Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for jaanuar 2012

Eesti Panga hinnang Eesti sularahaautomaatide võrgustiku kohta

By

Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve: “Eesti on sularahaautomaatidega hästi varustatud riik, hetkeseisuga on riigis 841 sularahaautomaati. Eesti oli 2010. aasta lõpus 867 sularahaautomaati, kuid võrreldes tollase olukorraga ei ole võrgustikus toimunud muutuste tagajärjel üheski asulast sularahaautomaati päris ära võetud.
Oma võrgustikus on muudatusi teinud vaid Swedbank ning sedagi peamiselt linnades, mis regionaalses plaanis ei ole muutnud üldpilti. Erandiks on selles osas Virtsu sularahaautomaadi ja plaanitava Vaivara valla sularahaautomaadi sulgemine. SEB-l ja Sampo-Nordeal muudatusi oma sularahaautomaatide võrgustikus meie teada plaanis ei ole.
Eestis on üle 100 omavalitsuse, kus ei ole pangakontorit või sularahaautomaati, kuid valdavas osas nendest enamuses on postkontorid, kus pakutakse postipanga teenust. Eurole ülemineku ajal toimis sularahavahetus Eesti Posti postkontorites väga hästi. Postipankade puhul muidugi peab arvestama, et soodsam on see teenus SEB klientidele. Siinkohal on alati võimalus kliendiks astuda, aga seda vajadust hindabki eelkõige juba tarbija ise. Swedbank on käima pannud pangabussi, mis oma umbes 70 peatuskohga pakub teenust piirkondades, kus pank on jaeteenust kokku tõmmanud.

Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikus mõttes mõistlik sularahaautomaati hoida. Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada. Enam kui 10 omavalitsust on võtnud osa kulusid enda kanda selle nimel, et seal elavatel inimestel oleks võimalik sularahaautomaadi teenust kodu lähedal kasutada.
Teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest. Meist vähem on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.”
Taust
Eesti leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal kõigest 44 protsenti.
2011. aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank. Täpsemalt aadressil

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

By

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

 

Airbusi rekordiliste tellimuste ja tarnete aasta

By

Airbus andis 2011. aastal 88 kliendile üle 534 kommertslennukit ja sai 1419 tellimust. Seega on seljataga ettevõtte ajaloo edukaim aasta, pidevat tootmiskasvu on nauditud juba 10 aastat järjest. 2010. aasta tarnerekord alistati 24 lennukiga. Muuhulgas püstitas Airbus ka uue tippmargi ühe vahekäiguga lennukite tarnete osas – 421 eksemplari.Detsember osutus rekordiliseks hiigellennuki A380 jaoks, mida anti ühe kuuga klientidele üle tervelt neli.

Oma seniseid tulemusi ületas Airbus ka sõjalennukite vallas, mida anti tellijaile üle 29 tükki (20 kerget ja keskmist lahingu- ja transpordilennukit, kolm P-3 tüüpi luurelennukit ning kuus tankerit A330 MRTT).Airbusilt telliti rekordilised 1608 kommertslennukit brutomaksumusega 169 miljardit dollarit. Eelmine rekord pärines aastast 2007 (1458 tellimust). A320neo sai 1226 firmatellimust, mis kinnistab talle omistatud „läbi aegade kõige kiiremini müügiks mineva reisilennuki“ tiitlit. Rahalises väljenduses oli Airbusi  üle 100 istekohaga lennukite valdkonnas mullu 56 protsenti.Kokku on Airbusi „tellimusteraamatus“ hetkel 4437 lennukit kataloogihinna väärtusega üle 588 miljardi dollari. Nende tootmiseks kuluv aeg on 7-8 aastat.Sõjalennukite tellimusi on kokku 222.

2011. aastal palkas Airbus 4500 uut töötajat, kelle koguarv on käesolevaga 55 000. Alanud aastal on kavas värvata juurde üle 4000 töötaja. Airbusi presidendi ja tegevjuhi Tom Endersi sõnutsi on rekordilise tellimuste arvu taga strateegiline otsus luua kütusesäästlik A320neo (ingl. k. new engine option). Varem võis A320 tellija valida ostetavatele lennukitele kas CFM56- või IAE V2500-mootorid, uus mootorivalik lisas neile veel PurePoweri ja LEAPi. Kokkuhoidu vähenevatelt kütusearvetelt lubatakse 15% ulatuses.

Foto: flickr.com

23. jaanuaril muutub Kadrioru park väravaks Hiina kultuuri ja religiooni

By

Õhtu algab kell 18 Kadrioru Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu disainitud ja teostatud fantastiline jääst draakon. Jääst skulptuur on enam kui kaks meetrit kõrge ja pikkust on üle kolme meetri.

