Archives for august 2010
Juhtkiri. August 2010
Kusagilt vestlusest jäi kõrvu: suvi pidavat ehtne olema. Huvitav arvamus, pealegi läbinisti tõsi, jäätisemüüjad rõõmustavad. Mis on ainult tore. Mis aga sugugi tore ei ole, on hiiliv hinnatõus. Me ei pea silmas ühte-kahte toodet, või tootegruppe, nagu harilikult. Pigem energiakandjaid, mille hind on aasta vältel tõusnud praktiliselt ühe kolmandiku. Aga oleks võinud 90-nendate katakülismide vaimus tõusta ka 100%, ja peale virina kusagil foorumites ei juhtuks midagi. Ühesõnaga, äkki peaks muidu nii pragmaatiline maarahvas järgima Tammsaare poolt väljaöeldut: „Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega rotid, vaid ainult ta ise“!?
Aeg on tõhusa tarbijakaitsega tegeleva organisatsiooni loomiseks, arvab veebikiri. Peame silmas kodanikeorganisatsiooni, sest mida suudab üks tilluke ja tubli ametkond võtta ette näiteks veidravõitu kaardihooldustasuga kusagil pangas? Või kummastava asjaoluga, et kütuse hind tõuseb täpselt enne Jaanipäeva? Eriti väikses kirjas operaatorlepinguga? Jne. Jne. Küll suudaks seda jaburat peavoolu muuta jalgadega hääletav organiseeritud tarbijaskond, sest kasumi teenimise valem on ju lihtne: tulud – miinus kulud. Ja tulusid lihtsalt ei teki – kui klientidega sigatseda.
Muus osas – käes on koolihirmukuu. Mõtleme neid tõsiste nägudega puberteedieas inimesi, kes parajagu pinaleid ostavad. Aga ei see ole nii hirmus, eriti kui koolipäev kätte jõuab ; )
Sel korral siis:
Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010
Äri. Carl Zeiss
Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut
Rahandus. Poolaastaga laekus riigieelarvesse 47,5 protsenti aastaks planeeritud tulust
Kolumn. Ton Karlos ja sume suvi
Turundus. Müük 1.6
Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa
Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi
Eesti. Loksa Linna Päev
Toit. Maasika sabayone
Jook. Long Island Iced Tea
Lauakombed. Äpardused lauas
Kutse. E-õpe, 3. osa
Ettevaatust Volga! Viimane, 22. osa, hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutisest
Muusika. Amy McDonald
Äri. Carl Zeiss
Zeiss toodab mikroskoope, teleskoope, lasereid, pikksilmi ja optilisi mõõteriistu. Ettevõtte nimi on tänaseks saanud kvaliteedi sünonüümiks, mida kinnitab näiteks mobiiltelefonide pildistamisfunktsioonide juurde kuuluv ristturunduslik turmtuli. Ettevõtet iseloomustab ettenägelik personalipoliitika, mille põhjuseks lihtne asjaolu – lojaalsed töötajad tagavad tippkvaliteedi. Tippkvaliteet tähendab omakorda, et ettevõte on tõesti edukas. Ja seda üle 150 aasta.
Ettevõtte algusloo daatumiks tuleb lugeda aastat 1846, mil peenmehhaanik Carl Zeiss avas töökoja kus ta parandas Jena ülikooli tarbeks optikariistu. Mõni aeg hiljem pühendus ta mikroskoopide valmistamisele. Algülesande tegi keeruliseks asjaolu, et matemaatikud ei olnud tasemel, ning ei suutnud ennustada valguse levimist materjalis. Alles pärast Ernst Abbe liitumist, hakkas asi liikuma, ning pani aluse nii mikroskoobi teooriale kui optikariistade valmistamisele. Saabus ka majanduslik edu. Järgmine oluline etapp algas keemiku Otto Schott`i poolt kasutuselvõetud uute optiliste omadustega klaasiliikidega. Mõned aastad hiljem loodi Carl Zeissi sihtasutus.
Kindlasti ei saa ettevõtte arengus minna mööda kahest ajajärgust, eelmise sajandi 40-nendatest ja 90-nendatest aastatest. Perioodil 1939-1945 tootis ettevõte praktiliselt relvakaupu ning 1948 pärast tehase demonteerimist venelaste poolt rajati V.E.B. Carl Zeiss Jena. Samuti taasasutati 1946 Baden Wüttembergis nime all Optische Werke Oberkochen. Ning alles 1971 lepivad mõlemad ettevõtted kokku Zeissi nime kaubamärgi kasutamise suhtes. Lõplik lõimumine toimus alles aastal 1991, mil pärast Berliini müüri langemist on võimalik Zeissi firmade piiramatu koostöö.
Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut
Esmaspäeval, 19. juulil tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena.
Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul peegeldab reitinguagentuuri otsus eelkõige euroalaga liitumisest tulenevaid muutunud riskihinnanguid Eesti majandusele. “Agentuur viitas sellele, et eeskujulikus seisus riigirahandus ja paindlik majandus muudavad Eesti sobivaks eluks rahaliidus. Eesti edasine tegevus peab olema suunatud sellele, et neid tugevusi säilitada ning rahaliidu paranenud võimaluste raames tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus,” lisas Ross.
Fitch märkis oma otsuses, et euroalaga liitumine parandab Eesti riskiprofiili, kuna eurole üleminek vähendab välisvõlaga seotud riske ja välisvaluuta laenudega seotud riske. Lisaks annab liitumine euroalaga pankadele ligipääsu Euroopa Keskpanga likviidsusjuhtimise mehhanismidele.
Fitchi hinnangul jätkub keskpikas perspektiivis Eesti majanduses raske, kuid vajalik sisenemine kohanemine. Keskpikas perspektiivis prognoosib agentuur ekspordist lähtuvat majanduskasvu taastumist.
Viimati tegi tegi Fitch Eesti suhtes reitinguotsuse 30. märtsil, kui pani riigireitingu vaatluse alla, võimalusega reitingu tõstmiseks. Esmaspäevase otsusega lõpetati reitingu vaatlusperiood.
10. juunil tõstis reitinguagentuur Standard&Poor’s Eesti riigireitingu tasemele A ja jättis reitingu väljavaate stabiilseks.
31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.
Reitinguagentuuri Fitch pressiteate eesti- ja ingliskeelne tekst on kättesaadav Eesti Panga veebilehel.
Foto: flickr.com
Rahandus. Poolaastaga laekus riigieelarvesse 47,5 protsenti aastaks planeeritud tulust
Rahandusministeeriumi andmetel laekus kuue kuuga riigieelarvesse tulusid 40,1 miljardit krooni ehk 47,5 protsenti 2010. aastaks planeeritust. Kulusid tehti 42,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 46,1 protsenti aastaks planeeritust. Ootuspäraselt saavutas riigieelarve defitsiit ühekordsete mõjude tulemusel viie kuuga aastaks planeeritud mahu ning teisel poolaastal on oodata defitsiidi stabiliseerumist praegusel tasemel.
Riigieelarve täitmine on kuue kuu järel prognoositud tasemel. Säästlik majandamine on aasta esimesel kuuel kuul jätkunud ning vähenenud on nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud. Samal ajal on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ning välistoetuste kasutamine. Riigi toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori asutustele on möödunud aasta tasemel.
Tulusid laekus riigieelarvesse juuni lõpuks 40,1 miljardit krooni, millest 29,9 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 10,3 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 48,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 45,2 protsenti aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kuue kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 13,1 miljardit ning käibemaksu 9,6 miljardit krooni.
Juunis laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk 9 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude juunikuu laekumine oli ootuspärane.
Riigieelarve kulusid tehti kuue kuuga kokku 42,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kuue kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 18,4 miljardit krooni. Juunis tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.
Riigi kuludest suunati investeeringuteks poolaasta jooksul 3,2 miljardit krooni, mis on 39,1 protsenti aastaks planeeritud vahenditest. Juunis maksti investeeringuteks välja 755,8 miljonit krooni. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kuue kuu investeeringute väljamaksed umbes 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
Riigi tegevuskuludeks kasutati kuue kuuga 7,5 miljardit krooni ehk 49 protsenti aastaks planeeritust. Juunis kasutati sellest 1,4 miljardit krooni ehk 9,2 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta kuue kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 400 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kuue kuuga väljamakseid 4,3 miljardi krooni ulatuses, mis on umbes 7 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti poole aastaga väljamakseid 3,2 miljardi krooni ulatuses.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 30,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 418 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 2,7 miljardit krooni, mida on 328 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti jätkuvalt struktuurivahendite kasutamises kolmandal kohal.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Esimese poolaastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,16 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Eleringi ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine. Poolaasta lõpu seisuga on pensionireserv ammendunud ning vajadusel kaetakse edaspidi sotsiaalmaksust puudujääv osa muude riigitulude arvelt.
Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta viie kuuga ligi 5,3 miljardit krooni, mis on 2,51 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKP-st ehk rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohane aastane defitsiidi maht. Esimeste kuude defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad. Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksu tagastus ning aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris. Teisel poolaastal ootab rahandusministeerium defitsiidi stabiliseerumist praegusele tasemele. Teisel poolaastal stabiliseerub eelarvepositsioon peamiselt tänu suurematele tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ning dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse Eesti Töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.
Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamise kvaliteet on jätkuvalt tähelepanu all
Juuni lõpus valminud struktuurivahendite projekti valikukriteeriumide hindamise uuring toob esile, et üldjoontes on struktuurivahendite planeerimine strateegia ja rakenduskavade tasandil toimunud läbimõeldult. Struktuurivahendite rakendamise eesmärgid on kooskõlas ning projektide valikusüsteemid rahuldaval tasemel. Samas annab uuring olulisi viiteid senise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.
Hindamise aruanne on abiks nii perioodi 2007-2013 projektide valikuprotsessi parendamisel ja kehtivate õigusaktide täiustamisel kui ka eeloleva, aastal 2014 algava perioodi struktuurifondide vahendite planeerimisel. Hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ning Balti Uuringute Instituut. Hindamisaruanne on kättesaadav: http://www.struktuurifondid.ee/hindamisaruanded/.
Lisamaterjalid:
Kokkuvõte maksulaekumistest kuue kuu seisuga: http://www.fin.ee/index.php?id=105780
Riigieelarve täitmine I poolaastal ning majanduse ülevaade: http://www.fin.ee/?id=99173
Allikas: EV Rahandusministeerium
Foto: www.flickr.com
Kolumn. Ton Karlos ja sume suvi
Kummastav, viimase paari aasta up and down trendiks näikse olevat ihalus sovjeedi-aja järgi. Tõesti imelik. Mõtlen seda kirvendust, eriti neis, kes ENSV nimelises õhutühjas ruumis ise elanud on. Jah, muidugi, loomulikult, rohi rohelisem, meri sinisem. Aga meelde peaks tulema ka võrdsete ühiskonna juustune eliit oma pisikeste privileegidega. Sealhulgas võimalusega mere äärde sattuda, teiste jaoks oli see ju piiritsoon… Loomulikult – medalil on ju alati kaks poolt, sotsiaalteadlased, mitte segamini ajada kalasilmsete kollaborantidega, seletavad fenomeni vajadusega sotsiaalse turvatunde, kindluse järgi. Mis igati inimlik ja arusaadav. Mitte keegi ei soovi elada naguelu. Nagu käiks tööl, nagu teeniks raha, nagu elaks elu. You know, eriti need, kes pärast 64 EUR töötustoetust 400 EUR suurust palka saama hakkavad.
Muus osas, mhh, jättes kõrvale avalikus ruumis tekkivad somnabuulsed diskussioonid, suvi anno domini 2010 lausjumalik. Tuleb tõdeda.
Pärast tõeliselt, karmi, karget, maskuliinset talve on siiamaile jõudnud tuline, kirgline, femiine suvi. Mida võiks kirjeldada hinge matva terminiga – déjà vu. Teate tunnet, mille võtab ühemõtteliselt kokku kirvendus kõhus ning hurmavate lõhnade ja pilkkontakti sädelus. Kui mitte öelda turmtuli, mis nõrgestab ühteviisi nii õhkõrnadesse kingakestesse kängitsetud jalakesed kui kohalikule karutapjale kuuluvad (plätud, suurus 49 – …) jalad. Kuidas kõik see rahvastikuregistris kajastub, saame teada vast kusagil aastavahetuse paiku.
foto: naerapooleks.com
Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.
Turundus. Müük 1.6
Näib, et teemajätk on sealmaal kus müüki, käsitlev kirjutisteseeria muutub tahes tahtmata sisult turunduskommunikatsiooni kajastavaks. Oleme jõudnud murdepunkti, nimega veeb. Ainuüksi eestindatud nimekuju viitab, et viimase kümnendi jooksul on tabamatu võrguime, www, tasapisi omaks võetud. Vaevalt oleks see võimalik piisava tehnilise varustatuseta, pean silmas sobivate seadmete puudumisel. Ja, vahendid ise on muutunud nii nagu alati – võimsamaks, odavamaks, käepärasemaks. Aga ka lihtsamaks.
