISIKUTELE, TEGUTSEME ÜLE EESTI.

Lisainfot ja äraveo saab kokku leppida meili teel: kersti@glaudius.ee või telefonil 56893199

Lisainfo: www.glaudius.ee

Foto: flickr.com

 

 

Kokk. Tööpakkumine

By

Tööpakkumine kokale. Tööülesandeks õigeaegse toitlustamise tagamine ja töö organiseerimine. Samuti arusaadavalt toidu ja pagar-kodiitritoodete valmistamine, peolaudade ettevalmistamine. Mis tähtis, kandidaadilt eeldatakse pisut õpetajalikku maailmavaadet, sest juhendada tuleb praktikal olevaid noorkokki.

Loomulikult kuulub eeltingimustesse ausus, algatusvõime, suhtlemisoskus ja kohusetundlikkus. Vajalik toitlustusalane haridus ning valmisolek suhelda eesti ja vene keeles.

Töökoht paikneb Tallinna kesklinnas, läheduses parkimisvõimalus ja tihe ühistranspordi võrk. Tasu 600 eurot kuus, tööaeg kella 7.00-st -15.30-ni.

Ametikohale kandideerimine eeldab CV loomist EHRA keskkonnas, millega saate alustada siit…
Juhul kui jõuate tööpakkumiseni liiga hilja, soovitame CV sellegi poolest luua. Sest nii jõuavad värskemad tööpakkumised jõuavad esmalt EHRA eraklientideni. Alustage palun siit…

Baltikumi populaarseim turismimaa on Eesti

By

Euroopa Liidu majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus 2011. aastal Balti riikides 0,7%. Turistid veetsid Balti riikide majutusettevõtetes 12 miljonit ööd ehk 0,5% Euroopa Liidu majutusettevõtetes ööbimistest. Eesti majutusettevõtete osaks Balti riikide majutusturul oli 46% majutusteenuseid kasutanud sise- ja välisturistidest ja 45% turistide ööbimistest. Üheks indikaatoriks, mis näitab turismi kui majandusharu olulisust riigis, on turismi intensiivsus — majutusettevõtetes ööbitud ööde arvu suhe riigi elanike arvu. Eurostati andmetel oli 2011. aastal turismi intensiivsus suurim Eestis (4,0), järgnesid Läti (1,5) ja Leedu (1,0), Euroopa Liidu keskmine oli ligi 5.

Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas 2011. aastal 2,7 miljonit sise- ja välisturisti, kes jäid majutusettevõtetesse kokku 5,4 miljoniks ööks. Lätis ja Leedus ei ületanud majutatud sise- ja välisturistide arv kahe miljoni piiri. Samuti jäid ööbimiste koguarvud mõlemas riigis väiksemaks kui Eestis. Välisturistide ööbimiste osatähtsus Eesti ja Läti majutusettevõtetes on olnud suhteliselt sarnane, moodustades 2011. aastal kummaski riigis 69% majutusettevõtetes ööbimiste üldarvust. Leedus ulatus näitaja 58%-ni ja oli viimase viie aasta kõrgeim.

Majutusettevõtete jaoks oli kõige keerulisem 2009. aasta kui majutatud turistide arv vähenes oluliselt. Järgnevad aastad on majutusettevõtetesse toonud taas rohkem turiste.

2011. aastal oli siseturistide osatähtsus Balti riikide majutusettevõtetes kokku 37% majutatud turistide üldarvust ning on aasta-aastalt vähenenud. Siseturismi jaoks oli parim 2007. aasta, kui Balti riikide majutusettevõtetes ööbis kokku 2,5 miljonit siseturisti — seda taset pole siiani ületatud. 2009. aasta madalseisust on kõik kolm riiki üle saanud ning majutusteenuseid kasutanud siseturistide arv on 2010. ja 2011. aastal taas suurenenud. Enim siseturiste ööbis Eesti majutusettevõtetes (41% Balti riikides majutatud siseturistide koguarvust), järgnes Leedu (vastavalt 35%). Läti elanikud kasutavad vähem võimalust nautida oma riigi majutusettevõtete teenuseid.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/22/eesti-on-baltikumi-populaarseim-turismimaa/

Pluss ja miinus

By

Pluss. Tallinna teed on suve vältel üllatavalt sõidetavaks muutunud. Mitte teab kui heaks – aga kindlasti parem kui mullu!

Miinus. ID kaardi kasutajatunnuste uuendamine, mida saab teha ainult füüsiliselt Eestis viibides.  Globaalse küla vaatenurgast imelik kitsendus.  Kuna  arenguruumi on tublisti, teeme seniks ettepaneku nimetada IT tiiger ümber kiisuks (inglise keeles: pussy).

Foto: flickr.com

Toiduainete inflatsioon võib edaspidi hoogustuda

By

Statistikaameti teatel tõusis Eesti tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,2%. Kuigi kaubad ja teenused kallinesid kuises võrdluses aeglasemalt, kiirenes inflatsioon eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,1%ni. Eurostati esialgsel hinnangul oli euroala inflatsioon oktoobris 2,5%.