Peale jääskulptuuri avamist liigub suure „Draakoni“ juhtimisel õhtu edasi Kadrioru Pillapalu platsile, kus uue aasta tähistamine jätkub suurel laval hiinapärase müstilise etendusega. Külastajad saavad võimaluse nautida idamaist mustkunsti ja tantsu ning oodata on palju üllatavaid etteasteid Hiina artistide poolt.

Õhtu finaaliks on suursugune ilutulestik, mis ühendab endas traditsioonilise idamaise pürotehnika, valguse ja video. Kindlasti toob suur finaal pealtvaatajateni tükikese idamaadele omastest pidustustest.

Traditsioonilise Hiina uue aasta etenduse kõrvale on võimalik ka nautida kahes telgis hiinapärast sööki ja jooki. Kindlasti on võimalus hankida ka erinevaid sooje jooke külma ilma peletamiseks.

Kõikidele pidustustele tulijatele paneme südamele, et kogu Kadrioru piirkonnas on ääretult vähe parkimiskohti ja olemasolevad on hõivanud kohapealsed elanikud, mistõttu palume üritusele tulla ühistranspordiga. Seoses Hiina Uusaasta pidustuste toimumisega Kadrioru pargis pikendab Tallinna Transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22.00-ni.

Sõidukitega tulijatel palume oma sõidukit jätta kas Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valgele tänavale KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile Roheline-Aas tänaval.

Kadrioru piirkonnas on liikluse sujuvuse tõhustamiseks paigaldatud ajutised liiklusmärgid, samuti  palume järgida liikluse reguleerijate märguandeid.

Lisainfot: Hiina Uusaasta pidustuste kohta leiab www.tallinn.ee ja www.kadriorupark.ee

Foto: flickr.com

Tartus A.Le.Coq Spordihoones toimub 18. veebruaril 2012. aasta alguse suurim elektroonilise muusika sündmus Paralyzed Planet!

By

Veidi enam, kui kuu aja pärast vallutavad A.Le.Coq Spordihoone kodu- ja välismaised DJ-d. Külastajatele pakutakse fantastilist muusika, valguse-, sisekujunduse- ning showelamust,  mis suudab üllatada ka kõige skeptilisemat elektroonilise muusika fänni.

Õhtu täheks on paljude lemmik Hard Style muusika kuningas Max B. Grant Šveitsist. Staar-DJ  on  rahvast hullutades läbi rännanud terve maakera ja teda on kokku karjääri jooksul esinema tellitud enam kui 3000 korral. Juba 3 aastat järjest on ta võitnud Swiss Music Dance Awardil parima DJ preemia.  Mees ise on lubanud anda enneolematu DJ seti ning tema etteaste ajal on oodata ka meelipööritavaid üllatusi! Teiste seas astuvad DJ puldi taha Whirl ja Mayer, Kolzar, DJ AAV, Sunny Dee, NoTrack, FireAttack ja paljud teised elektroonilise muusika raskekahurväe esindajad.

Õhtu erikülaliseks on Peeter Jõgioja, kes annab unustamatu show kasutades trumme, elevat tuld ja show suurima elemendina iseennast. Jõgioja astub üles ka peaesineja Max B. Granti etteaste ajal ja koos lubatakse luua ainulaadne mälestus tulest, muusikast, rütmidest ja valgusest. Ürituse lõpuks on lubanud Jõgioja ka iseennast kõigi ees põlema süüdata!

Suusündmuse teeb eriliseks ka korraldajate luba kõigil külastajatel soovikorral kasutada kaameraid ja fotoaparaate. „Me ei näe meeskonnaga midagi negatiivset, kui külastajad soovivad show programmi  ja artistide etteasteid filmida või pildistada, et jätta endale alatiseks ainulaadne mälestus meiepoolt pakutavast vägagi ainulaadsest sündmusest. Juba ainuüksi Max B. Grant’i DJ-set või Peeter Jõgioja show on seda kindlasti väärt!“ rääkis Paralyze Palneti peakorraldaja Taavi Pruuli. Laval pakuvad meelierutavat tantsushow terve õhtu jooksul XDDancers tantsutrupp.

Sündmusele pääsevad kõik alates 16. eluaastast ja 18+ külastajatele on loodud spordihoones eraldi ala, kus dokumendi alusel on võimalik alkoholi osta.

Uksed avatakse kell 20.00 ning pidu kestab varajaste hommikutundideni. Lisainfot piletite ja sündmuse kohta leiab: facebook.com/CMStylez ja kodulehelt cmstylez.ee

Lisainfo:

Taavi Pruuli
e-mail: taavi.pruuli@gmail.com
Telefon: +372 567 483 72

Foto: flickr.com