Küll ei ole kadunud müüdid, mis veebi ja kodulehti ümbritsema kipuvad. Esimene ja peamine neist – kodulehest endast piisab igasuguseks edukaks müügitegevuseks täiesti. Juhtub kuidagi nii, et puude taga ei nähta metsa. Lihtsat asjaolu, et tegemist on küll 7x24x365 kanaliga, kuid seda peab oskama kasutada. Niisama, pelgalt kodulehe omamisest ei juhtu suurt midagi. Küll tasub panna tähele – alati on olemas erandeid, väidan isikliku kogemuse põhjal – internetitooteid on kordades kergem müüa seal kus asuvad kliendid – võrgus.
Teine, müütilise tähtsusega teema oleks kujundus. St. isegi suured korporatsioonid teevad teinekord enam kui veidraid asju: unustades lihtsa reegli – maailma kõige ilusamad nina, kõrvad, silmad jne. ei pruugi anda sugugi kokku maailma kõige ilusamat nägu. Ei annagi. Ühesõnaga: veeb koormatakse üle liigse infoga, mida keegi ei suuda korralikult ei hallata ega ka omaks võtta. Arusaadavalt, ei ole ühtset olemas retsepti, erinevad sihtrühmad ootavad erinevat sisu, kuid otsiakna lisamine saidi esilehele lahendab tõenäoliselt rohkem kui ühe probleemi.
Nii või teisiti – jälgides suundumusi massimeedas, võib päris kindlalt väita: järgmine suurem muutus saab teoks lähiaastatel. Siis, kui piisavalt võimekaid taskutelefone enam smatrphone´deks ei nimetata ja igamees veebilehti sõna otseses mõttes taskus kaasas kannab. Siit ka küsimus: kas Sinu kodulehte saab juba täna mobiilis lugeda?
Valdo Vokksepp
Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com
Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa
Uurivad küsimused
Uurivad küsimused tekivad tihtipeale, näiteks siis kui keegi palub kolleegilt abi, küsides: “Ma ei tea, kuidas… Uurivad küsimused on samuti sügavuti informatsiooni otsimiseks. Vahel on neid kutsutud „järelkaja” või „fokusseerivateks” küsimusteks. Nende küsimuste põhiline siht on minna üle (võimaliku) pealiskaudse vastuse ja uurida rohkem detaile. See ei tähenda, et uurimine peaks olema ülekuulamine. Kui küsija omandab ülekuulaja rolli, siis selline suhtumine kindlasti häirib ja takistab vastajat. Halvemal juhul kutsub see vastajas esile vaenulikkust. Intervjueerija peaks uurima vastaja tausta ja isikupära. Kogu intervjuu ajal peaks püsima rahulik, sõbralik atmosfäär. Head uurivad küsimused vajavad mõistmist, poolehoidu ja hoolikat kuulamist. See poole oskus, mis tuleb üleöö, vaid kogemus.
Lihtne küsimus
“Miks?” ja “Miks mitte?” on küsijale uurimiseks väga kasulikud, ent neid tuleb kasutada tundlikult. Ehkki tavaliselt ei vastata küsijale “Sellepärast, et mina nii ütlen!”, võib selline lähenemisviis tunduda vastajale üsna ähvardav. Liialdamise korral võib muutuda vestlus ülekuulamiseks. Kui intervjueeritava vastust on vaja sügavamalt uurida, siis tuleks pehmendada paljast küsimust “Miks?”.
“Mis, täpsemalt, paneb sind seda ütlema?”
“Kuidas sa mõtlesid, et see …?”
Selliste fraaside avatud ja mitteagressiivse näoilmega lausumine aitab hoida üleval sõbralikku meeleolu.
Võrdlevad küsimused
Võrdlevad küsimused on äärmiselt kasulikud mitte ainult küsitlejale, vaid ka vastajale, et panna teda mõtlema.
“Milline on see olukord olnud sulle alates…?”
“Me tutvustasime uut protseduuri 25-ndal. Kui efektiivne on see süsteem olnud alates sellest ajast?”
“Kui palju muutis see kogemus sinu eluvaadet?”
“Kui palju sinu suhtumine temasse muutunud nüüd, mil sa tead olukorra fakte?”
“Kuidas on viimase 12 kuuga muutunud tema oskused inimestega tegelemisel?”
“Millises ulatuses on uus dokumentide registreerimise süsteem täiustanud haldust osakonnas?”