Aastatagusega võrreldes on eestlaste tarbijakorvis enim kallinenud energia, mille hind on tõusnud 8,6%. Toiduainete inflatsioon aeglustus 2011. aasta algusest pidevalt käesoleva aasta aprillini, kuid maist alates on peamiselt puu- ja köögiviljade ning lihatoodete hinnatõus toiduainete inflatsiooni järk-järgult kiirendanud 6%ni. Lisaks kallines maailmaturul järsult augustis teravili ja septembris toiduõli (vastavalt 6% ja 10%). Lähikuudel kandub nende hinnatõusude mõju ilmselt üle ka Eesti toiduainehindadesse, mistõttu võib toiduainete inflatsioon edaspidi hoogustuda.

Alusinflatsioon oli oktoobris endiselt madal – tarbijakorvi hind energia ja toiduaineteta kasvas aastaga 1,5%. Sisemajanduslikest teguritest juhitud alusinflatsioon on stabiilselt madal püsinud kaks viimast aastat, kuid selle ajaga on kasvanud risk alusinflatsiooni kiirenemiseks. Palgakasv pole seni veel kohanenud eelmise aasta lõpus alanud majanduskasvu ning tööjõu tootlikkuse kasvu aeglustumisega, mistõttu võib edaspidi oodata tööjõukulude edasikandumist toodete ja teenuste lõpphinda ning alusinflatsiooni kiirenemist. Kuigi palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, on pikemaajaliselt majanduse konkurentsivõime ja hinnastabiilsuse säilitamiseks oluline, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkuse kasvuga ega ületaks seda.

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/liigne-palgasurve-voib-inflatsiooni-kiirendada-07112012?source=newsletter
Foto: Flickr.com

Iga kaheksandat elanikku häirib müra

By

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik. 

Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi ligi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Kõige sagedamini mainisid eluruumi ümbruses esinevat müra Kirde-Eesti elanikud (37% elanikest) ja kõige harvem Kesk-Eesti elanikud (15% elanikest).

Nelja aasta võrdluses näitab elukoha ümbruse müra mainimine langustrendi kõikides Eesti piirkondades. Kui 2009. aastal esines eluruumi ümbruses müra 35%-l Eesti elanikest, siis 2012. aastaks on see näitaja seitse protsendipunkti madalam. Kõige enam on näitaja nelja aastaga langenud Lõuna-Eestis (11 protsendipunkti), Kirde-Eestis on keskmine hinnang jäänud samale tasemele. Maapiirkondades on vähenemine olnud kaks korda suurem kui linnades.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kõrvutades Eesti 2012. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2010. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13% elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 21% ja Rumeenias lausa 32%. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.

Iga neljanda Eesti elaniku hinnangul esineb tema elukoha ümbruses saastet, s.o saastatud õhku, suitsu, tolmu, ebameeldivat lõhna, saastatud vett või muud taolist. Saastet peab probleemiks iga kaheksas elanik. Saaste on suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades. Viimase nelja aasta jooksul on saaste olemasolu mainimine elukoha ümbruses vähenenud nelja protsendipunkti võrra. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis hinnangud saaste esinemisele madalamad kui Euroopas keskmiselt. 

Kuritegevus elukeskkonnas 

Kuritegevus, vägivald või vandalism oli elukoha ümbruses probleemiks 16%-l Eesti elanikest. Piirkonniti märgiti Kirde-Eestis kuritegevust probleemina üle seitsme korra sagedamini kui Lõuna-Eestis. Linnades on see näitaja ligi kolm korda kõrgem kui maapiirkondades. Samas on märgata, et elanike hinnangul esineb elukoha ümbruses kuritegevust võrreldes varasemate aastatega vähem. Kui 2009. aastal märkis iga viies elanik, et nende kodukandis esineb kuritegevust, siis 2012. aastal iga kuues. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2010. aastal kuritegevus elukoha ümbruses probleemiks 14%-l elanikest. 

Eesti elamispind on halvemas seisukorras 

Viimastel aastatel ei ole eluruumide seisukorra hinnangutes olulisi muutusi toimunud. 2012. aastal mainis 6% elanikest, et nende eluruumi katus laseb läbi, 13% elab kodudes, kus seinad, põrandad või vundament on rõsked. Ligi 6% elanikest hindas, et nende toad on liiga hämarad. Töötavate inimeste hinnangud oma eluruumile olid paremad kui mittetöötavatel inimestel.

Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti eluruumide olukord halvem. Kui Euroopas elas 2010. aastal keskmiselt lekkiva katuse, niiskete seinte, põrandate või aknaraamidega eluruumides iga kuues elanik, siis Eestis iga viies. 

Eesti hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2012. aastal osales uuringus üle 5400 leibkonna. Inimestelt küsitakse nende hinnanguid elukohaga seotud probleemide kohta. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. 

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/01/mura-hairib-iga-kaheksandat-elanikku/

Foto: flickr.com