Tööpakkumine:
kokk; tööülesandeks salatite, suppide, praadide valmistamine.
Soovitame tööd ostida süsteemselt ning kandideerida läbi EHRA.
Archives for juuli 2012
Kas?
Lisasime veebikirja vasakule paanile ülevaate valitud aktsiatest. Küsime KAS veebikirjast peaks olema leitav ka horoskoop ja näiteks ilmateade?
Vastuse võib julgesti postitada veebikiri@veebikiri.ee või kirjutada allolevasse kommentaariumisse.
Tänudega,
Veebikiri.ee
2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22%
Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.
Statistikaameti andmetel oli 2011. ja 2010. aastal Eestist eksporditavate kaupade müük välisturgudele märkimisväärne, suurenedes kummalgi aastal üle kolmandiku (2010. aastal 35% ja 2011. aastal 37%). Eesti kaubaeksport moodustas 2011. aastal juba 75% Eesti sisemajanduse koguproduktist (näiteks Soomes oli sama näitaja 30% ja Rootsis 35%), mis on aastate võrdluses siiani kõrgeim. See näitab Eesti majanduse suurt sõltuvust ekspordist ning samuti seda, et Eesti eksporti ning seega ka majandust mõjutab ekspordi sihtriikide majanduse olukord. Mis on aga sellise ekspordi kiire suurenemise taga?
2011. aastal moodustas re-eksport Eesti koguekspordist 22%
Kui Eesti kogueksport kasvas 2011. aastal 37%, siis re-ekspordi kasv oli 57% (1,66 miljardist eurost 2010. aastal 2,61 miljardi euroni 2011. aastal). Re-ekspordi kiirem kasv võrreldes koguekspordiga näitab, et Eesti ekspordis on suurenenud re-ekspordi osatähtsus. Näiteks Eestisse saabuvad traktorid Inglismaalt, mis vaheladudes ladustatakse ning eksporditakse ostja leidmise korral Venemaale. Sellist tüüpi kaubavahetus sisaldub nii Eesti ekspordi- kui ka impordimahus. Kui 2001. aastal oli selliste toodete osatähtsus vaid 5% Eesti koguekspordist, siis 2011. aastal juba 22% (2009. ja 2010. aastal 19%).
2011. aastal moodustas allhange 13% Eesti koguekspordist
Ka allhanke eksport on kasvanud kiiremini kui Eesti kogueksport. Allhanke eksport suurenes 2011. aastal 48% (1,07 miljardist eurost 2010. aastal 1,58 miljardi euroni 2011. aastal).
Kui 2011. aastal moodustasid kaubad, mis toodi Eestisse vaid allhankeks, 13% Eesti koguekspordist, siis 2001. aastal oli niisuguseid kaupu aga koguni 37%. See näitab, et Eestis on allhankena tehtud kaupade osatähtsus ekspordis viimasel kümnendil vähenenud.
Allhanke korras teevad ettevõtted selliseid töid nagu kütuste töötlemine (oktaanarvu suurendamine), kiirabiautode komplekteerimine meditsiiniaparatuuriga vms. Allhanke puhul võib tütarettevõte osutada tegelikult vaid teatud teenust oma emaettevõttele. Samas kajastub Eesti ekspordi-impordimahus ka nende kaupade väärtus, mis teenuse osutamiseks Eestisse tuuakse ja pärast riigist välja viiakse.
Foto: Statistikaamet
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/07/11/kolmandik-eestist-eksporditavatest-kaupadest-on-vooramaist-paritolu/
Kuidas kasutatakse aega?
Kuigi indiviidina on kõik inimesed erinevad, on meie tegevustel päevas oma kindel rütm ja kellaaeg, mis sõltub nädalapäevast. Näiteks kõige populaarsem majapidamistööde tegemise aeg on pühapäeviti kella 10–13, kui nendega on hõivatud peaaegu pool rahvastikust.
Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal saab kaardistada ka tegevuste ööpäevast rütmi. Enamikul tegevustest on päevas enam-vähem kindlad kellaajad. Eriti võib sellist seaduspärasust märgata uneaja puhul. Magatakse enamasti öösiti — vahemikus südaööst kella 6-ni hommikul magab üle 90% inimestest. Kuna nädalavahetuseti on uneaeg pikem, oleneb hommikune ärkamise aeg nädalapäevast. Nädala sees magab vahemikus 7–8 veidi üle poole inimestest, tund aega hiljem on magajate osatähtsus vähenenud juba neljandikuni. Nädalavahetusel kestab enamiku inimeste uni kauem: ajavahemikus 7–8 magab veel 81%, aga 9 ja 10 vahel on ärganud juba kaks kolmandikku inimestest.
Argipäeviti on majapidamistööde tippaeg kuue ja seitsme vahel õhtul
Kodutööde jaotus päevas meenutab tasulise töö rütmi. Kuna suure osa kodutöödest hõlmab toidutegu, on kodutöid tegevate inimeste osatähtsus suur eelkõige enne peamisi söögiaegu. Et Eestis on ka naiste tööhõive määr kõrge, siis on majapidamistöid tegevate inimeste osatähtsus päeva jooksul üsna konstantne ja enne õhtut ei teki kodutöödes kõrghetki, mil nendega tegeleks arvestatav osa rahvastikust. Majapidamistööde tippaeg jõuab kätte pärast tasulise töö lõppu. Vahemikus 18–19 teeb majapidamistöid 40% rahvastikust.
Üle poole rahvastikust vaatab argipäeva õhtul kaheksast kümneni televiisorit
Nädala sees on erinevate kohustuste tõttu enne õhtut raskem leida võimalusi vaba aega veeta. Enne lõunat saab vaba aega nautida vaid alla viiendiku rahvastikust. Päeva jooksul aga suureneb vaba aega veetvate inimeste osatähtsus järjest, õhtuks teeb seda kolmandik rahvastikust. Kõige rohkem inimesi lahutab meelt või puhkab niisama õhtuti vahemikus kell 18–22. Järelikult on kõige rohkem vaba aega just siis, kui inimesed on kõige väsinumad, st pärast tasulist tööd. Seega on ootuspärane, et paljud inimesed vaatavad televiisorit, selle asemel et aega aktiivsemalt veeta ja teistega suhelda. Vahemikus kell 20–22 vaatab televiisorit üle poole rahvastikust.
Foto: flickr.com
Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/26/tegevustel-on-oopaevas-kindel-rutm/