Ideede arendus, voolavus kõnes ja oskus õppida kogemustest määravad selle küsimuste vormi kasutuse.
Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Foto: EHRA.ee
Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi
Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.
Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.
Allikas: EAS
foto. flickr.com
Eesti. Loksa Linna Päev
20. augustil tähistab Loksa linn Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva, Loksa esmamainimise ja Loksale linnaõiguste andmise aastapäeva Loksa linnaplatsil traditsioonilise Loksa Linna Päevaga.
Seekord tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 19. aastapäeva, Loksa esmamainimise 381. aastapäeva ning Loksa linnaõiguste andmise 17. aastapäeva terve päeva kestva kõiki linlasi ja linna külalisi kaasakutsuva programmiga. Tegevusi toimub linnas varahommikust alates kuni hiliste õhtutundideni.
Kell 09.00 avab Loksa linnapea Loksa Linna Päeva, heisates linnaplatsil linna lipu. Samal ajal avab uksed käsitöö ja looduslaat, kus saab uudistada ja ka laadamänge mängida kuni kella 17.00. Hommikul kell 10.00 avatakse Loksa Kultuurikeskuses käsitöö-ja fotonäitus, kus on üles seatud MTÜ Rannamännid käsitöö vaibad ning Anna Grigorjeva linna- ning loodusfotode näitus. Kell 11.30 on Loksa Maarja kirikus pidulik jumalateenistus, kus saab teha annetusi uue tornikella toetuseks.
Pärast lõunat algab Loksa Linna Päeva aktiivsem pool kui tehakse algust spordi- ja meelelahutusprogrammiga. Lastejooks toimub ümber linnasüdame ning suuremad (kolmes vanuseastmes). jooksevad ümber Loksa linna – distants 7 kilomeetrit. Kepikõndijad asuvad jõudu katsuma samuti 7 kilomeetrisel distantsil. Läbi päeva käivad Linnaplatsil teatevõistlused ja lastemängud ning kohal on Marek Kalmus koos Bonsuna Teamiga, kes viivad läbi rammumänge ja annavad tarka nõu uudishimulikele. Parimatele on varuks üllatused. Kuni õhtutundideni on linnaplatsil laste käsutuses batuut, kus kõik väiksemad saavad mõnusalt suvepäeval aega veeta. Kell 13.00 esitleb Kultuurikeskuses MTÜ Vana-Loksa Selts raamatut „Sinust ja Sinule, Loksa” ja Loksa Vene Gümnaasiumi direktor Galina Nikitina kolmes keeles välja antud mahuka pildimaterjaliga varustatud raamatut Loksast.
Kell 16.00 algab Loksa linnaplatsile püstitatud suurel laval mahukas ning põnev kultuuriprogramm, mille juhatavad sisse Loksa linna lauljad, tantsijad ja pillimehed ning külalisesinejad Rae vallast – meesansambel Kuldne Õhtupäike.
Kell 17.45 võtab sõna Loksa linnapea Värner Lootsmann ning avab sellega ka suure pidupäeva õhtuse osa. Linnapea annab üle konkursi „Kaunis kodu“ võitjate mastivimplid. Kell 18.00 lükkab peo käima ansambel Karavan ja Karl Madis. Kell 19.30 võtab lava üle kontsertuur „Seitse Häält“, kus astuvad üles Birgit Õigemeel, Uku Suviste ja Noorkuu. Tegemist on kontserttuuri ainsa TASUTA! kontserdiga Eestimaal.
Kell 21.15 annab laval demonstratsioonesinemise Marek Kalmus.
Kell 21.30 algab Loksa Linna Päeva noorteprogramm, mille avaartistiks on DJ Erkki Sarapuu. Kell 22.30 võtavad puldi üle DNS project (Armada) ja Beat Service (Armada). Südaööl jääb Loksa Linna Päeva ja pidu lõpetama Hollandist pärit välisesineja DJ NENES. Pidu lõppeb kell 02.00.
Laupäeval, 21. augustil kell 12.00 antakse Loksa kivi juures start traditsioonilisele JALGRATTAMATKALE marsruudil LOKSA – TAMMISPEA – KÄSMU JÄRV – KÄSMU – VIHASOO – KASISPEA – LOKSA
Loksa Linna Päeva sündmused on kõigile tasuta ning lisainfot päeva ja kava kohta leiab Loksa linna kodulehelt www.loksa.ee ning Loksa Kultuurikeskuse leheküljelt http://www.loksakultuur.ee.